Kuidas on telefonita elust hullem see, et pead uue valima ja ei tea, kuidas arveid maksta?

Tänasel päeval ei kujuta ilmselt enam keegi ette elu ilma nuti-tutifonita. Kaks aastat ja kaks kuud tagasi arvasin, et olin viimane inimene, kes nutistus. No mu vana Nokia pidas nii hästi vastu, et lihtsalt polnud põhjust uut telefoni osta. 

Lõpuks aga jõudsin minagi otsusele, et on vaja nutitelefoni. Arvata võib, et seejärel ma enam ei teadnud, kuidas varem hakkama sain. Mõnelegi võib selline jutt imelik tunduda, aga ma olen kindlasti üks nendest, kes ei viitsi niisama tehnika kõiki uusi variante uurida- kui senine töötab, siis ma tõesti ei kuluta oma aega, et tehnikaimede järgi joosta.

Suurim pluss nutitelefoniga oli  minu jaoks see, et sain endale juurde palju tööaega. Jah, enamusi oma töödest ma ei saa teha telefonis.  Piisavat hulka aga saan. Kuna liigun palju ringi nii töö kui ka lastega seotud ettevõtmiste tõttu, siis olen arvutist palju eemal. Praegune arvuti on mul ka jätkuvalt selline, millel aku ei tööta, nii et kaasas seda kanda ei saa. Telefoni abil sain aga ligipääsu e-mailidele jms. Pikemaid kirju ma jätkuvalt telefonist toksida ei viitsi. Samuti mitte blogpostitusi, rääkimata artiklitest või raamatute käsikirjadest. Kui aga on vaja e-maili teel midagi lühidalt vastata, kooskõlastada, kohtumisi vms kokku leppida, siis neid sain nüüd teha. Rääkimata pildistamisest ja videote tegemisest, milleks polnud enam lisaaparaati vaja.

Nii et nutielu muutis mu elu kindlasti lihtsamaks.

Jah, aegajalt leidsin ka ennast niisama FBs või instagrammis lehitsemas... aga usun, et mul on see osa ikka täitsa kontrolli all.

Viimasel ajal hakkasin autosõite ja muid vabu hetki sisustama youtubest leitud küllusliku elu videodega. Näiteks sellistel kanalitel: Gillian Perkins, ProjectLifeMastery jne. Need aitavad kaasa mu projektile "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?" Minu auto pole veel nii tark, et saaksin neid läbi autoraadio kuulata, nii kuulasingi sõiu ajal otse telefonist.

Aga selline ilus elu sai eelmisel nädalal läbi. Nimelt alustuseks hakkas mu telefon pilti taskusse viskama paar tundi pärast laadimist. Seejärel ei tundnud ära sisselogimise mustrit. Eile aga avastasin, et telefoni tagumine plaat hakkab eralduma... sest aku on paisunud.

Mulle ei meeldi sellised asjad. Sest mulle ei meeldi tehnikaga tegeleda. Nii, nagu auto on töövahend, mitte mingi nunnutamise või eputamise vahend, on ka telefon, arvuti ja muud taolised asjad minu jaoks töövahendid- need peavad olema tööks vajalikud ja korras, aga mitte mingid eputamisväärsed.

Suurim probleem on minu jaoks see, et ma pean uusi valima. Kuna ma teemast midagi ei tea, siis olengi hädas. Olen kindel, et kui ma võtaksin poest suvalise telefoni, mis mu baasvajadusi rahuldaks, siis ega ma ei vinguks, sest ma ei saaks kunagi teada, et on ka paremaid variante.  Aga samas, kui ma juba valimise vajaduse ees seisan, siis võiksin leida variandid, mis täidaksid ka neid vajadusi, mida ma äkki praegu ei näegi.

Arvuti kohta eelpool korra vingusin. Sellega on sama lugu- ma pole jõudnud nii kaugele, et hakkaks kõigi variantide vahel uut valima. Mu viimased kaks arvutit on olnud Dell´id, sest ma mäletan kusagilt ammusest ajast, et Dell on hea. Kas see aga ka tänasel päeval nii on, seda ma ei tea.

Järgmine küsimus on see, et kas telefon ja number tasuks üle viia firma konto alla. Kuna olen ühemehefirma naisomanik, siis loomulikult on mu era- ja tööelu seotud ning eraarvete maksmiseks kasutatav töötasu tuleb ikkagi firma arvelt. Nii ma ei teagi, kuidas on targem arveid maksta- kas erakliendina või firma alt? Töökuludeks kuluvad need enamasti nagunii.

Nädalavahetusel käisin läbi Elisa ja Telia esindustest ning nende kaudu ühtegi head pakkumist ei saanud. Samuti sain teada, et ärikliendina on alati pakkumised kallimad. Millegi pärast mõtlesin ma siiani vastupidi. Vähemalt raamatute puhul on küll nii, et raamatupoodidesse ja raamatukogudesse lähevad raamatud enamasti soodsama hinnaga kui eraklientidele. Täna püüan veel Tele2 poodi jõuda, kus mul on hetkel ärikliendina internet arvutile (ehk kodune wifi). Kuna mul telefoni ei ole ja mobiili-ID-ga seega kuhugi sisse logida ei saa, siis e-poest ma järelikult ka asju ei osta ja pean ise kohale minema.

Telefoni puhul on minu jaoks oluline nii e-mailide jms lugemise mugavus, kui nüüdseks ka pildistamise ja videote tegemise kvaliteet.

Milline on sinu soovitus, millise pakkuja käest võiks osta telefoni ja millist paketti valida? Kas mõistlikum on seda teha era- või ärikliendina? Ja soovitusi arvutiostuks?

Huh, saaks oma tehnopargi uuendatud, siis saaks mõnda aega jälle rahulik olla ja keskenduda tegemistele, mis on mulle tõesti olulised ja milles ma hea olen ning ei peaks muretsema töövahendite pärast.



***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!  

Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema viiele lapsele (10a, peaaegu 8a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 17 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com