Mis tunne on ikka veel Eestis olla ja kuidas koolivaheaeg meie pere päästis?

Me oleme Eestis.
Kogu perega.
Ikka veel.

Miks see imelik on? Sest 15.aprilliks olid meil ostetud lennupiletid USAsse. Aga siis algas koroonapuhkus...

Meie lastel on praegu ametlikult nüüd koduõpe ehk distantsõpe sai otsa. Eelmisel nädalal jätkasid nad küll koos teiste lastega. Koolivaheajal aga tuleb otsus teha, et kes ja kuidas jätkab. Ühel lapsel on kindlasti mõistlik ülejäänud klassiga jätkata, ühel kindlasti täielikult koduõppel, kuid kolmanda suhtes mõtleme koolivaheajal, et mis edasi saab.

Millest see sõltub? Sellest, et kas laps teeb lihtsalt ülesandeid või õpib. Viimastel nädalatel tekkis üha rohkem ja rohkem tunne, et mõned ülesanded on lastel selleks, et nad lihtsalt teeksid ülesandeid. Samas on kindlasti ka teistsuguseid töid. Saan aru, et kõigi jaoks on praegu õppetöö korraldamine keeruline, aga lapsevanemana pean jälgima seda, et lapsed ellu jääksid ning areneks, mitte lihtsalt ülesandeid ei täidaks.

Nii oligi koolivaheaja alguseks vähemalt ühel lapsel mitu koolitööd tegemata, aga no lihtsalt ei suutnud teda iga päev 9-21 õppima sundida. Eks vaheajal tuleb need asjad järgi teha. Ja täita tabeleid ja anda oma tegevusest aru... ja siis koduõppele jääda. No näiteks on lapsed koroonapuhkuse ajal väljas liikunud ilmselt isegi rohkem kui suvevaheajal, aga paber selle kohta on koostamata ja lapsel C e-koolis olemas.

Me tõesti püüame käia väljas ja jalutamas ja lapsed mängimas nii palju kui võimalik ja nii tõesti ei jõua teha kõike, mida meilt eeldatakse. Valikute küsimus. Kuna viimastel nädalatel olen korduvalt metsas lastele sinilille ja ülast õpetanud (paberil on neil mõlemal loodusõpetus väga hea!) ning nad ikka neid ära ei tunne, siis... olen veendunud, et pean jätkama päriselu õppetundidega.

Ükskord üks õpetaja imestas, et miks ma enda laste puhul ainult parimaid hindeid taga ei aja. Vot täpselt sellepärast, et kui tulevad hinded paberite mittetäitmise või näiteks selle eest, et terve klass tunnis möllab (õpetajat klassis pole) ja ei tee ära iseseisvat tööd, siis... need pole hinded lapse teadmiste ja tegevuse eest. Ma tahan, et mu lapsed oskaks õppida ja vajalikku infot otsida, mitte ei teeks vaid seda, mille eest hea hinne pannakse.

Ilmselt on sellest iroonilisest jutust mõista, et vähemalt ühe lapsega olen distantsõppest lõpuni väsinud. Aitäh koolivaheaja eest. Kuigi hinnete puhul on küll see positiivne asi, et tehtud tööde puhul on nüüd näha, et hinded peegeldavad rohkem laste teadmisi, mitte seda, mis tundides toimub.

Täna, esmaspäeval, olin juba kell 8.30 enda töölaua taga. Oo, milline nauding oli teada, et tunni aja pärast ei tule keegi mu tööarvutisse zoomi tundi. Ei mingit töölaua jagamist kolme klassi eesti keele, matemaatika ja muude õpikutega. Ei mingeid kadunud õpikuid, kuna lapsed töötavad mitmes erinevas kohas. Ei mingit ajakava koostamist... ega ümbertegemist. Õigemini- ajakava on küll, aga minu enda jaoks.

Eile tegin kella 2ni õhtul tööd ja liigutasin edasi mitu projekti, mis on siin vahepeal päris soiku jäänud. Kui kirjastuste jaoks on praegu segane aeg, kuna raamatupoed on kinni ja seega raamatumüük vähenenud, siis mina tegelen praegu hoogsalt välisautorite kokkulepetega. Ehk siis varsti saab Heli Kirjastusest tõlkeraamatuid ka. Ikka noorteraamatud ning romantika.

Kuna laste- ja noorteraamatud on praegu Heli Kirjastuses ülisoodsad, siis on viimastel päevadel suurenenud ka pakkimise ning pakkide saatmise töö. Aga see mulle meeldib. Alati on armas teada, kui raamatud hea kodu leiavad. Ja minu uus noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" on ka varsti-varsti ilmumas.

Ja nii ma saangi sel nädalal rohkem raamatutega tegeleda. Koroonapuhkuse algusest olen küll laste koolitamise kõrvalt läbi lugenud 12 raamatut. Oma lugemisblogis kirjutan ka, mida neist arvasin. Mitmed on lasteraamatud, mille lastele olen toonud ja mida nad ise on ka lugenud.

Kuna pole teada, millal saab USAsse lennata ja millal sealgi jälle vabalt tänavatel liikuda saab, siis pole meil ka peal tempot, et lapsed peaks kooli varem lõpetama. Kuna pidime 15.aprillil lendama, siis algselt oli plaan, et nad teevad kogu kooliaasta enne seda ära. Nii et märtsis oleksid lapsed pidanud koolis koos teistega õppima ja samas aprilli ja mai asju ette õppima. Päris mitmed asjad said ka tehtud. Aga nüüd liigume sujuvamalt.

Peale selle tõime kasvuhoone jaoks turvast, panime pottidesse kurgi- ja tomatiseemned ning mitmete lillede omad ka. Teadsime, et kevadet ja suve algust me siin ei näe, aga nüüd käib kõige ümbermängimine.

Nii on tunded praegu segased. Kui varem oli meil mitme teemaga lastega ja omavahel kokkulepe, et: ,,Pärast USA reisi tegeleme!", siis nüüd tulebki mitmeid otsuseid nüüd teha... aga see on keeruline, sest samas on USA reis ka kogu aeg õhus...

Seega on hetkel Eestis olla kuidagi segane tunne, kuid koolivaheaeg on päästev võimalus mõtted ja plaanid veidi selgemaks saada. 

***

Foto autor Triin Künnapas

Mina olen Heli Künnapas (38), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (11a, 9a, 7a, 5a ja 1,5 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod. 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com

Minu ilus 5-lapseline elu Ameerikas- mida selleks tuli teha?

Pildistas Triin Künnapas

Ja ongi nii- varsti saan täpselt nii kirjutada. Eeldusel, et lennukid kuu aja pärast ikka sõidavad...

Nimelt on täitumas plaan, mida juba tükk aega oleme nokitsenud. Mõte, mis algas täiesti hoopis teistsugustest sündmustest. Tulemus on aga see, et umbes kuu aja pärast oleme teel USAsse. Kogu perega. Kõigi 5 lapsega.

Jaaa, enamus neist pole kunagi lennukiga lennanud ja see, kes on, ei mäleta sellest midagi. See on üligigamega äge plaan ja samas... hirmutav ikka ka. Nii hakkangi siin blogis ka kirjutama, et kuidas meil kogu projekt õnnestub.


Mida oleme praeguseks teinud? 

1) Passid- juba eelmisel sügisel tegime kogu perele passid ära. See oli päris naljakas, sest nüüd on MTA büroodes fotode tegemiseks masinad, mis sinuga räägivad. Christian (5a) oli kõige rohkem hädas, sest masin ütles: ,,Astu vasakule, astu paremale, tõuse kõrgemale, ära liiguta, astu paremale, astu vasakule...." Me siis läbi kardina vaikselt vaatasime ja see oli ikka niiiii naljakas, kui poiss püüdis masina käsklustega hakkama saada. Lõpuks saime siis aru, et ta on liiga lühike ja lihtsalt seistes ei saagi seda pilti tehtud. Panime põlvili toolile ja sai pildi tehtud.

Pildistas Triin Künnapas

Beebi Johanna, kes sel ajal oli veidi üle 1 a vana, oli teine, kellega oli keeruline. Üks vahva ametnik tuli aga juurde ning klõbistas küüntega kaamera juures, nii et beebi vaatas otse. Kuigi masin arvas, et pilt ei sobi, siis ametnik arvas, et sobib küll ja saime tehtud.

Peale minu said kõik endale nii passi kui ID-kaardi. Minu ID-kaart veel kehtib. Riigilõiv dokumentide eest olid 195€.

2) Koduõppe avaldus- laste koduõppele jätmiseks tuleb teha avaldus eelmise poolaasta lõpus ehk meie puhul 20.detsembriks. Mul on suur plaan, et teeme lastega enne reisi kõik asjad ära, mis vaja. See tähendab, et kõik see, mida teised lapsed aprillikuu keskpaigast kuni juunini teevad, on meil järgmiste nädalatega tehtud. Lisaks tavapärasele koormusele. Lisaks sellele, et ma ka oma tööd püüan kiirelt valmis saada enne lahkumist. Praegu edeneb see plaan hästi.

Vähemalt üks õpetaja küll ütles, et tal on veidi segadus, mis meiega tegema peaks, sest siiani pole siit nii lapsi läinud. Enamasti, kes on koduõppel, see on pikemalt koduõppel, kuid käib koolis vastamas. Meil aga ajutine. Samas on FBs olemas koduõppe grupp ja selle järgi saan aru, et tegelikult on üle Eestimaa ikka päris palju lapsi pidevalt koduõppel ja päris paljud neist just reisimise pärast.

Pildistas Triin Künnapas

Kuna meil on nii lühike reis, siis ei plaani õpetajatele jooksvalt vastata, ega seal väga palju õppida. Või noh- seal on plaan õppida, aga neid asju, mida siin ei saa. Silmaringi avardada. Perega koos olla.

Hariduse teemal tean, et mõningaid hiljutisi probleeme aitab see reis lahendada. Eile sai aga selgeks, et mõningaid teemasid saab just enne reisi lahendada. Nii et tunne on hetkel laste hariduse suhtes väga hea. Vahepeal oli täitsa lootusetu tunne, kuid nüüd jälle täitsa lootusrikas.


3) ESTA avaldus- kuna läheme 90-päevase ESTA reisiloaga, siis tuli see avaldus teha. See oli päris tüütu täitmine, sest kõigi reisijate kohta tuli sama info kirjutada. Peale selle on meil aadressis ja minu perekonnanimes täppidega tähti, nii et tegelikult nägi sisestatud info suht veider välja.

ESTA avaldused maksavad 14 USD inimese kohta, nii et meie perel läks see kokku 98 USD.

4) Lennupiletid- see on müstika, kui erinevate hindadega on piletid. Uurisin läbi päris palju erinevaid lehekülgi. Siiani pole mul olnud väga ise põhjust pileteid osta. Enamasti olen käinud reisidel, kus keegi teine on kõik ühiselt ära tellinud.

Parima pakkumise leidsin tickets.ee lehelt. Isegi reisifirma enda lehel ei pakkunud sellest paremat pakkumist. See oli minu jaoks üllatus. Praegu näitab lehel, et piletid on tasutud ja väljastatud, nii et ma väga loodan, et meil on siis piletid olemas.

Tänu abivalmile informaatorile sai välja selgitatud ka see, et trompet mahub käsipagasisse. Nii saavad poisid kahepeale ilmselt ühe trompeti kaasa. Eks näis, kas õnnestub sel teemal seal kuidagi targemaks saada. 

5) Kodu väljaüürimine- kuna meie oleme 3 kuud ära, on see hea võimalus mõne teise jaoks 3 kuud maal elada. Mõtlesime pikalt, et kas oleme selliseks variandiks ise valmis, aga see tundus kõige mõistlikum, kuidas kodu ikkagi hoitud oleks.


Millega veel tegelen? 

Pildistas Triin Künnapas

1) Lasteaia avaldus- praegu pole ma veel lasteaiast vastust saanud, et millise avalduse pean tegema, kui lapsed järgmistel kuudel ei tule. Kui see aga selgeks saab, siis tuleb lasteaiast lastele puhkus vormistada.

2)  Reisikindlustus- hetkel võtsin pakkumise ja kogu pere peale näitab hektel 870€. Seda siis iizi.ee lehel. Autokindlustusega on tavaliselt kindlustuse enda kodulehel odavam olnud, kuid reisikindlustuse puhul parima pakkuja BTA lehel minnes ootas mind taas ees hoopis kallim kindlustuspakkumine. Nii et seda alles uurin veel. Kui mõelda, et nüüdseks on mu enda käsi rohkem kui aasta aega haige olnud ja lastel on soodumus õnnetusi teha kõige ebasobivamas kohas ja ebasobivamal ajal, siis reisikindlustus on vajalik.

Kõik soovitused reisikindlustuse kohta on oodatud. 

3) Uute raamatute avaldamine- mu kirjastuse lehelt Heli Kirjastus on näha, et päris mitmed uued raamatud on juba tulemas. Mitmed on aga veel töös. Tahaks enne reisi nii palju tehtud saada kui võimalik, aga no mis teha, kui aasta aja jooksul enamus aega töövõimetu oled (ilmselt vingun selle üle mõnes teises postituses... kui ma ükskord otsustan, et tervise teema on väärt vingumist).

Neil hetkedel, kui mul mitte midagi teha ei ole, uurin Tripadvisor lehelt kohti, mida võiks USAs külastada ja mida teha.

Kas me oleme põnevil?

Ojaaa....

Kas on kindel, et me USAsse saame? 

Usa puhul pole see ilmselt kunagi kindel enne, kui tõesti jala teisel pool tolli maha paned. Aga teeme ära kogu eeltöö, mis meie saame teha, et kõik õnnestuks.

Kas on aega millegi pärast muretseda? 

Oo, ei. Piisavalt palju on enne seda veel teha. 

Ja mulle väga meeldib, et sõbrad on selle uudise levides hakanud külla jõudma. Ausalt, meil on ilmselt plaanis ka üks ühine sünnipäevapidu enne maha pidada... aga pole suutnud veel ühtegi vaba nädalavahetuse päeva leida....  Aga plaan on!

Lähiajal on igatahes suur võimalus, et siit lehelt leiad rohkem infot perega USAs reisimise kohta ning videod leiad meie youtube kanalilt siit: Heli youtube. Tule juba praegu julgelt lehe jälgijaks, siis saad edaspidi teavituse, kui midagi lisame. 

***

Foto autor Triin Künnapas

Mina olen Heli Künnapas (37), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (11a, 9a, 7a, 5a ja 1,5 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod. 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com