Portselanist tüdruk ja täituvad unelmad

Aus ülestunnistus: ma olen fänn! Termika fänn! Päriselt! Äkki üle 20 aastat juba ... no igatahes kaua. Nii kaua, et mäletada VHS makki ja omada KASSETTI "Minu väike paradiis" (ilmunud 1995) ja minu arust ka "Pühertoonia" oli mul kassetina. Samuti nii kaua, et suudaksin kaasa laulda "Lõputu päeva" lugusid.

Seda kõike arvestades oli möödunud reedel ülimalt hea päev! Ma ei ütle PARIM päev, sest ma usun, et iga asi saab veel paremaks minna ja samas on iga päev eelmisest parem, kui ise teed. No aga Termika fännina oli see küll mu parim päev: minu elu teine fännipilt Jaagupiga (esimese fännipildi sain selle aasta algul Kuursaalis) ja pikim vestlus (3 lauset), milles rääkisin välja oma plaanid, millest teie ilmselt siit olete juba lugenud: kirjutada romaan, milles iga peatüki tegevus on seotud ühega Termika lugudest. Teose nimeks saab "Portselanist tüdruk".

Mõte sai alguse sellest, et Termika lood on läbi aastakümnete mind erinevates eluetappides saatnud. Alati on need minu jaoks rääkinud mingit lugu. Jah, loomulikult on asi ka selles, et kirjanikuna mu peas sünnivadki kogu aeg lood.

Väääga ammu tuli mõte kirjutada novellikogu, milles oleksid olnud siis lühijutud, millest igaüks tuleneb ühest Termika loost. Aja jooksul sai aga selgeks, et kõik lood on võimalik seostada ühe pika looga. Nii sündiski romaani "Portselanist tüdruk" idee.

See ei ole mingi roosamanna lugu noorte armastusest. Tegelased on hoopis kolmekümnendates eluaastates. Peategelaseks on elupõletajast mees, kes lendleb ühest suhtest teise, ega suuda kusagil peatuda. Ühel hetkel kohtub ta samasuguse naisega (Carmen), kelle juures mees sooviks peatuda... aga naine lendleb tema juurest edasi. Nii mängulaud pöördub ja mees, kes ei uskunud armastusse, leiab naise, kes ei usu armastusse ning nii leiab mees ennast olukorrast, kus ta hakkab naisele armastuse olemasolu tõestama.

Enamus loost sai kirja eelmise aasta novembris. Siis aga hakkasin oma lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" kirjutama ja "Portselanist tüdrukule" polnud aega. Mõtlesin kogu loo valmis kirjutada ja alles siis Jaagupi käest autoriõiguste kohta küsida, kuid ... nüüd on siis nii, et näidis läheb teele. Ja mina kirjutan lõpuni sarja "Mõni õhtu romantikat" neljanda raamatu "Naine, kes ei nuta" ja siis jätkan kohe "Portselanist tüdrukuga".

Kui on veel kahtlusi, et Termikas on minu loomingut läbi aastate mõjutanud, siis näiteks mu noorteromaani "Tähtajaline elu" 1.osa lõpus on laulusõnad, mille kirjutasin ise aastal 2001 USAs olles ning mille mõte tuli just seal kaasavõetud Termika plaate kuulates. Minu lugu sai selline:

Alati sinuga

1. Mäletad sa seda päeva, kui mul minna lubasid

Su ainsaks sooviks oli vaid, et kunagi tagasi tuleksin

Nüüd siin kaugel suures linnas sind unustanud pole ma

Ja loodan, et lubaduse kunagi täita saan.

2. Hääletult sa lasid mul minna, ei kuulnud sõnu, et siia jääks

Siiski su silmist lugesin välja, et just nii ütleksid, kui saaks

Suurlinna tulede kutset ei suutnud tookord ma vältida

Kuid siiski kõigest rohkem sind ainult armastan.

Refrään: Sinu kõrval tahaksin kogu elu elada

Kuid ainus mida hetkel lubada saan, et kord tagasi saabun ma

Kui ka juhtub, et ei kohtu, rohkem teineteist ei näe

Soovin vaid, et meeles peaksid, mu süda jääb alati sinuga.

3. Sahtlist sinu pildi leian ja seda nukralt vaatama jään

Oma südames sind alati hoian ning tihti öösiti unes näen

Ootan päeva, mil mind jälle hoiad, kui mu ümber su kaitsvad käed

Ning kui saaksin olla sinuga koos, kui algab uus päev.

Refrään: Sinu kõrval...

Bridge: Ja kui meid saatus veel kokku peaks viima

Siis ära kunagi lase mul minna

Las homne päev leiab käsikäes seismas meid sadama kail

Ära saatmas eelmist päeva, mis lühik`seks jäi. 

Päriselt pole see lugu tegelikult lauluks saanud. Ise mõtlesin küll ka viisi, kuid... see pole ka siiani kusagile jõudnud. Siin üks pisike video sellest, kuidas selle laulu refrääni mängin. Tegemist on meie pulmapeo viimase looga, nii et palun nii video kui mängimise kvaliteet (või selle puudumine!) andestada. Aga ehk annab pisut aimu, millisena lugu ise ette kujutan:

Terminaatori "Ainult sina võid mu maailma muuta" on loomulikult see lugu, mida mu noorteromaani "Ütlemata sõnad" peategelased Joel ja Maria tutvumise päeval koos klaveril mängivad-laulavad. See stseen toimub raamatus lehekülgedel 28-31.

No nüüd ma olen teiega oma suure fännamise saladuse ära jaganud ... kuigi kõik, kes mind päriselt tunnevad või kes on mu teoseid lugenud, aimasid ilmselt juba varem.

Reedesel kontsertil aga ajasime paar sõna juttu ka Kristjan Jõekaldaga ja ... vaatame, mis sellest edasi saab. Kui midagi ei saagi, siis pilti tegime ikka ka:

Minu Terminaatori-alaste teadmiste ning Herlendi kõva hääle tõttu, millega ta mu teadmised lavale hüüdis, võitsime ka Termika T-särgi. Jaa, ma tean, et sellesse mahtumiseks pean veel trenni tegema, aga ma tean, et varsti see juhtub. Ongi üks motivatsiooni allikas juures:

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis täna olen Raplas!!! Nii ongi!

Juba sellepärast, et kirjutamiseks rohkem inspiratsiooni ja ilmutusi koguda :)



*****
RAAMATULOOSIS osale siin!  Loosimine toimub 25.juunil! 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

Millised on minu blogi 10 kõige loetumat postitust?

Täna jäi ette  Printsessi postitus "Millised on minu blogi 10 kõige loetumat postitust" . Selles kutsus ta ka teisi blogijaid oma statistikat vaatama. Huvitav mõte. Nii võtsin ka enda lehe statistika lahti.

Üllatusena ei tulnud see, et populaarsete seas olid paljud pulmapostitused. Eks nägin ju juba nende kirjutamise ajal, kui palju lugejaid oli. Samas olid ka mõned üllatused. Sealhulgas näiteks esikoht. Seda ma ei oodanud.

Pooleteise aasta jooksul on inimesed mu blogis kõige rohkem lugenud selliseid postitusi:


10. Meie küll rohkem kunagi ei abiellu - nagu ütlesin, pulmapostitusi on esikümnes palju. Mäletan hästi oma selleaegseid tundeid. Kõiki probleeme, mis tuli lahendada ja mis oleks võinud olemata olla. Mõnigi kord olen oma postitustesse peitnud varjatud sõnumeid vaid mõnele inimesele. Mõnikord on neid hiljem häiriv lugeda ja püüan neid vältida, kuid mõnigi kord on neist kasu ka olnud.

Selle postituse pealkirjaga olen aga jätkuvalt nõus ja usun, et mina küll enam kunagi ei abiellu.


9. Heli ja Herlendi ilupildid - piltpostitust on raske kommenteerida, aga tore, kui nii paljudele ilupildid meeldisid. Püsivingurid, kellele pulmade juures mitte miski ei meeldinud, ei meeldinud muidugi ka ilupildid, aga õnneks see mind kuidagi ei puuduta.

Pulmapiltidega seoses on mul kahju, et nii vähe on pilte koos lastega.

8. Kuidas saavad lapsevanemad tööl käia? - ilmselt puudutab see teema kõiki lapsevanemaid. Tööaegade jagamine, haiged lapsed ning laste kõrvalt töötamine on küsimused, mis tuleb lahendada kõigil, kes on vähemalt ühe lapse saanud. Rääkimata siis veel neljast. Lastekasvatuse ja töötamise ühendamine on minu jaoks läbi aastate olnud oluline teema. On jätkuvalt, sest mul on ikka veel  neli last ja nii ka paljudel järgmistel aastatel. Laste ajagraafikud lähevad iga aastaga tihedamaks ning kulud suuremaks, nii et sel teemal saan mõelda ja kirjutada kindlasti ka tulevikus.

7. Kodutunde kirjastamise tüli - hmm... eee... omapärane kogemus minu tööelus. Väärtuslik õppetund, milleta ma poleks täna see, kes ma olen. Kuigi ma  olen läbi aegade näinud erinevaid inimesi ja saanud igasuguseid erinevaid kogemusi, siis see oli jälle üks... põnev kogemus. Näide sellest, kuidas ühel pool ekraani on üks ja teisel pool teine reaalsus. Ja et kui asi tundub mäda, siis see seda ka on.

Teema arengut kõrvalt jälgides võib öelda, et ma pääsesin sellest teemast õigel ajal välja. Mäletan, kuidas nendel kuudel olin kui halvatud ja ei suutnud mingeid muid töid teha. Peale selle pidin kogu aeg valmis olema, et mida mõni jälle välja mõtleb... huh, kui see lõppes, hakkasid ilmuma mu enda uued raamatud. Vot, see fakt ise näitab, et kui teed õigeid asju koos õigete inimestega, siis saavad õiged asjad teoks. Võimalikult kiirelt tuleb aga ära tunda inimesed, kes sinust kõik välja pigistavad ja seejärel minema viskavad ning uue sidruni juurde lendlevad.

6. Heli ja Herlendi pulmad Reporteris - tantsisime telekas! Ok, õigemini oma pulmas, aga telekasse võeti ka. Reporteris nimetati seda küll kentsakaks pulmatantsuks ... Kas sulle tundub samamoodi?

5. Õudustenädala positiivsem jätkumine- tutvume Soome haiglaga - ausalt, ma arvasin, et see on mu blogi kõige vaadatum postitus. Mäletan, kui selle kirjutasin. Olin mitu päeva Soomes tütrekese pärast mures olnud. Püüdsin samal ajal aru saada, kas ja kuidas saaksime koju... siis jõudis ta hoopis haiglasse, kus tuli välja, et tütrekese elu on ohus... Mäletan seda hetke vist igavesti, kuidas haiglasse sõitsime... kuidas ta mu süles niutsus vaid vaikselt.... Kui sel nädalal vaatasin, kuidas ta peaga vastu tuletõrje torni sõitis, siis tuli kõik meelde... Ma tean, mida sellised õnnetused tähendavad ja olen lubanud, et minu lapsed ei pea olema need, kes tuletavad meelde olulisi asju ja inimesi neile, kes ei oska, ega soovigi hoolida. Nii et pean ise meeles, et oskaks vähemalt ise olulisi inimesi oluliseks pidada.

Kokkuvõtlikult õnnelikult lõppenud meeldetuletus elu haprusest!

4. Pulmakellad helisevad - üllatus-üllatus- teade abiellumisest oli populaarne postitus! Sel hetkel tundus pulmade korraldamine täiesti meeletu mõte. Polnud selleks ju mingeid rahalisi, ega ajalisi võimalusi. Järgmisest postitusest on aga näha, et kui hästi tahta, on kõik võimalik. Tuleb vaid vähendada oma aega ja energiat, mida püsivinguritele pühendada ja nii jääbki aega reaalse elu korraldamisele.

3. 16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann -  kõige lühem populaarne postitus! Kirjas siis ka see, et pärast abiellumist jäi minu nimeks ikka Künnapas. Just seetõttu, et ma oma avaliku elu ja kirjaniku-kirjastaja-poliitiku ettevõtmistega kellegi teise nime kuidagi ei puudutaks. Hilisem praktika on näidanud, et oli ainuõige valik. Ning ei, abiellumise ainuke mõte ei ole nime vahetada, nagu mõnigi on küsinud, et milleks siis abielluda.

2. Suur pulmaloos: võida pea 400€ eest kingitusi - kuna pulmaloos toimus nii pika perioodi jooksul, siis pole ime, et see oli üks populaarsemaid.  Võitja loosisin aasta lõpus välja. Õppisin sellest aga nii palju, et edaspidi korraldan pigem rohkem väikeseid loosimisi, kui ühe pika. Nii saavad rohkemad inimesed kiiremini kingitusi.


1. Aita Joosepi koer jõuluks koju - üllatus-üllatus! Ausalt! Jah, ma teadsin, et väga paljud inimesed jagasid seda postitust. Samuti tean, et väga paljud tellisid minu käest raamatut. Vahva Troy (Pajumäe Tuutu) on meie peres nüüd mitu kuud tugiisikuks olnud ja töötab sellena väga hästi. Troy ostmine oli meie pere viimaste aastate üks parimaid otsuseid, seega oli väga rõõmustav seda ka siinse tabeli esiotsas näha.

Tänan kõiki, kes siin lugemas käivad! Viimasel ajal olen ise jälle pigem raamatute kirjutamisega tegelenud, kuid eks püüan ka blogis rohkem olemas olnud. Eks mõne aja pärast on põnev uuesti vaadata, kas populaarsete postituste statistika muutub või mitte. 

Blogivabal ajal aga kuuleb meist ikka FB lehel Minu ilus elu maal. 

Blogijad, kes te samuti oma kümnest postitusest kirjutate, jagage julgelt siin kommentaarides oma postitusi!

Selgus SUURE PULMALOOSI võitja!

Lõppude-lõppude-lõpuks sai suur pulmaloos läbi!

Augustikuus sai kokku pandud mõnus pakett vahvatest kingitustest, mida ise oma pulmi korraldades oleksin soovinud. Nii algas pea 400-eurose kingitusega pulmaloos!

Kingitusteks on:
- kaks tundi lastega tegelemist Everlin Event OÜ-lt- väärtus 200€ (väljaspool Harjumaad jääb võitja kanda transpordikulu)

- kinkekaart omaraamat.ee lehelt- väärtus 30€ 

- pulmaküünal Võhma küünlatehaselt- väärtus 40€ (koos nime ja kuupäevaga)

- suur fotolõuend mõõdus 105-70cm Minu Print Oü-lt- väärtus 50€

- tordi lõikamise komplekt Pruutpaar OÜ-lt- väärtus 36€

-  külalisteraamat Liis Vildelt ehk käsitöömeistrilt Tasku Draakon väärtus 30€

(külalisteraamat pildil parempoolne. Keskel kingituste karp ning vasakul abielutunnistuse kaaned)





Kes ei võida, kuid sooviks siiski neid imelisi asju endale osta, siis võtke aga julgelt tegijatega ühendust ja küsige pakkumist. Varsti näitan siin ka meie Omaraamat.ee lehelt tellitud pulmaraamatut.


Suure loosimise käigus õppisin seda, et mulle meeldib tihemini oma lehe sõpradele kingitusi jagada. Kuna auhind on suur, siis seadsin ka suure eesmärgi- meie facebooki lehekülje Minu ilus elu maal sõprade arvu suurenemine umbes 300 pealt tuhandeni. Paari kuuga huviliste arv kahekordistus, kuid tuhandeni on veel maad. Sellegi poolest ei tahtnud ma loosimisega rohkem venitada. Paljud uued kingitused ootavad. Nii et edaspidi ilmselt leiate siit tihemini väiksemaid loosimisi, mitte enam nii pikka ja suuremahulist.

Aga lähme nüüd asja juurde: tuli teha karm, aga õiglane valik.

Suure pulmaloosi võitja on ..... (trummipõrin)...

JANE SAARERAND!!!

 

Palju-palju õnne! Kogu see kingivalik on nüüd Sinu!!! 

***
Kui tahad kursis olla ka meie ilusa maaelu ülejäänud vahvate tegemistega, siis tule meie facebooki sõbraks siin: Minu ilus elu maal facebookis!

Vanemad valvavad meie magamistoas. Tasus abielluda!

Sel nädalal möödub meil Herlendiga 5 kuud abiellumisest. Selle aja jooksul oleme jõudnud sellise tulemuseni, et nüüd valvavad meie magamistoas meie vanemad, õed-vennad, nende kaaslased.

Kõlab nagu unistuste abielu? Meie arust on see ka täitsa ilus. Kogu lugu näeb välja siis nii:

Selles kõiges on "süüdi" Minu Print OÜ, kes meid ennast ja meie perekonnad fotolõuendile trükkisid. Minu Print OÜ kodulehelt võid lugeda, mis on fotolõuend?

"Foto trükitakse lõuendikangale ja seejärelt tõmmatakse pingule puidust alusraami peale. Nii et pilt lõuendikangal läheb ka alusraami äärte peale luues omamoodi ruumilise pildi. Lõuendi kangas meenutab tavalist maalimiseks mõeldud lõuendit, aga on enamasti siledam ja trükk sellel on tegelikult väga detailne." (Minu Print OÜ kodulehelt)

Ma käisin neil fotolõuenditel Tallinnas järgi neljapäeval, enne juhatuse koosolekut. Meie pildid olid ilusti kilesse pakitud, nii et nägin neid kohe. Siit fotolt pole ilmselt hästi aru saada, aga teate, kui äge on üks pilt niiii suurelt???

Neljapäeva südaööl koju jõudes, nägin välja täpselt nii väsinud, aga täpselt nii õnnelik nende piltide üle (hmm, kas neljapäeval 23.59-le järgnev südaöö on neljapäeva südaöö või juba reede?):

Herlendile meeldisid pildid ka. Täpselt nii palju, et ta käskis esimese hooga mul need kilesse tagasi pakkida ja ära peita. No ikka selleks, et lapsed neid kätte ei saaks ning ära ei lõhuks. Jaa, on küll nii, et meil on pastakajoonistused laudseinal, vildikakaunistused uksel jne. Sellest kõigest kirjutasin aga siin: Suurim mure on teadmatus, kas sa homme oma last näed!
Tuletan endale seda aegajalt ikka meelde ja igasugused sõdurid kaotavad tähtsuse.

Kuna ma olen üldse viimasel ajal kindel, et meie lapsed on nüüd hirmus suured ja saame teha paljusid asju, mida siiani ei saanud, siis jäin endale kindlaks, et pildid lähevad seintele. Herlend küll vaidles minuga veidi veel, kuid seejärel leebus. Fotolõuendid läksid seinale:

See, et nad üldse seinale lähevad, oli vaid esimene vaidlus. Suurem küsimus oli, et kuhu?

Ma olen alati rääkinud, et meie kodu jääb sisustamata. Kuni ehitusküsimused jäävad piiridesse: kuhu küprok, kuhu laud, millal kaevame jne, saame väga edukalt ehitatud. Kui aga hakkame tapeeti või mingit värvi valima, siis jääb meil ehitus seisma. Asi pole selles, et me Herlendiga ei suudaks omavahel kokku leppida. Pigem selles, et meil mõlemal on suht suva, kas need kardinad on sinised või lillad. Kunstimeeleta inimesed oleme. Mäletan, kui vannituppa vuugisegu valisime. Appi, ma mõtlesin, et me jäämegi sinna poodi. Õnneks üks müüja tuli ja valis meile siis sobiva välja. Saime lõpuks poest jalga lasta. Me kumbki ei kannata üldse shoppamist. Koos poodi minnes on see hea omadus, aga kui tegelikult poest ka midagi vaja on, siis on halb omadus.

Algul olin hirmus kindel, et meie ilusad fotolõuendid peavad kööki kaunistama. Kuna ühtegi sobilikku kohta aga ei leidunud, siis jäigi nende asukohaks hoopis magamistuba. Pärast teise korruse valmimist (aastal 20....+) saab sellest elutuba, nii et selles mõttes on valik isegi õigustatud.

Kui ka sinul on mõni oluline pilt, mis võiks fotolõuendina mõne toa seina kaunistada, siis täpsemat infot fotolõuendite tellimise kohta saad Minu Print OÜ kodulehelt.
Siit saad tutvuda hinnakirjaga. Usun, et see on üliäge idee ka jõulukingiks. Kui kiiresti liigutada, siis jõuaks praegu veel tellida. Mina käisin enda töödel ise järgi, sest sõitsin sealt nagunii mööda, kuid nad saadavad hea meelega ka kulleriga.

Kes aga tellida ei soovi, siis üks Minu Print OÜ fotolõuend on auhinnaks ka meie suures pulmaloosis. Selles osalemise kohta loe täpsemalt siit postitusest: Võida 400€ eest auhindu! Oleks vahva, kui enne jõule liituks meie lehega 1000 sõpra, nii et saaksime loosimise ära teha!

KINGILOOS käib ikka veel- võida 400€ eest kingitusi!

Täpselt nii: ikka veel on võimalik osaleda suures kingiloosis, mille auhindade väärtus on pea 400 eurot.

Täpsemad reegid leiad siit: PULMALOOS! Osalemiseks pead vaid hakkama Minu ilus elu maal facebooki fännilehe jälgijaks, jagama kingiloosi postitust facebookis ning kirjutama postituse alla kingitus, mis sulle kõige rohkem meeldiks.

Oma lemmiksoov kirjuta ikka sinna postituse alla, mitte siia. Et ikka kõik oleks ühes kohas.

Kuigi kingiloosi nimi on pulmaloos, siis auhindadeks on mitmed asjad, mida võib kasutada isegi siis, kui mingit pidu ei tule. Kõik on aga kasutatavad ka mingi muu peo korral.

Näiteks kindlasti on kodus kõigil fotosid, mis on väärilised suure fotolõuendina seinal rippuma. Samuti on juba praegu käes sügisesed ilmad, mil küünalde põletamine on väga asjakohane. Lastega tegelemist võib vaja minna ükskõik, millisel üritusel. Ilus tordi lõikamise komplekt leiaks samuti kasutust igal tähtsamal üritusel, mis lõppeb ühise tordisöömisega. Fotoraamatu võid kokku panna misiganes teemal. Külalisteraamatusse võib häid sõnu ja soove koguda nii mõnel üritusel kui ka koduste külaliste puhul.

Nii et vaata siit täpsemalt ja osale suures kingiloosis! Veel veidi üle 400 liituja ning saamegi loosimise ära teha. Juba on ootel ka uued kingitused, mida sooviks oma lugejatele välja loosida, kuid seda juba siis, kui see loosimine on õnnelikult lõppenud.

Jaga sõpradega ka seda infot, sest siis jõuame kiiremini Minu ilus elu maal facebooki fännilehe 1000 meeldimiseni, mis tähendab ka loosimist!

Heli ja Herlendi pulmapidu 1.osa- külalised (pulmad 16.07.2016 #7)

Meie pulmapostitustega olen jõudnud lõpuks nii kaugele, et meil oli ikka pulmapidu ka. Seda pidasime Märjamaa rahvamajas. Esialgu oli meil suurejooneline plaan, et peame peo kodutalu õues. Siis aga tuli välja, et telkide rentimine pole mitte ainult kallis, vaid siis, kui mina neid tellima hakkasin, polnud enam vajalikke ka saada.

Siis otsustasime (pigem vist mina otsustasin), et kui juba katusealuse ehitamiseks läheb, siis teeme sellise, mida järgmisel suvel lastelaagrites ka kasutada saab. Tulevane abikaasa Herlend arvas, et nii põhjalikku ehitist ta mulle tegema ei hakka. No ja siis loobusimegi romantilisest ideest. Siin kirjutan täpsemalt, kuidas mõistsime, et Ilus-armsat maalähedast pulma ei tule.

Muuseas: minu blogis on jätkuvalt käimas suur pulmaloos, mille võitja saab peaaegu 400€ eest pulmakorralduses vajalikke kingitusi.

Tunnistan ausalt, et peost Märjamaa rahvamajas ei mäleta ma väga midagi. Kogu aeg liikusin naeratus näol ringi ja siis, kui sain aru, et pidu on käimas, öeldi, et hakkame pruudipärga laulma. Aaa... ja kuhu siis minu pidu jäi, kui juba uus noorpaar välja valitakse???

Pärast pilte vaadates sain aru, et suurema osa peost seisime Herlendiga seina ääres. Ehk siis tegime külalistega koos pilte. Nende piltide kogust vaadates oli selge, miks see nii suure osa peost võttis, kuid samas on hindamatu mälestus. Teisalt on ka selge, et kui sul on väga hea ja armas olla koos toredate inimestega, siis möödubki aeg märkamatult. Täpselt nii oligi- tunne oli kogu aeg nii ülev, et aeg lihtsalt lendas.

Meil käisid külas näiteks sellised armsad inimesed:

Jaanus nägi selline välja terve peo aja ehk kaameraga! Tänu temale on meil planeerimatult olemas vahvad videolõigud meie ilusast päevast.

Kaspu oli mees, kes oli valmis minu jaoks lühenema! Ehk et kuna ta paistis pildil minu kõrval liiga pikk, siis tuli tal minu jaoks lühem välja paista. Loogiline, eks ole. Saime hakkama!

Ma hea meelega laoks kõik oma armsad inimesed siia ritta, aga siis läheks liiga pikaks.

Veel-veel-veel pilte näed minu facebooki albumist Heli+ Herlend (pulmad 16.07.2016).




Kellele aga endal pulmad tulemas, siis soovitan osaleda meie suures pulmaloosis, milles võid võita kingitusi vähemalt 140€ eest (lisandub veel!).

Kui sa tahad kõik need asjad endale võita, siis:
1. pane "meeldib" meie facebooki lehele Minu ilus elu maal
2. jaga seda postitust enda FB lehel
3. kirjuta selle postituse kommentaariks siia blogisse, millist toodet kõige rohkem sooviksid

ja meie FB lehe 1000 meeldivuse täitumisel loosimegi ühe õnneliku võitja välja!


Pulmadest kirjutan veel siin:
Heli ja Herlendi laulatus (pulmad #6)

Suur pulmaloos: võida 140€ eest kingitusi

Kust tellida pulmadeks ametimärgid ja külalisteraamat? (pulmad #5)

Heli ja Herlendi ilupildid (pulmad #4)

Heli ja Herlendi pulmad Reporteris (pulmad #3)

Ettevalmistused ja pulmapäeva hommik (pulmad #2)

16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann (pulmad #1)

Meie küll rohkem kunagi ei abiellu (pulmakorraldus #10)

Heli ja Herlendi laulatus (pulmad 16.07.16 #6)

Minu blogis on jätkuvalt käimas suur pulmaloos, mille võitja saab vähemalt 140€ eest pulmakorralduses vajalikke kingitusi. Läbirääkimised on pooleli veel ühe fotoäriga ja ürituste korralduse firmaga, kes pakub kingitusena paar tundi lastega tegelemist.

Meie enda pulmadest on nüüd pea 1,5 kuud möödas, aga kõigest pole ikka veel rääkinud.

Ettevalmistused ja ilupildid tehtud, algas päeva olulisim osa- laulatus Kivi-Vigala kirikus. Jaanuse tehtud videokokkuvõtet laulatusest näed siit: Heli ja Herlendi laulatus.

Kuigi olime juba tükk aega kiriku vastas tiigi kaldal ilupilte teinud, siis ametlikult polnud me ennast ju veel ilmutanud. Nii pakkisimegi ennast autosse ja sõitsime uhkelt kiriku ette. Vastavalt kokkuleppele tulid pruutneitsi Veronika ja peiupoiss Rasmus meie lastega meile vastu. Nende nägudest oli näha, et laste üleandmine oli nende jaoks vist pulmade õndsaim hetk. Kuulsin hiljem, et poisid olid juba jõudnud oma mustad püksid-vestid ja punased särgid kusagil kiriku seina vastas valgeks hõõruda. Üldse ei üllata! Aga Veronika ja Rasmus ja meie vanemad said hästi hakkama ja meie saime endale puhtad lapsed. Väga närvilised, aga puhtad.

Lastega kohtudes oli mul neist küll ülimalt kahju. Näha oli, et nad ei saanud jätkuvalt aru, mis toimub ja nad tahtsid lihtsalt meiega koos olla. Jäi vaid loota, et nad veel veidi meiega koostööd teevad ja siis on pulmatrall möödas ja pere jälle pingevaba. Jah, olgu need pulmad nii ilusad kui tahes, siis lastega koos ja nende kõrvalt on ikka päris pingeline pulmi korraldada.

Aga see-eest saab koos lastega teha just sellist kirikusse sissekõndi, nagu meie tegime:

Ojaaa- see oli hetk, millele olin kõige rohkem mõelnud- kuidas jõuda altarini nii, et kogu meiki maha ei vesista. Aga polnud probleemi. Kuigi teadsime täpselt, et väiksemd lapsed kõnnivad kahekesi ees ja suuremad järgi... või vastupidi... no igatahes olid paarid selged, siis ukse taga tuli välja, et see ei tööta. Orel juba mängis, aga meie vaidlesime, et kes kellega käib. Hakkas tunduma, et me ei jõua loo lõpuks veel kusagile. Saime siis ikka kokkuleppele, et teeme suured-väiksed segapaarid. Nii läks Mathias koos Mariaga ees. Aga Maria kavalused polnud lõppenud- milleks kirikusse kõndida, kui võib ka tantsida. Maria sissetantsu näed Jaanuse tehtud videost siit: Heli ja Herlendi laulatus.

Ei mingeid pisaraid. Pidev itsitamine hoopis käis kogu kõndimise aja. Hoidsime Herlendiga hinge kinni, et Maria päris diskoks kätte ära ei läheks. Vanaema Maie püüdis esireast sõrmega vibutada, aga loobus ka kiirelt, sest nägi, et Maria ei hooli sellest nagunii. Tänu Mariale jäi seega meik pisaratest täitsa puutumata. Kirikuõpetaja Tiina Janno tervitas meid. Veronika ja Rasmus saatsid lapsed vanavanemate juurde istuma... või istumist teesklema.

Eks me kuulsime laste hääli veel hiljemgi, eriti just 2-aastase Christiani, kuid tundub, et vanavanemad said nendega hästi hakkama. Nii hästi kui pulmapingest murduvate lastega on võimalik saada.

Meie astusime altari ette ja põlvitasime...raksudes. Jah, esimese asjana suutsin kontsaga oma puhvavuhva kleiti nii kinni jääda, et üle kiriku kostus kõva raks. Jaanuse tehtud videos on see täitsa olemas. Võite korduvalt seda sealt kuulata, kui soovi. Itsitamine jätkus. Aga no kuna ma teadsin, et tõesti olen sel päeval ilus, siis üldse vahet polnud, et ma ei osanud oma kleiti hiiglama hästi hoida. Ma tõesti polnud põlvitamist sellega enne proovinud. Ainult kõndimist ja istumist proovisin. Järgmistele kirikus abielluvatele pruutidele soovitan kindlasti eelnevalt kleidiga ka põlvitamist katsetada.

Kirikuõpetaja Tiina Janno viis läbi väga südamliku laulatuse. Kõnes rääkis ta sellest, et meie elus on olulisel kohal meie lapsed, nii nagu ka kirikusse sisenedes nad sel päeval meie ees käisid. See oli üks hetk, mis küll pisara silma tõi. Kui kõik Jumala jaoks vajalik tehtud sai, siis tuli ka riigi jaoks vajalik ära teha. Nii andsime allkirjad abielutunnistusele, mille järgi said meist peale abiellumist abikaasad Herlend Kruusmann ja Heli Künnapas.

Ja oligi aeg kirikust väljuda. Otse loomulikult hakkasid taas läbirääkimised, mis tundusid jälle orelilooga sama pikaks venivat. Nii said lapsed hoopis Veronika ja Rasmuse käe kõrvale või sülle.

Kirikust välja jõudes oli pilt selline:

Hommikune tusane ilm oli muutunud mõnusaks päikesepaisteliseks, seega toimus õnnitlemine õues. Väga armas oli näha neid, kes olid täitsa ise omast soovist meid õnnitlema tulnud. Ja loomulikult ka kõiki neid, keda kutsusime. See oligi ju tegelikult esimene hetk kui nägime, et kes tegelikult kohal on. Tõsine õnnesoovide ja kallistuste ralli oli. Salvestasime kõik teie head soovid ja kallistused ja kasutame neid nüüd järgnevatel aastatel õiglaselt doseeritud kogustes.

Aitäh!

Lõpuks tegime oma väikese ja suure perega pilte ka:

Kellele aga endal pulmad tulemas, siis soovitan osaleda meie suures pulmaloosis, milles võid võita kingitusi vähemalt 140€ eest (lisandub veel!).

Kui sa tahad kõik need asjad endale võita, siis:
1. pane "meeldib" meie facebooki lehele Minu ilus elu maal
2. jaga seda postitust enda FB lehel
3. kirjuta selle postituse kommentaariks siia blogisse, millist toodet kõige rohkem sooviksid

ja meie FB lehe 1000 meeldivuse täitumisel loosimegi ühe õnneliku võitja välja!


Pulmadest kirjutan veel siin:
Suur pulmaloos: võida 140€ eest kingitusi

Kust tellida pulmadeks ametimärgid ja külalisteraamat? (pulmad #5)

Heli ja Herlendi ilupildid (pulmad #4)

Heli ja Herlendi pulmad Reporteris (pulmad #3)

Ettevalmistused ja pulmapäeva hommik (pulmad #2)

16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann (pulmad #1)

Meie küll rohkem kunagi ei abiellu (pulmakorraldus #10)