Minu esimene BTSi kontsert Brüsselis ja kuidas sellest raamat sündis

On elamusi, mille puhul tead juba ette, et need saavad olema erilised. Samas selgub elamuse tegelik mõju alles hiljem. 

Paar nädalat tagasi toimunud BTSi kontserdid Brüsselis olid minu jaoks just sellised üritused, mille puhul teadsin ette, et see on midagi suurt, aga mul polnud siis veel õrna aimugi, millise pagasiga ma sellelt reisilt tagasi tulen.  

Kõik algas 4 aastat tagasi

Minu esimene kokkupuude BTSiga oli 4 aastat tagasi, mil Kristi Saare jagas infot nende Busani kontserdi kohta ning soovitas umbes nii, et kui sa muidu sellisest muusikast midagi ei arva, siis vaata korraks vähemalt seepärast, et nende etteasted on nii professionaalsed. No ja ma siis vaatasin. Esimene lugu oli "MIC Drop" ja ... ma olin müüdud. Kõik, mida selle kontserdi käigus nägin, oli tõesti professionaalne, kaasahaarav ja ... no igatahes ma hakkasin neid kuulama ja jälgima. 

Nende 4 aasta jooksul olen ma aga osa saanud vist vaid väga väikesest osas materjalist, mida nad on tootnud. K-popi puhul ei räägi me ainult muusikast, vaid ka igasugu telesaadetest ja otseülekannetest jms. 

Mingil hetkel tundsin, et mul lihtsalt pole aega ja jõudu ja energiat, et saaksin asjadest nii hea ülevaate, et võiksin ennast fänniks kutsuda. Siis aga leppisin sellega, et kui ma ei suuda isegi jooksva materjaliga kursis olla, siis kogu ajalooga tutvumine polegi võimalik ning ... naudin lihtsalt kõike seda, mida jõuan. 

BTS trügis mu loomingusse

Enne, kui ma arugi sain, oli BTSi looming inspiratsiooniks minu enda loomingule. 

Nimelt on nende laul „Born Singer“ üks mõjutus, millest kasvas välja minu raamat „Sündinud kirjanik“. Mitte selles mõttes, et raamat räägiks BTSist, vaid laul puudutas minus midagi, mille ümber hakkas tekkima hoopis minust endast tulenev lugu.

Sellepärast teadsin juba enne Brüsselisse minekut, et BTS saab minu loomingut mõjutada. Enne reisi ei teadnud ma küll veel, et millise materjaliga ma täpsemalt sealt tagasi tulen. 

Esimest korda päriselt samas ruumis

1.juulil Brüsselis King Baudouini staadionil toimunud kontserdil ma ei pidanudki üldse osalema. Mul oli pilet vaid 2.juuli kontserdile. No aga lennujaamas sain teada, et tegelikult on pileteid ka esimesele kontserdile ning Tallinna lennujaamas istudes ostsin siis sinna ka pileti. 

See esimene tunne, kui BTSi liikmed staadionile tulid ... Seda tunnet ei saa kirjeldada! See, kuidas kogu staadionitäis rahvas reageeris, oli vaid üks külmavärinaid tekitav osa. Teadmine, et ma olen ühes ruumis (ok, staadion pole kinnine ruum, vaid ... õhuruum?) inimestega, keda ma olen aastaid ekraanide vahendusel jälginud ja kes on lihtsalt ... väga head ... See tunne oli võimas! 

Iga lauluga muutus tunne veidramaks - mul oli pidevalt tunne, et tean neid ennast, kuidas keegi käitub, liikumist, laule ... ja samal ajal oli kohapeal näha kõike seda, mis muidu jäi kaamerate varju. Isegi igasugused fännide tehtud videod ei näidanud kõike, mis laval toimus. Olgu, sellest sain ka kiiresti aru, et mul pole mitte mõtetki püüda näha kõike, mis laval toimub, sest seda oli lihtsalt nii palju. Seda teadsin ju tegelikult ka varem. 

Nii et see oli ikka väga eriline tunne kohapeal kõigest otse osa saada.

Ring sai täis

Kui kõlas lugu "MIC Drop", siis tundsin äkitselt, kuidas ring sai täis. Lugu, mis mind esmalt nende juurde tõi/jättis, kõlas nüüd Brüsselis live-esituses. 2022.a oktoobris nende Busani kontserdi ülekannet vaadates ei osanud ma ilmselt küll isegi unistada, et võiksin neid kunagi elusast peast esinemas näha. 

Sellised hetked ei jää meelde lihtsalt sellepärast, mis laval toimub ja mida bänd teeb, vaid sellepärast, mis minu enda sees toimub. Ja minu sees toimus paljugi. 

"Ma kirjutan sellest raamatu!"

Teise kontserdi järel õhtul enne magamajäämist pimedas hotellitoas teatasin ma, et kirjutan raamatu, kus iga peatüki õhkkonna kujundab BTSi üks laul ning kasutan neid Arirang-tuuril esitamise järjekorras. 

"Palju edu!" sain selle peale vastuseks, kuna kõik need laulud pidavat olema nii erinevad ning nende järjestus üldse mitte liiga loogiline. Minu jaoks kõlas see "Palju edu!" aga veel täiendava väljakutsena, nii et mõte liikus edasi. 

Tänaseks on siis selge, et see raamat tuleb, sest kirjutamine on hoogsalt käimas. 

Olen varasemalt samal põhimõttel kirjutanud raamatu "Sõbrad nii ei tee", mille iga peatüki aluseks on Terminaatori üks laul. Seda raamatut kirjutades kuulasin pidevalt Terminaatori laule, et valitud laulude sõnumit tunnetada. 

BTSi laulude puhul see aga ei tööta, sest suur osa nende laulusõnadest on korea keeles. Nii tuleb selle raamatu puhul hoopis teistmoodi uurimistööd teha. 

Brüssel jääb, minu kontsertreis mitte

Minu raamatu mõtetesse jäid alles Brüsseli tänavad, kontserdile minek, inimesed, ootus, staadion, muusika, kaks järjestikust õhtut ja sealsed emotsioonid. Need hakkasid minu peas kokku sulama millekski, mis polnud enam minu enda kontserdireis.

Selles loos on teised peategelased, mitte BTSi liikmed. Sain teada, et sellise laulude sõnumitel põhineva raamatu kohta öeldakse #songfiction. Seega suures plaanis on tegemist ... tavaliste inimeste looga, mitte BTSi looga. See pole aga ka lihtsalt minu kontsertreisi kirjeldus. See on ikkagi ilukirjanduslik lugu. BTSi lood ja nende sõnumid on lihtsalt üks niit, mis läbi selle teose jooksevad. 

Sellest raamatust räägin täpsemalt sügisel. Tänase päeva olulisim mõistmine mu enda jaoks oligi ilmselt aga see, kuidas läksin jällegi teiste loomingut nautima ja ... tagasi tulin hoopis enda omaga. 

Ja nii see loominguliste inimeste elu vist töötabki ... 

Ei, ma ei läinud Brüsselisse arvates, et sellele reisil peaks mingi suurem põhjus olema. Läksin päriselt vaid kontserti nautima. Iga kirjutatud leheküljega saan aga üha rohkem aru, et see, mis ma sealt päriselt kaasa sain, on ikka nii palju suurem. 

Milleni see muusika mind viib?

Tegelikult ma täpsemalt veel ei teagi, mida selle raamatu kirjutamine ja seega BTSi lugudes elamine minu jaoks kaasa toob. Iga raamatu kirjutamine muudab midagi minus kindlasti. 

Hetkel ma sellest raamatust rohkem ei räägi. Võin öelda nii palju, et tegemist on romantilise looga, mille tegevuses on oluline koht Brüsselil, muusikal ja neil kahel juulikuu õhtul, millest kõik alguse sai.

Nii et mina tulin Brüsselist tagasi looga, mida ma ei otsinud ja loodan, et juba mõne aja pärast saan seda ka teiega jagada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 12a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.