Reede, 29. juuli 2022

Hüvasti! Viimane kuu siin ...

Eile Heli Kirjastuse raamatulattu jõudes ning pakkidega pakiautomaatide vahet jalutades jõudis äkitselt kohale - kuu aja pärast meid enam polegi siin! Ühe kuu pärast on kõik teisiti. Kõik, millega oleme harjunud, on ... teisiti. 

Ei ole enam igapäevast sõitmist samadel teedel ... pole samadel tänavatel ... poodides ... raamatukogus ... koolis ... lasteaias jne käimist. Pole pidevaid kohtumisi inimestega, kes on sind aastakümneid tundnud ... ja su lapsi kogu nende elu. 

Viimaste aastate jooksul käis muudkui liikumine selle suunas. Käis töö takistuste ületamisega. Alles mõned nädalad tagasi saime kohtust esmase õiguskaitse määruse, mis üldse annab õiguse lastega linna kolida. Ja kogu see teekond jõuab uude etappi juba kuu aja pärast. Siiani on aur läinud kõigele muule, nii et lahtilaskmisele pole väga mõelda jõudnudki. 

Eile aga jõudis kohale, et mu lapsed ei käi enam koolis, kus olen ise 12 aastat käinud. Nemad muidugi polekski saanud seal 12 aastat käia, sest keskkoolist sai vahepeal põhikool. 

Mu lapsed ei kõõlu enam samadel akendel, millel mina omal ajal. Nad lihtsalt ei õpi enam samades klassiruumides. 

Samas pole mu laste õpetajad enam minu endised õpetajad, ega minu kunagised õpilased. Jah, olen samas koolis ise ka aastakese õpetanud, nii et kohe täitsa igasugused ringid on tehtud. 

Mu lapsed ei käi muusikakoolis, kus mina 7 aastat käisin. Eks see muidugi on ka meie lahkumise põhiline põhjus, sest vägivaldsed muudatused muusikakoolis muutsid mõnegi mu lapse jaoks juba varem nii palju, et ... meil tuli leida uued viisid, kuidas muudatustega kaasa minna. Loodan aga väga, et uue direktori juhtimisel läheb ka siinse muusikakooli elu edasi ilusamini ning koostöötavamalt. 

Fakt on see, et mina saan öelda, et ei andnud lihtsalt alla ja andin endast parima, et lapsed saaksid siin jätkata ning nii neil kui teistel lastel siin parem tingimused oleks ... Aga ühel hetkel pead mõistma, et kohaliku raudvara vastu sa ei saa... ja siis hääletadki jalgadega ... ja laste jalgadega ...

Kevadised aastalõpupeod ja kohtumised möödusid pisaratevabalt, sest siis oli alles segane, et kas saame minna. Lapsed olid küll Tallinna koolidesse sisse saanud, aga lahkumiseks õigust ikka veel polnud. Selles mõttes on tegelikult lõpetamised tegemata. Ma ei tea, kas see on hea või halb. Mõnikord on lihtsam ühest kohast või etapist teise nö libiseda. Mõnikord aga on parem pisarad korraks ära valada ja seejärel lihtsama ja kergema tundega edasi liikuda. Ma ei tea, kuidas targem oleks. 

Ise olen kogenud pigem seda, et kui mingi etapp su elus läbi saab, siis ongi normaalne, et sellega seotud inimesed kaovad, sest teil lihtsalt pole teineteisele enam midagi pakkuda. Inimesed muutuvad. Olud muutuvad. See pole kunagi lihtne. Mõnigi inimene minevikust on ka sisemusse kriipima jäänud, aga ... taaskohtumised pole kunagi enam need. Seega ma ei tea, kas ja kuidas peaks laste jaoks lahkumist veel lihtsamaks tegema. Praegu oleme läinud pigem seda teed, et keskendume tulevikule. 

Peale kõige muu pole ma umbes 11 aastat kogu oma elamisega kuhugi kolinud. Rääkimata sellest, et koos 5 lapsega pole ma üldse mitte kunagi kuhugi kolinud. Ma vist hetkel parem ei mõtle sellele ... Aga samas - iga kolimine on mõnus puhastus- ja koristusretk, nii et vanast lahtilaskmiseks on kolimine üks parim võimalus. 

Samas jõudis ka kohale, et teades, millest me lahti laseme, pole teada, kuhu ning millesse täpsemalt sukeldume. 

Mu lapsed hakkavad käima uutes koolides, millega meil väga mingit eelnevat seost pole. Suuremad lapsed küll tunnevad oma eriala - ja solfedžoõpetajaid. Aga see on ka kõik. Suuremad hakkavad peale kõige muu käima koolis, mida varem üldse olemas polnud, nii et selles suhtes on see ikka kohe täitsa uus ja värske algus. Ülimalt põnev on olla osa millestki nii suurest ja olulisest.  

Juba praeguseks olen selgeks saanud, et Tallinnas on täitsa võimalik, et klassijuhataja ei tunnegi kõiki oma klassi laste lapsevanemaid ning samuti mitte lapsevanemad teineteist (mitte, et ma tegelikult lõpuks ka kõik siinsed vanemad selgeks oleks saanud ... aga no suures plaanis ikka). 

Mõned päevad tagasi Tallinnas käies vaatasime lastega üle, milliseid teid pidi nad kooli saaksid minna. Elevus laste silmis ütles kõik - me oleme muudatusteks valmis. Isegi, kui pole teada, mida see täpselt tähendab. Tallinnast tagasi sõites tundsin, et oleksin täitsa olnud valmis sinna jääma. Jah, ma täiega naudin maaelu, aga ma tahan täiega ka linnaelu plussidest osa saada (kirjutan selles siin: Miks tahab maakas linnas elada?). Eks näis, kui kaua see kestab, aga igal juhul olen praegu avatud vastu võtma kõike head, mida Tallinnal pakkuda on. 

Eilne mõistmine oli ka see, et kui paljud inimesed on tegelikult selle teekonna koos meiega väga pikalt kaasa käinud ja meile kaasa elanud. Igapäevaselt nagu seda ei märkagi, aga kui mõistad, kui sügavuti mitmed lastega seotud inimesed on pidanud teemasse sukelduma, siis ... Hea on teada, et neilgi inimestel on nüüd lihtsam ja ehk kaasnevad ka mõned rõõmsamad hetked. 

Motiveeriv on ka, et järjepidevalt kuulen viimasel ajal seda, kui hea ma nüüd välja näen (jaa, hoian iga kord ennast tagasi, et mitte küsida, mis mul varem viga oli ... võtan komplimendid kõhklematult vastu... olen seda harjutanud!). Seda siis sellistelt inimestelt, kes teavad ka, kuidas ma varem välja nägin. Ise olen endaga ju harjunud ja ei märka, seetõttu annab väline tagasiside palju motivatsiooni. Väljanägemise eest olen ühelt pooolt tänulik Crystal Ra Laksmi-Dittonile, kes mind peaaegu käe kõrval Wildfit90 terviseprogrammi kaasa tiris ning teiselt poolt näitabki välimus seda, kuidas ennast ise tunnen. Eks suuresti sõltubki ju meie välimus sellest, kuidas ennast oma sisemuses ja elus tunneme. Kui teed õigeid asju, neid, mida pead siin elus tegema, siis see paistabki välja. 

Ei, praegu pole kõik selge ja lihtne. Järgmistel kuudel tuleb palju-palju segaseid aegu ja takistusi veel. No alustades sellest, et kõik kohtuasjad alles lähevad arutamisele ning pole õrna aimugi, mis lahendused (ja kulud?!?) sealt tulla võivad. Peale selle kogu linnaeluga harjumine ja samal ajal üksinda lastega olles töötamine. 

Pidevalt kuulen ka, et kuidas ma selle kõige sees nii rahulik suudan olla. Lihtne vastus: aga mida ma siis tegema peaks? Kuidas ma olema ja välja nägema peaks? Elevanti süüakse ju ikka tüki kaupa. Võtad tüki, mis kurku kinni ei jää. Nii ongi. Mõne tükiga kohe hakkama ei saa. Viskad selle tagasi, proovid teisega ning tuled selle eelmise juurde siis tagasi, kui valmis oled. Mõne tükiga läheb kauem kui teisega. 

Kõige suurem meeldetuletus endale on kogu aeg see, et ennast tuleb esiplaanile seda. Sagimises on lihtne seda unustada. Kui sul on 5 vahvat tegelast, kes kõiges sinust sõltuvad, on aegaajalt raske on seda teha. Pealevajuvate ülesannete koorma all kokku vajudes on raske seda teha. Nii tulebki seda endale meelde tuletada. Näiteks sain alles hiljuti aru, et kui varem tegin lapsi kooli ukse taga oodates pikki jalutuskäike, siis suvel ... polegi kuhugi jalutanud. Nii tuli taas meenutada, et jalutuskäigud tuleb päevakavasse liita. Lihtne samm, aga nii mõjus. 

Ma olen mitmel korral oma elu lõpetanud. Selles mõttes, et kolinud ikka täitsa elumuutvalt (no näiteks aastaks Ameerikasse ... ja siis jällegi sealse eluga harjunult siia tagasi ...). Seepärast ehk oligi siiani lihtne märkamata jätta, et ees ootab täitsa suur elumuutus. Eriti kuna Tallinna vahet olen viimaste aastate jooksul käinud ju mitu korda nädalas. Eile aga jõudis kohale, et see muutumatus on illusioon. Küsimus pole selles, kas muudatus on hea või halb ning kelle jaoks see on hea või halb, aga oluline on mõista, et tegu on suure muudatusega ja nii tuleb seda ka käsitleda. 

Andes asjale õige nime, on võimalik sellega õigesti käituda.   

Mõnigi inimene on küsinud, et kuidas meie retke toetada. Ikka tavapäraselt - mu laste (muusika)haridusse läheb kogu tulu, mis tuleb Heli Kirjastuse raamatute müümisest. See on see, mida ma teen ning oskan. Eks linnas on näha, millised on sealsed täiendavad töötamise võimalused. Kui kellelgi on mulle midagi sobivat pakkuda, siis võib kindlasti ühendust võtta. 

Samas kirjutan praegu päris mitut uut raamatut, mida paljudki inimesed ootavad. "Mälestusteta suvi" 2.osa arvustusi ja positiivseid kommentaare laekub ka jätkuvalt igapäevaselt. Eesti 4.laenutushüvitist saanud kirjanikuks saamine pole ka halb, nii et ... tunne on hea ning kirjanikukarjäär hetkel kindlasti jätkub.

Minu igapäevaseks kaaslaseks saab nüüd pakkimine ja sorteerimine. Ennast tundes olen kindel, et viimased asjad loobin kottidesse-kastidesse viimasel ööl, aga ... no ma vähemalt mõtlen, et tegelen sellega pikema aja jooksul. Selliste tegemistega on mul see mure, et kuna tunnen oma võimeid, siis tean, kui kiiresti olen võimeline asja ära tegema, kui selle kätte võtan ... ja nii ma siis edasi lükkangi ... Aga noh, esmatähtis esikohale, eks ole? 

Hüvastijätmised ei pea kurvad olema, aga lahtilaskmiseks on need jällegi olulised. Nii et järgmise kuu plaan on selge - selgemalt ja teadlikumalt jätta hüvasti!

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 8a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.



Teisipäev, 26. juuli 2022

Mis põhjusel ma 1712€ laenutushüvitise saamise pärast kurvastada julgen?

Juunikuu lõpus oli paljudel kirjanikel-tõlkijatel-illustreerijatel-kujundajatel taas põhjust rõõmustada, sest pangakontodele laekusid laenutushüvitised. Seda muidugi juhul, kui endal 15.aprilliks avaldus ilusti tehtud sai. Jagatav summa jagunes 1605 inimese vahel!

Sel aastal on see teema aga laineid löönud, sest üleriigilisel raamatukogude aastal on laenutushüvitise summad ühed väikseimad. Eelmise aastaga võrreldes on jagatav summa 57% väiksem.

Alustuseks keksin ära, et mina olin algul oma laekumisega väga rahul. Minu pangakontole jõudis 1369.94€ (ehk 1712.43€ miinus maksud). See tähendab, et laenutushüvitise summa poolest olin eelmisel aastal 4.kohal kõigi 1605 laenutushüvitise saaja seast. See on ... ma ei oskagi kirjeldada, mis tunne. Hurrriiiideraaderaaaa... ja kõik muud peohüüud!

2021.a eesthüvitise saajate nimekirja algus näeb välja siis selline: 

1. Ilmar Tomusk - 2499.80€

2. Marje Ernits - 2047.84€

3. Aino Pervik - 1745.57€

4. Heli Künnapas - 1712.43€

5. Erik Tohvri - 1697.14€

6. Piret Raud - 1685.88€

... järgmised 1599 autorit ...

Pean ära ütlema, et aastaid oli mu laenutuste edetabeli eesmärgiks Erik Tohvrist paremale kohale jõuda ja sel aastal nii läkski. Ilmselt küll mängib rolli ka see, et tema enam uusi teoseid ei kirjuta ... Aga no ega eelmised seetõttu vähem populaarsed pole. 

Mitmed esireas olevad autorid on lastekirjanikud, kelle teosed on koolides soovitusliku/kohustusliku lugemise ning "Lugemisisu" programmi nimekirjas. Eks igasugu nimekirjad on iga autori jaoks lugejateni jõudmisel abiks, sest raamatuid on ju teatavasti väga palju ning kui väga süvenenud pole, siis ongi keeruline valida. Seda rohkem on mul põhjust rõõmustada, et minu teosed ka ikka nii paljude lugejateni on jõudnud. 

Laenutushüvitiste kohta saab teha ka teise nimekirja. Nimelt laenutuste oma. Kuna laenutushüvitist makstakse vastavalt sellele, milline on autori osa teoses, siis näiteks lasteraamatute autorid saavad tihti hüvitist vähem, kuigi laenutusi rohkem, sest jagatavast tasust saab osa ka illustraator. 

2021.a edetabel laenutuste järgi näeb välja selline: 

1. Piret Raud - 29653 laenutust

2. Ilmar Tomusk - 25804 laenutust

3. Aino Pervik - 22354 laenutust

4. Kristiina Kass - 17580 laenutust 

5. Andrus Kivirähk - 17227 laenutust

6. Marje Ernits - 15968 laenutust

7. Heli Künnapas - 13865 laenutust

8. Leelo Tungal - 13159 laenutust

9. Erik Tohvri - 13116 laenutust

10. Ira Lember- 12197 laenutust

... järgmiste 1595 autori teoste laenutused...

Ühelt poolt numbreid vaadates on ikka hirmus tore mõelda, et nii paljud inimesed on tee raamatukogudesse jõudnud. Isegi kui mõni inimene loeb mitut minu raamatut, siis 13865 tundub inimestesse pannes ikka päris suur number. 

Kui nüüd aga selle aasta kurvastamise põhjuse juurde tulla, siis toome siia võrdluseks numbrid, et millised olid minu raamatute laenutuste kogused eelmistel aastatel ja millised summad selle eest laekusid. 

Minu raamatute laenutused ja laekumised:

2012a laenutuste arv 1097, hüvitis 93,54€ (ühe laenutuse eest 0,085€)
2013a laenutuste arv 2664, hüvitis 252,66€ (ühe laenutuse eest 0,094€)
2014a laenutuste arv 3445, hüvitis 290,68€ (ühe laenutuse eest  0,08€)
2015a laenutuste arv 5492, hüvitis 583,63€ (ühe laenutuse eest 0,1€)
2016a laenutuste arv 3809, hüvitis 491.33€ (ühe laenutuse eest 0,12€)
2017a laenutuste arv 9585, hüvitis 1295.82€ (ühe laenutuse eest 0,13€)
2018a laenutuste arv 9313, hüvitis 1320.19€ (ühe laenutuse eest 0,14€)
2019a laenutuste arv 6226, hüvitis 1311.08€ (ühe laenutuse eest 0,21€)
2020a laenutuste arv 2386, hüvitis 923.27€ (ühe laenutuse eest 0,38€)
2021 laenutuste arv 13865, hüvitis 1712.43€ (ühe laenutuse eest 0,12€)

Siit hakkab nüüd kiunumine pihta: kui ühe laenutuse eest makstav summa oleks sel aastal olnud sama, mis näiteks 2018a, siis oleksin ma seekord saanud 1941.10€, kui aga sama, mis eelmisel aastal, siis 5268,70€ ..Ok, siin lõppeb arvutamine! Inflatsioonist ja raha väärtuse muutumisest ma siinkohal rääkima ei hakka, eks ole?!?

Laenutushüvitise teema käsitlemine oleneb ilmselt sellest, millena seda raha käsitleda. Kui me räägime niisama maast leitud rahast, mis ilmub kirjaniku pangakontole nii, et ta ise midagi ei tee, siis on iga summa tore ja äge ja vahva. 

Kui aga mõelda nii, nagu selgitab Autorihüvutisfondi tegevjuht Ainiki Väljataga, et laenutushüvitis on summa, mida makstakse selle eest, et autoril pole õigust keelata oma teose tasuta kasutamist, tundub asi veidi teistsugune. AHF lehel on kirjas, et: 

"Laenutushüvist on riik kohustunud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende loata. Autoriõiguse seaduse erandi tõttu ei saa autorid lubada ega keelata oma teoste laenutamist ega leppida kokku tingimustes." (AHF)

Seega laenutused tulevad sellest, et raamat on üks kord ostetud ja seda kasutatakse korduvalt nö sama tasu eest. Nii võttes kerkib kõrvale küsimus, et kui palju oleks kirjaniku ja kirjastaja tulu siis, kui kõik need inimesed raamatu ostaksid. Minu puhul näiteks kui mõtleme, et umbes 250-300 raamatukogu asemel need 13865 inimest raamatu ostaksid ... Jällegi- ei arvuta rohkem! 

Loomulikult võib öelda, et autor võiks ju keelata raamatukogudesse oma raamatute müümise ... või võiks ka üldse raamatute müümise ning kirjutamise lõpetada, aga ... kas see on lugejate ning üldisemalt kultuuri arengu huvides? 

Laenutushüvitis on riiklik toetus meie kultuuri ja eestikeelse kirjasõna heaks. Seda märgilisem on, et selline summade vähendamine on toimunud üleriigilisel raamatukogude aastal. Kirjanik Triin Tammert on enda artiklis hästi välja toonud, et kui lasteraha suurendamiseks ollakse valmis panustama miljoneid, aga autorid pole enam võimelised omakeelseid teoseid looma, siis mis keeles need lapsed pärast räägivad ja millises keeleruumis kasvavad? Toetame laste "tootmist", aga mitte seda, kuidas neid lapsi kasvatatakse (jah, mul on 5 last ning igasugune lisaraha on väga hea, aga ma EI TOETA lihtsalt niisama raha jagamist selle järgi, et sul on lapsed, vaid pigem selle järgi, kuidas ja milliseks neid lapsi kasvatatakse ehk lastega seotud konkreetsete kulude katmist, näiteks huvihariduse võimaldamist).

Ma olen alati toetanud raamatukogude kasutamist. Nii kirjaniku kui kirjastajana räägin sellest, et kõiki raamatuid ei pea koju ostma. Kui aga raamatukogudele toetumine tähendab seda, et kirjanikeni jõudev summa üha väheneb, siis ongi fakt see, et uusi ja häid raamatuid varsti enam ei tule. Jah, oma raha eest võib lõputult midagi välja anda, aga kui soovime, et ilmuksid teosed, mille kirjutamisele kirjanik ka keskendub, siis keegi peab kusagil selle kinni maksma. Ükskõik, kui halvasti see kõlab.

Või vastupidi - kinnimaksmisest rääkimine pole halb. Suhtugem siis nii, et ka kirjutamine on töö. Seda ei suuda ja oska teha igaüks. Seda ei taha igaüks teha. Samas võib pea igaüks nimetada raamatu, mille lugemine ta elu muutis, täiendas, aitas asju teisiti näha. Raamatutel on oluline roll meie eludes. Need aitavad meil iseennast ja ümbritsevat maailma mõista. Isegi praegusel nutiajastul. 

Kirjanikuna koolides või raamatukogudes kohtumas käies pean alati vastama küsimusele, et kuidas saada lapsed lugema. Minu esimene vastus on muidugi, et näidake ise eeskuju. Lugev lapsevanem on esimene ja kõige parem viis, kuidas lapsed lugema saada. 

Järgmine ülimalt oluline asi on õige raamat. Igaühe jaoks tuleb leida raamat, mis just teda kõnetab ja autor, kes just tema keeles räägib. Eesti Noortekirjanduse Ühinguga oleme viimastel aastatel ära teinud väga palju tööd, et aidata tutvustada nii noorteraamatuid kui noortekirjanikke. Meie videoid saad vaadata ENÜ Youtube lehelt. Just sellepärast, et huvilised oma õige raamatu ning autorini jõuaksid ja et lugemiselamus ei jääks saamata lihtsalt seetõttu, et inimene ei teadnud teda huvitavast raamatust või autorist. Nii saab ka igale inimesele õige raamatu leidmine olla eraldi tegevus.

Aga seda on raske teha, kui meile jäävad vaid autorid, kes peavad muu tööga oma kirjutamise lõbu kinni maksma või need, kes kirjutavad midagi lihtsalt seetõttu, et neil on piisavalt raha, et seda teha. Olen varem kirjutanud riigikirjanike teemal ja sellest, kuidas igaüks saaks endale oma riigikirjaniku valida. Või siis ongi valik, et kirjutama jäävad need mõned, kes kusagil välja valitakse ja kes riigilt selleks raha saavad.  

Ma olin eelmisel aastal Eestis laenutuste eest saadud summalt 4.kirjanik. Pole nagu vingumiseks põhjust. Olen ülimalt tänulik kõigile, kes mu raamatuid laenutasid. Samuti raamatukogudele, kuhu mu raamatuid osteti. Tänan väga kõiki, kes mind lugejatega kohtuma kutsusid nii koolidesse kui ka raamatukogudesse. 

Tänu sellele kõigele aga julgengi öelda, et selline laenutushüvitiste süsteem ei toimi. Õigemini sellise jagatava summaga süsteem ei toimi. See on poliitiline otsus. See on valik ja prioriteetide küsimus. See on muudetav. 

Meil poleks mõtet sel teemal rääkida, kui eeldaksime, et inimesed teevad oma valiku ostusotsustega. Ehk et kirjanikud, kes piisavalt müüvad, need elavad kirjanikena edasi ja kirjutavad oma teoseid. Kui aga usume, et tasuta kättesaadavad raamatukogud on meie rahvuse ja kultuuri säilimise jaoks olulised, siis ei saa sellest teemast niisama mööda minna. Eriti üleriigilisel raamatukogude aastal. 

Tänasel päeval on kõik kallimaks läinud. Arusaadav, et raamatud on ühed esimeste seas, mis paljude inimeste jaoks ostukorvist välja jäävad. Samas ei saa see nii riigi jaoks olla. Kultuuri väljasuretamine pole väga lihtne, sest entusiastid teevad edasi ka rahalise toetuseta, aga samas, kui kultuuriinimesed lõpuks enam söömata hakkama ei saa, siis uuesti kultuurielu üles ehitada on juba keerulisem. 

Ma ei toeta igasuguste toetuste lauslaotamist. Nii ka mittte kirjanikele niisama raha jagamist. Laenutused on aga reaalne kasutatud teoste eest tasumine ning seega on see väga vajalik ning rahva poolt saadavale kasule toetuv meede. 

Kogu selle pika jutu mõte on siis, et meie raamatukogude olemasolu ja toimimine, seal töötavad inimesed ja nende teadmised on ülimalt oluline. Eks seda ju näitab ka praegune üleriigilise raamatukogude aasta tähistamine. Kõige selle jaoks on meil aga vaja raamatuid, mida kirjutavad inimesed, kes samal ajal oma söögilaua pärast ei muretse. Ehk et kui kirjanik on jõudnud lugejate lugemislauale ja südamesse, siis peaks see ka rahaliselt välja paistma. Kui inimesed ise ei suuda eriti praegusel ajal osta nii palju raamatuid, et kirjanikud saadud tulude põhjal uusi maailmamuutvaid teoseid suudaks kirjutada, siis on see riigi jaoks koht välja astuda ja öelda, et kirjasõna kultuuri osana on meie riigi ja rahva säilimiseks oluline ning me panustame selle säilimisse. 

Sina aga saad täna teha seda, et lähed kohalikku raamatukokku ja laenutad sealt hunniku kohalike autorite teoseid. Isegi, kui sa neid ei loe. Veel parem, kui loed ning ammutad neist endasse seda, mida kirjanik sulle öelda on tahtnud. Laenuta need raamatud kasvõi päevaks või paariks. See on see, millega saad kaasa aidata sellele, et järgmisel aastal oleks laenutuste numbrid suuremad ning sinu valitud kirjanik saaks jagatavast summast suurema osa. Samas näitavad laenutuste numbrid ka seda, kui palju meile kõigile raamatukogusid vaja on. Laenutuste numbrite vähenemine omakorda toetab raamatukogude väljasuremist. Nii et sinu otsus on see, mis aitab kirjanike jaoks kaasa sellele, kuidas see teema edasi kulgeb. 

Lõpetuseks veelkord suuuur tänu kõigile, kes te nii minu kui teiste autorite raamatuid loete ja laenutate. Isiklikult hõljun jätkuvalt siin oma viimase noorteraamatu "Mälestusteta suvi" 2.osa positiivses tagasisides, mida jätkuvalt iga päev laekub. See on eriline tunne. See on imeline ning seletamatu tunne. Teadmine, et su lood kellelegi korda lähevad ja inimeste elusid muudavad. Sellepärast tahangi, et teaksid, et ka sinu samm minna raamatukogusse ning sealt mõni raamat laenutada on midagi, mis tegelikult muudab paljugi. 

Mõnusat üleriigilise raamatukogude aasta jätku meile kõigile! 


Samal teemal olen varem kirjutanud nii:

1.12.2021 Kas kirjutamine on päriselt töö ja kuidas saaksid otsustada, kellele kirjanikupalka määrata?

15.06.2019 Päästa (maa)raamatukogud seda külastades!

6.07.2018 Piilu kirjaniku rahakotti ehk minu 9585 tänu 

5.07.2016 Heli Künnapas - Eesti laenutatud autoritest 24.kohal

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 8a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.


Teisipäev, 19. juuli 2022

Miks ma juulis ühiskirjutamise pärast vara ärkama pean?

Tahaks nüüd oma raske tööelu üle kurta. Nimelt on juulikuu läinud nii, et põhimõtteliselt kõik päevad olen umbes 8.30 ennast voodist välja vedanud, et tööle minna. Õigemini, et ära teha 10-minutiline töö.

Täna hommikul just mõtlesin, et täiesti mõnus rütm on sisse harjunud. Isegi, kui on raske ärgata, siis teadmine, milline päev sind ees ootab, on kuidagi vabastav.  

Minu juulikuu tööpäevadele on rütmi andnud ühiskirjutamise kuu. Juunis sain Kristi Saarega kohtudes julgustust, et võiksin kirjutamist õpetada. Nii sündiski kuuajane programm, mille käigus iga osaleja kirjutab kuu aja jooksul oma raamatut ning mina toetan neid. See tähendab, et igal hommikul kell 10 avaldan meie kinnises Facebooki grupis video, mis räägib mõnest kirjutamisega seotud teemast või annab edasi mõne motiveeriva mõtte. 

Kord nädalas kohtume ka online vestluses. Need kohtumised on alati nii motiveerivad, et pärast lähen kohe ise ka kirjutama. Kõige ägedam tagasiside on minu jaoks olnud see, kui osalejad ütlevad, et räägin just neist teemadest, mida neil sel päeval on vaja kuulda. Arutasime ka seda, et kas mul äkki on osalejate juures salakaamerad. Kinnitan - ei ole! Ma lihtsalt olen ise ka enne mõne raamatu kirjutanud ja tean, millised tunded, mõtted ja emotsioonid kirjutamise ajal tabavad. Näiteks ka seda, millisel hetkel tuleb lihtsalt võtta paus ja kõigest eemale astuda. 

Ülimalt äge on osalejatelt kuulda ka, et grupiga koos tegutsemine on ikka hoopis midagi muud. Grupp lisab nii kohustus kui ka annab motivatsiooni, kuigi tegelikult igaüks tegeleb enda looga omaette. 

Minu enda aus ülestunnistus on, et kirjutama jõudsin alles eelmisel nädalal. Juulikuud planeerides uskusin siiralt, et vean ühiskirjutamise gruppi ja samal ajal kirjutan ise hoogsalt oma uut noorteraamatut. Tuli välja, et teistele kirjutamisest rääkimine võib võtta 10 minutit päevas, aga sellele mõtlemine võtab ikka rohkem. Teoreetiliselt võiksin ka päevasel ajal järgmised videod ära lindistada, aga praktiliselt on nii, et jälgin, kuidas grupil läheb ning mõtlen iga päev, mis on see, mida neil järgmiseks vaja läheb. See tähendab, et ikkagi pean hommikuti ärkama ja ... püüdma mitte padjakas välja näha.

Kui rütm aga sisse sai, siis tulid ööd ja päevad, mil mu enda looming lihtsalt hakkas niiviisi voolama, et magada enam ei saanud. See tähendabki, et hommikuti on väike padi ikka veel näos. Aga no mis teha, kui öösiti looming möllab.

See oli kindlasti suures osas ka tänu sellele ühiskirjutamise grupile. Pigevalt raamatutele, käsikirjadele, tegelastele jms mõeldes lihtsalt pole võimalik ignoreerida, et su enda lood ja tegelased ootavad. Noorteka asemel asusin hetkel küll hoopis tööle järgmise romantilise lühiromaaniga. Sellega, mille aluseks on Termika 35.sünnipäevakontsert. No see, mille nad minu 40.sünnipäeva auks pidasid. Eks ole :) 

Ühiskirjutamisega jätkame aga augustikuus. Selles grupis on ka juba päris mitu inimest kirjas, aga veel on kohti. Kokku saab grupiga liituda 10 inimest. Ühinedes ei pea kartma seda, kui targad ja osavad on teised. Igaüks töötab omas tempos. Minu soovitused ja videod on ka sellised, millest kindlasti üks või teine leiab rohkem, aga samas igaüks saab midagi. 

Siiani on osalejad kinnitanud, et ükskõik, kui palju nad on selle ühiskirjutamise kuu jooksul teinud, üksinda nad nii kaugele poleks jõudnud. No ja endast ma ei räägigi- see, mida ja kui põhjalikult olen pidanud läbi mõtlema ja töötama ... no loodetavasti annab järgmistes teostes tunda. Olen nii tänulik kõigile esimese ühiskirjutamise grupi osalejatele, sest just tänu teile on selgeks saanud, et sellist asja tasub teha. 

Augustikuu grupiga saad liituda aga siin: ühiskirjutamise kuu (august). 

Lugejatele võin aga lubada, et varsti on juba uusi vahvaid lugusid oodata!

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 8a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

 

Kolmapäev, 13. juuli 2022

Isiklik väljakutse #8 : Kuidas Heli teenib 30 000€? - otsi endale inimesest nõustaja

Ma usun raamatutesse. Usun, et neis on vastused kõige jaoks. Usun, et neid on igaks olukorraks ja igasugustele erinevatele inimestele. Mul on FB grupp Lugedes Rikkaks ja ma usun, et raamatutest loetu teeb rikka(ma)ks. Üheks mu viimaste aastate väljakutseks on "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?"

Minu rahateekonna järgmine õppetund on aga hoopis, et otsi endale inimesest nõustaja. 

Viimasel ajal pole ma siin oma rahateekonnast väga pikalt rääkinud. Kord kuus kirjutan Nipiraamatus ja kõige olulisem ning numbrid on alati sinna kirja saanud. Viimastel nädalatel on aga nii palju ja nii hoogsalt toimunud, et nüüd hakkan taas oma samme tihemini ka siin kajastama. Kord kuus on nüüd kindlasti vähe. 

Nimelt sain mõnda aega tagasi aru, et ma nagu õpin pidevalt ja nagu katsetan uusi asju ja teen edasi vanu, aga ... midagi nagu oleks puudu. Nii võtsin julguse-tarkuse-enesekindluse kokku ja kirjutasin Kristi Saarele ja küsisin, et tahaks nõustamisele tulla. Juunikuu keskpaigaks ma selle aja endale saingi. 

Videos räägin pikemalt, et mida sealt õppisin ja mida pärast Kristiga kohtumist olen teinud: 

 

Põhimõtteliselt sain vastuseid küsimustele, mida ma ei osanud küsidagi. See ongi vahe inimesest nõustaja ning raamatu vahel - inimene paneb sinu info ja teooria kokku, raamatut lugedes pead ise mõistma, mis sind puudutab. See tähendab, et kui sa õiget küsimust küsida ei oska, ise oma puudujääki ei näe, siis ei leia ka vastust. Kõik edasiviivad vastused algavad ju õigest küsimusest. 

Mõned sammud, mida pärast Kristiga kohtumist tegin:

- julgesin välja kuulutada ühiskirjutamise kuu. Juulikuu oma on poole peal. Just täna oli meil taaskord ühine online kõne ning osalejad kinnitasid, et minu jagatud õpetustest ning motiveerimisest on kasu ja nad on oma käsikirjadega kiiremini ja kaugemal kui üksi oleks. Augustikuu grupis on samuti juba mitu inimest kirjas ja maksnud, kuid augustikuu ühiskirjutamisega on veel võimalik liituda. Siiani arvasin aga millegi pärast, et ma ju kõigest 31 avaldatud raamatu autor, et mida mul on teistele kirjutamise kohta õpetada ...

- kordan sel suvel uuesti koolitusi "Kuidas ise raamatut kirjastada?" ning "Kuidas teenida 1000€ lisasissetulekut?", et osaleda saaksid ka need, kes esimesel korral sellest ei kuulnud või kellele aeg ei sobinud (ma siiani arvasin, et kui ühe korra juba teen, siis sellest piisab ja kõik soovijad osalevadki ühel korral). 

- panin kokku 100 Klubi, kuhu saab korraga kuuluda maksimaalselt 100 inimest. See on suletud grupp, millega saavad liituda need, kellel minu loomingu, koolituste või muude taoliste tegemistega on mingi seos. Grupis jagan sooduspakkumisi nii raamatutele, koolitustele jne, mida päris avalikult ehk ei taha välja käia, kuid 100le inimesele saan pakkuda. Esimene pakkumine on seal liitunutele juba ka üleval ning aegub sel pühapäeval. Praegu on veel ruumi ka uutele liitujatele.

- avasin arvutis faili "Heli rahakäigud", kuhu igapäevaselt kirjutan üles reaalsed sammud, mida finantsteemadel teen. Lisaks sellele on palju-palju paberitel planeerimist.

- kujundaja käes on "Karupoeg Lukase tegelusvihik" väikelastele. See seisis ... ma ei tea, kui kaua ja miks ... Jana Valge tegi ammu ägedad pildid ja ülesanded valmis. Nüüd on tõesti reaalselt töös.

- kujundajale on saadetud märkmiku "Minu 50 täidetud unistust" materjal. Lihtsalt ise tundsin, et mul on vaja ühte märkmikku, kuhu saan oma suuremad unistused ning nende realiseerimiseks tehtud sammud kirja panna.  

- tehtud sai kaust, milles on koos loetud raamatute kohta tehtud märkmed. Nimelt kordas Kristi mulle üle vana tõe, et lugemise ajal märkmete tegemine on väga tore ja tark, aga neid märkmeid tuleb hiljem ka üle lugeda ja neist tulenevalt järgmised sammud ette võtta. Lihtne ja ... niii tegemata.

- erinevad tegevused enda enesekindluse tõstmiseks, et ühest eluetapist järgmisse liikumisel ennast vanast puhastada ning tõesti ise endale teiste inimeste uskumuste tõttu kaikaid kodaratesse ei loobiks. Pigem on oluline leida rohkem endaga sarnaselt mõtlevaid inimesi, mitte püüda ennast halvemaks muutes sobituda sellega, millega ei soovi sobituda. 

***

Nagu öeldud, oli mu juba paberil 4-5 lehekülge mõtteid. Nüüd olen neid nädalate jooksul pikemaks venitanud ja edasi arendanud, nii et materjali, millega töötada, on küll ja küll. Mul endal on küll väga põnev. 

Kuna mul siin järgnevate kohtuvaidluste käigus tuleb ka varsti ametlikult tõestada, kuidas mul rahaliselt läheb ja kas saaksin ikka Tallinnas 5 lapsega hakkama, siis motivatsiooni on tõesti ka väga palju. 

Kas sina leidsid siit videost ja postitusest enda jaoks mõne mõtte, millega oma finantsolukorda parandada? Milline mõte sind aitas? Kas praktiseerid seda enda elus? Või hakkad nüüd kasutama?  

p.s. kui sul on lugemata Kristi raamat "Kuidas alustada investeerimisega", siis see on lihtsalt väga hea koht, kust nii rahatarkuse olulisi samme kui ka investeerimise esimesi käike õppida. Minu blogi lugejatele kehtib sellele raamatule praegu sooduskood "klubi", millega saad 9% soodustust. Minu arvamust selle raamatu kohta saad lugeda blogist Mida Heli luges.

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 8a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Laupäev, 2. juuli 2022

Kui palju peab suvel puhkama?

Ühel päeval tegime ühe mu lapse sõbra vanemaga lastele plaane. Ta luges oma vabad päevad ette ja küsis, et kas ma muidu praegu puhkan. Vastasin, et: "Ei! Ma töötan ... lihtsalt puhkavate laste kõrvalt!"

Korraks jäin seejärel ise mõtlma, et kas ma tegelikult peaksin siis lastega koos puhkama või töötama? Kuna kooliaasta jooksul läheb suurem osa mu ajast sellele, et lastel kõik toimiks ja nende tegemised saaks tehtud, siis tegelikult on suvi minu jaoks aeg, mil saan rahulikumalt enda töödele keskenduda. 

Näiteks suutsin nüüd lõpuks välja tulla täiesti korraliku koolituskavaga, mille järgi asjad tõesti toimivad. Eile läks käima ühiskirjutamise kuu, mille jooksul toetan teisi kirjutamishuvilisi, aga kirjutan ka ise enda uut noorteraamatut. Tunne on megaäge, nii et kindlasti tuleb augustikuus uus grupp, kuhu võtan maksimaaslelt 12 inimest. Nii et tasub ennast kohe kirja panna. Juba sel pühapäeval räägin aga sellest, kuidas ise raamatut kirjastada

Juulikuu ühiskirjutamise kuul tahan ise oma uue noorteraamatu valmis saada. Kolmandat korda elus on mul plaanis noorteromaanide kirjutamise konkursil osaleda. See tähendab, et septembrikuuks peab käsikiri valmis olema. Ma ... alustan nüüd.

Ehk et praegu töötan kindlasti rohkem kui talvisel ajal. Samal ajal aga on lastel koolivaheaeg ... puhkavad siin ... ja mina liigun jälle töötuppa, et oma asju teha ... süümekad hiilivad ligi ...

Seejärel kuulasin ühte head podcasti, kust sain enda jaoks vastused. Kui räägime elukorraldusest, siis tegelikult peaks töö ja eneseteostus lastest kõrgemal kohal olema. Need on asjad, mis aitavad neid samu lapsi üleval pidada. Seega eriti praegustes oludes peangi rahulikult töötamisele rohkem aega pühendama, sest ... selle eest saavad lapsed süüa ja muud vajalikkus. 

Rääkimata sellest, et mul endal on nii hea tunne, kui saavad tehtud tööd, mis on seisnud. Viimastel nädalatel olen kahel nõustamiskohtumisel saanud ka metsikult palju uusi ideid. Neist kirjutan varsti pikemalt, aga nendest tulenevalt olen palju uusi tegemisi oma plaanidesse sisse viinud. 

Peale kõige muu oleme lastega korduvalt rannas käinud, õhtul vahukomme küpsetanud, niisama koos olnud jne. Minu jaoks on see tavaline osa. Teen seda pidevalt, mitte vaid puhkuse ajal. Seega on tunne, et peaksin nagu eraldi puhkama, aga tegelikult ma olen neid tegemisi pidevalt oma elus tasakaalustanud, et pole sellist pikka perioodi, kus ainult töötaks või ainult puhkaks. Nii lihtsalt ise ei märka, et teengi pidevalt asju, mida klassikaliselt peetakse nö puhkuse tegemisteks. 

Järgmise õppeaastaga seonduvad pinged on ka üha väiksemad, sest veel mõned asjad on paika saanud. Lisaks võttis kohus nüüd asja menetlusse ja mingil hetkel on ka sealt selgeid otsuseid oodata. Eks kohtuga peab alati kõigeks valmis olema, aga vähemalt on siis rahu majas, kui mingigi otsus tehakse. 

Jätkame siin aga tasakaalustatult. See tähendab, et minu töölaine jätkub, energiat ja jõudu tuleb sellest juurde. Samas teen selle kõrvalt järjepidevalt lastega puhkamist. 

Mõnusat tasakaalustatud suve sullegi!

 

***

Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 8a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 


Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Selles grupis on ka info minu läbiviidavate koolituste kohta. Enesearenguga seotud teemadel olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.