Kuidas oma rahaasjad korda saada? Teadmisest üksi ei piisa.

Eelmisel nädalal lugesin sisse oma esimest audioraamatut "Uus algus". See tähendab, et lugemise käigus ja järel pidin taas ka enda elule otsa vaatama ning mõtlema, milliseid neist toetavatest sammudest peaksin praegu taas oma elus tegema. 

Sel nädalal olen taas stuudios. Seekord alustan oma raamatu "30 sammu laenuvaba eluni" lindistamist. See tähendab, et on põhjust taas oma rahasammudele mõelda. 

Kuidas oma rahaasjad korda saada?

Rahaasjade korrastamisest rääkides on tegelikult lahendus lihtne. Kõik teavad, et selleks, et rahaga hästi oleks, tuleb:

- vähem kulutada
- rohkem säästa
- rohkem teenida
- investeerida
- vältida halbu laene
- järgida eelarvet. 

No ja kui kõik neid soovitusi järgiksid, siis oleks meil kõigil rahaasjadega kõik korras ja teema lõpetatud. Aga ... reaalsuses on see, et me kõik teame, kuidas ideaalse olukorrani jõuda, kuid väga paljudele meie seast on raha igapäevane probleem.

Küsisin hiljuti ka oma sotsiaalmeedia jälgijatelt, et kuidas neil rahaliste eesmärkide täitmisega lugu on. Sealt tuli samuti välja - inimestel on eesmärgid olemas, paljud ka teavad, kuidas nendeni jõuda, aga ... ei jõua. 

Järelikult - teadmine ja tegemine on kaks erinevat asja! 

Minu rahaasjad muutusid siis, kui hakkasin TEGEMA

Rahaasjadega olen teadlikult tegelenud juba väga palju aastaid. Eriti teadlikult hakkasin tegutsema siis, kui jäin üksinda viite last kasvatama. Olin selleks ajaks juba aastaid ettevõtlusega tegelenud. Esimene kuu viie lapsega oli aga hetk, mil eriti tugevalt mõistsin, et mul ei ole mitte mingit turvavõrku, vaid pean hakkama saama. 

Esimene kuu viie lapsega tuletas veel eriti tugevalt meelde, et raha ei ole vaid numbrid excelis. See tähendab turvatunnet, valikuvabadust, võimalust uks ebameeldiva ees kinni panna, hingerahu jne. 
Kuigi olin rahatarkusega seotud teemadest selleks ajaks juba aastaid huvitunud, siis just sel ajal sain olulise lükke, et päriselt veel rohkem tegutsema hakata. 

Siis sain aru, et rahaasjade korrastamisel (ja tegelikult ka rahaasjades nö ebaõnnestumisel) pole enamasti oluline vaid üks suur otsus. See on pikem teekond, kus on olulised mitmed väikesed sammud. Need on tihti lihtsad asjad, mida tuleb lihtsalt järjepidevalt teisiti tegema hakata. 

Sellest mõistmisest ja minu kogemusest sündis seejärel raamatu ja töövihik "30 sammu laenuvaba eluni". Selle raamatu tugevuseks on veel ka teiste minuga rääkinud inimeste kogemuslood, mida iga peatüki lõpus jagan. 

Mis saab siis, kui tegeled oma rahaasjadega 30 päeva järjest? 

Üks asi on raamat lihtsalt läbi lugeda ning äkki ka mõni harjutus kaasa teha. 

Hoopis midagi muud on, kui võtad iga päev teadlikult ette ühe sammu ja selle päriselt ära teed. 

Mõnel päeval näiteks teed ülevaate oma kulutustest. Järgmisel planeerid võimalikke lisasissetulekuid. Mõnel päeval jälgid, millest sõltuvad sinu ostuotsused jne. 

Mina usun, et rahaasjade korrastamine ei tähenda, et küsid endalt lõputult: "Millest ma veel loobuda saaksin?"

Ühel hetkel tuleb küsida: "Kuidas ma sissetulekuid suurendada saaksin, nii et saaksin endale võimaldada seda, mida soovin ja vajan?"

Ma usun, et 30 päeva jooksul on võimalik enda rahaasjade mõistmise ning planeerimise ja korraldamise osas palju praktilisi samme ära teha. 

Oktoobris teeme ühise rahaasjade restardi

Kõik see on toonud mind mõistmisele, et üheskoos on teatud asju lihtsam teha. Näiteks ka oma rahaasjadele otsa vaadata. 

Sellepärast teemegi oktoobris üheskoos rahaasjade restardi. See pole mingi koolitus, kus mina räägin ja teised kuulavad. Kõik osalejad liidan küll ühtsesse kinnisesse FB gruppi, kuhu igal päeval jagan ühe lühikese video päeva teema kohta. 

Kõik osalejad saavad endale ka raamatu ja töövihiku "30 sammu laenuvaba eluni" ning need on materjalid, mida 30 päeva jooksul aktiivselt kasutame. Programmi registreerumise tähtaeg on juba 20.september just sellepärast, et siis jõuan kõigile enne oktoobrikuu algust raamatu ja töövihiku ära saata. 

Nii võtame 30 päeva jooksul iga päev ette ühe sammu. Kinnises FB grupis saame kogemusi ning mõtteid jagada, küsida ja vastata. 

Üksinda on lihtne öelda, et: "Ma tegelen sellega homme". Kogu grupi ees teistele on seda aga hulga keerulisem öelda. Ühiselt kogemusi jagades saame kiiremini vastused ja uusi mõtteid ja ideid, mida üksi ehk ka välja ei mõtleks. 

Nende 30 päeva eesmärk ei ole, et kõigil on lõpetades mingi konkreetne summa pangakontol. Samuti pole alustamiseks nõudeid. Igaüks liitub sellest kohast, kus tema just praegu on. Eesmärk on, et 30 päeva järel oleks sul oma rahaasjadest selgem pilt, rohkem teadlikult tehtud otsuseid ja süsteem, millega edasi minna. 

Kuidas rohkem raha teenida?

See maagiline küsimus, millele tihti kiireid vastuseid pakutakse. 

Fakt on aga see, et vastus on igaühe jaoks erinev. Igaühele sobib erinev sissetulekute suurendamise võimalus. 

Mõne jaoks on variant uuele töökohale kandideerida, mõne jaoks oma ettevõtte loomine või arendamine, mõni peaks kodust asju vähemaks müüma, teine aga küsima sõpradelt raha teenuste eest, mida praegu tasuta osutab. Mõne inimese puhul suurendab pangakontot aga mõistmine, kuhu ta raha praegu kulub.

Just sellepärast nimetangi seda programmi rahaasjade restartimiseks, mitte "30 päevaga ratsa rikkaks". 

Me ei alusta utoopilistest lubadustest, vaid sellest kohast, kus sina praegu oled. 

30 päeva pärast on 30 päeva nagunii möödas

See on üks võimas mõte, mis on mind palju aidanud- aeg läheb nagunii! 

Oktoobri lõpp tuleb sõltumata sellest, kas ma olen selle aja jooksul oma rahaasjadega midagi teinud või mitte. Erinev on lihtsalt tulemus. Minu tegudest sõltub see, millise tulemuseni 30 päeva järel jõuan. 

Minu jaoks pole kunagi toiminud programmid, kus koheselt tuleb kõike muuta. 

Sellepärast on ka minu plaan, et iga päev teeme ühe sammu. Ja sealt järgmise. 

30-päevase rahaasjade restardi ühine grupp alustab oktoobris ning registreerumine on avatud 20. septembrini. Programmi osalustasu kuu aja eest on 79€. Selle hinna sees on ka raamat ja töövihik "30 sammu laenuvaba eluni".

Kui tunned, et tahaksid seekord oma rahaasjadele lihtsalt mõtlemise asemel nendega päriselt tegelema hakata, siis oled väga oodatud kaasa tegema. Kirjuta mulle oma soovist helikunnapas@gmail.com. Pärast arve tasumist liidan sind kinnisesse FB gruppi ning edasise info saad juba sealt. 

30-päevane rahaasjade restart

📅 alustame 1. oktoobril
⏳ registreerumine kuni 20. septembrini
💶 osalustasu 79 €
📚 hinna sees raamat + töövihik „30 sammu laenuvaba eluni“
🎥 30 päeva jooksul igapäevased lühivideod
👥 ühine kinnine FB grupp

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 14a, 12a ja 8a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Lugesin sisse oma esimese audioraamatu, kuid oleksin seda tehes peaaegu nutma hakanud

Minu viimaste päevade UUS ALGUS oli see, et sel nädalal lugesin sisse oma elu esimese audioraamatu. Selleks oli "Uus algus: 30 sammu, mis aitavad sul ennast taas üles ehitada". 

Hakkasin näitlejaks!
See oli nii põnev, sest sain midagi täitsa uut proovida. Mitmedki teist on mulle korduvalt öelnud, et mu hääl on selline, mida on hea kuulata.  Olen korduvalt kuulnud soovitust, et võiksin ise oma raamatuid sisse lugeda. 

Viimase lükke andis muidugi mu 8aastane tütar Johanna, kes paar päeva tagasi õhtujutu lugemisel ütles, et: "Emme, sa teed neid hääli nii hästi, et sa võiksid näitlejaks hakata!" Siis mul tuligi meelde, et audioraamatute lugemise mõte oli ju ammu õhus. Meil oli lihtsalt Digireadiga kokkulepe, et teen oma häälenäidise, saadan neile ja selle järgi otsustame, kas on ok, et ma ise oma raamatut "Uus algus" sisse loen. No aga ... ma polnud seda häälenäidist teinud ... umbes aasta aega ... ja see võttis lõpuks 2 minutit aega. Hea näite jälle, et kui on otsus ja tegutsemistahe, siis saavad asjad kiiresti tehtud. 

Mõne päeva jooksul olid kokkulepped Digireadiga olemas. Fail neile saadetud. Stuudios lindistamise ajad kokku lepitud. Ehk et kõik toimis! 

Nagu esimene kord ...

Stuudio poole sõites oli mul muidugi tunne, et ma pole mitte kunagi mitte midagi lugenud (viimased umbes 16 aastat olen peaaegu igal õhtul 1-5 lapsele õhtujuttu lugenud!). 

Eelmisel päeval püüdsin oma 2 aastat tagasi avaldatud raamatuga uuesti tuttavaks saada ning mõistsin, et olen sinna liiga palju keerulisi sõnu (umbes 3!) ja liiiiiiiga pikad laused (igaüks umbes 3 lausest koosnev!) kirjutanud.

Kohale jõudes juhatati mind pisikesse hämarasse stuudiosse. Ärevalt sain tuttavaks mikrofoni, kõrvaklappide ja klikitajaga, mida tuleb vajutada, kui midagi segamini läheb. No ja ... siis tuligi välja, et ma ei oska lugeda. Sest no juba esimestel lehekülgedel pidin mõned korrad klikitama, sest läks segamini (klikk tuleb teha siis, kui segamini läinud kohast uuesti õigesti edasi loed). 

Kiirus! Ma olen kiirus!

(kõik ikka teavad, kes nii ütles ja millal? Ja et see polnud tegelikult mina?) 

Olgu, tegelikult polnud hullu midagi. Stuudio töötaja (ma ei tea tegelikult, mis ta õige ametinimetus on) ütles esimese heliproovi peale vaid, et võiksin veidi aeglasemalt lugeda. Muidu aga oli hästi. Ma selgitasin, et loen (ja räägin!) kiiresti tavaliselt siis, kui olen närvis või ärevil. Leppisime kokku, et loen aeglasemalt ja ta ütleb mulle, kui liiga kiiresti loen. 

Ta oli üldse hääl mu kõrvades, sest mõne koha peal ütles ka mulle, kui pidin uuesti tegema. Enamasti küll sain ise aru. Aga stuudio töötajal oli jah võimalik mulle kogu aeg kõrvaklappidesse rääkida. 

Kahe lindistuspäeva lõpuks ütles ta tegelikult ka, et kuigi mulle endale võis tunduda, et oli palju vigu, siis tegelikult ei olnud. Seda oli küll hea kuulda. 

Kusjuures vead ei tulnud üldse keerulistes kohtades, vaid vahepeal lihtsalt jooksis tekst silme ees kokku ja sõnad läksid segaseks. Mõnda väga lihtsat sõna lugesin päriselt 3 korda, sest juhe jooksis lihtsalt kokku. 

Kogu raamatu lugemisele koos vigade läks mul vähem kui 4 tundi. Seega peaks sul selle raamatu vaikselt lugemine vähem aega võtma. Puhastatud audioraamat peaks aga siis sellest lühem tulema.  

Lugemine või läbielamine?

Raamatu "Uus algus" lugemine oli tegelikult minu jaoks päris keeruline. See raamat sai kokku pandud sammudest, mida ise oma elu kõige keerulisematest aegadest väljumiseks tegin. Räägin iga peatüki juures, kuidas üks või teine samm mind edasi aitas. See tähendab, et jagan mitmeidki päris keerulisi juhtumeid, mis mu elus on olnud. 

Raske oli neid lugeda. See oli, nagu reisiks taas kohtadess, kust ma olen ammu läbi käinud. 

Võimalik, et lugeja jaoks need polegi nii isiklikud, aga ise ju tean, mis seal sõnade ja lugude taga tegelikult on olnud. Reaalselt tundsin mitmel korral, et pisarad tulevad silma, aga ... siis püüdsin taas lihtsalt tekstile keskenduda ning ei lubanud endal emotsioonidesse laskuda. 

Mul oli hea meel tänase Heli üle, kes ei pea enam nende asjadega tegelema, aga oli valus selle Heli pärast, kes on pidanud neid asju tegema. 

Minu neljas audioraamat

"Uus algus: 30 sammu, mis aitavad sul ennast taas üles ehitada" on seega minu 4.audioraamat. Esimestena loeti linti romantilised lühiromaanid "Sündinud kirjanik" ja "Raamatukogu viimased päevad". Need on olemas nii Storytel´is, kui mõne aja pärast ka mitmel muul platvormil. Järgmiseks valmis noorteraamat "Lõpupidu". See on hetkel vaid Storytel´is. 

"Uus algus" on raamat, mille puhul tean juba praegu, et paljud on sellest raamatust häid mõtteid ja tuge saanud, nii et audioraamat aitab neil mõtetel loodetavasti veelgi suurema hulga inimesteni jõuda. 

Eks annan teada, kui töötlus ka tehtud saab ning audioraamat kuulamiseks valmis! 

Mul endal aga on järgmise audioraamatu lindistamiseks juba järgmiseks nädalaks ajad kokku lepitud, seega ... sain sooja sisse ning lasen edasi.

Mis sa arvad, mis on järgmine raamat, mille sisse loen? 

Millisest minu raamatust tahaksid järgmisena audioraamatut kuulata?

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 14a, 12a ja 8a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Minu esimene BTSi kontsert Brüsselis ja kuidas sellest raamat sündis

On elamusi, mille puhul tead juba ette, et need saavad olema erilised. Samas selgub elamuse tegelik mõju alles hiljem. 

Paar nädalat tagasi toimunud BTSi kontserdid Brüsselis olid minu jaoks just sellised üritused, mille puhul teadsin ette, et see on midagi suurt, aga mul polnud siis veel õrna aimugi, millise pagasiga ma sellelt reisilt tagasi tulen.  

Kõik algas 4 aastat tagasi

Minu esimene kokkupuude BTSiga oli 4 aastat tagasi, mil Kristi Saare jagas infot nende Busani kontserdi kohta ning soovitas umbes nii, et kui sa muidu sellisest muusikast midagi ei arva, siis vaata korraks vähemalt seepärast, et nende etteasted on nii professionaalsed. No ja ma siis vaatasin. Esimene lugu oli "MIC Drop" ja ... ma olin müüdud. Kõik, mida selle kontserdi käigus nägin, oli tõesti professionaalne, kaasahaarav ja ... no igatahes ma hakkasin neid kuulama ja jälgima. 

Nende 4 aasta jooksul olen ma aga osa saanud vist vaid väga väikesest osas materjalist, mida nad on tootnud. K-popi puhul ei räägi me ainult muusikast, vaid ka igasugu telesaadetest ja otseülekannetest jms. 

Mingil hetkel tundsin, et mul lihtsalt pole aega ja jõudu ja energiat, et saaksin asjadest nii hea ülevaate, et võiksin ennast fänniks kutsuda. Siis aga leppisin sellega, et kui ma ei suuda isegi jooksva materjaliga kursis olla, siis kogu ajalooga tutvumine polegi võimalik ning ... naudin lihtsalt kõike seda, mida jõuan. 

BTS trügis mu loomingusse

Enne, kui ma arugi sain, oli BTSi looming inspiratsiooniks minu enda loomingule. 

Nimelt on nende laul „Born Singer“ üks mõjutus, millest kasvas välja minu raamat „Sündinud kirjanik“. Mitte selles mõttes, et raamat räägiks BTSist, vaid laul puudutas minus midagi, mille ümber hakkas tekkima hoopis minust endast tulenev lugu.

Sellepärast teadsin juba enne Brüsselisse minekut, et BTS saab minu loomingut mõjutada. Enne reisi ei teadnud ma küll veel, et millise materjaliga ma täpsemalt sealt tagasi tulen. 

Esimest korda päriselt samas ruumis

1.juulil Brüsselis King Baudouini staadionil toimunud kontserdil ma ei pidanudki üldse osalema. Mul oli pilet vaid 2.juuli kontserdile. No aga lennujaamas sain teada, et tegelikult on pileteid ka esimesele kontserdile ning Tallinna lennujaamas istudes ostsin siis sinna ka pileti. 

See esimene tunne, kui BTSi liikmed staadionile tulid ... Seda tunnet ei saa kirjeldada! See, kuidas kogu staadionitäis rahvas reageeris, oli vaid üks külmavärinaid tekitav osa. Teadmine, et ma olen ühes ruumis (ok, staadion pole kinnine ruum, vaid ... õhuruum?) inimestega, keda ma olen aastaid ekraanide vahendusel jälginud ja kes on lihtsalt ... väga head ... See tunne oli võimas! 

Iga lauluga muutus tunne veidramaks - mul oli pidevalt tunne, et tean neid ennast, kuidas keegi käitub, liikumist, laule ... ja samal ajal oli kohapeal näha kõike seda, mis muidu jäi kaamerate varju. Isegi igasugused fännide tehtud videod ei näidanud kõike, mis laval toimus. Olgu, sellest sain ka kiiresti aru, et mul pole mitte mõtetki püüda näha kõike, mis laval toimub, sest seda oli lihtsalt nii palju. Seda teadsin ju tegelikult ka varem. 

Nii et see oli ikka väga eriline tunne kohapeal kõigest otse osa saada.

Ring sai täis

Kui kõlas lugu "MIC Drop", siis tundsin äkitselt, kuidas ring sai täis. Lugu, mis mind esmalt nende juurde tõi/jättis, kõlas nüüd Brüsselis live-esituses. 2022.a oktoobris nende Busani kontserdi ülekannet vaadates ei osanud ma ilmselt küll isegi unistada, et võiksin neid kunagi elusast peast esinemas näha. 

Sellised hetked ei jää meelde lihtsalt sellepärast, mis laval toimub ja mida bänd teeb, vaid sellepärast, mis minu enda sees toimub. Ja minu sees toimus paljugi. 

"Ma kirjutan sellest raamatu!"

Teise kontserdi järel õhtul enne magamajäämist pimedas hotellitoas teatasin ma, et kirjutan raamatu, kus iga peatüki õhkkonna kujundab BTSi üks laul ning kasutan neid Arirang-tuuril esitamise järjekorras. 

"Palju edu!" sain selle peale vastuseks, kuna kõik need laulud pidavat olema nii erinevad ning nende järjestus üldse mitte liiga loogiline. Minu jaoks kõlas see "Palju edu!" aga veel täiendava väljakutsena, nii et mõte liikus edasi. 

Tänaseks on siis selge, et see raamat tuleb, sest kirjutamine on hoogsalt käimas. 

Olen varasemalt samal põhimõttel kirjutanud raamatu "Sõbrad nii ei tee", mille iga peatüki aluseks on Terminaatori üks laul. Seda raamatut kirjutades kuulasin pidevalt Terminaatori laule, et valitud laulude sõnumit tunnetada. 

BTSi laulude puhul see aga ei tööta, sest suur osa nende laulusõnadest on korea keeles. Nii tuleb selle raamatu puhul hoopis teistmoodi uurimistööd teha. 

Brüssel jääb, minu kontsertreis mitte

Minu raamatu mõtetesse jäid alles Brüsseli tänavad, kontserdile minek, inimesed, ootus, staadion, muusika, kaks järjestikust õhtut ja sealsed emotsioonid. Need hakkasid minu peas kokku sulama millekski, mis polnud enam minu enda kontserdireis.

Selles loos on teised peategelased, mitte BTSi liikmed. Sain teada, et sellise laulude sõnumitel põhineva raamatu kohta öeldakse #songfiction. Seega suures plaanis on tegemist ... tavaliste inimeste looga, mitte BTSi looga. See pole aga ka lihtsalt minu kontsertreisi kirjeldus. See on ikkagi ilukirjanduslik lugu. BTSi lood ja nende sõnumid on lihtsalt üks niit, mis läbi selle teose jooksevad. 

Sellest raamatust räägin täpsemalt sügisel. Tänase päeva olulisim mõistmine mu enda jaoks oligi ilmselt aga see, kuidas läksin jällegi teiste loomingut nautima ja ... tagasi tulin hoopis enda omaga. 

Ja nii see loominguliste inimeste elu vist töötabki ... 

Ei, ma ei läinud Brüsselisse arvates, et sellele reisil peaks mingi suurem põhjus olema. Läksin päriselt vaid kontserti nautima. Iga kirjutatud leheküljega saan aga üha rohkem aru, et see, mis ma sealt päriselt kaasa sain, on ikka nii palju suurem. 

Milleni see muusika mind viib?

Tegelikult ma täpsemalt veel ei teagi, mida selle raamatu kirjutamine ja seega BTSi lugudes elamine minu jaoks kaasa toob. Iga raamatu kirjutamine muudab midagi minus kindlasti. 

Hetkel ma sellest raamatust rohkem ei räägi. Võin öelda nii palju, et tegemist on romantilise looga, mille tegevuses on oluline koht Brüsselil, muusikal ja neil kahel juulikuu õhtul, millest kõik alguse sai.

Nii et mina tulin Brüsselist tagasi looga, mida ma ei otsinud ja loodan, et juba mõne aja pärast saan seda ka teiega jagada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 12a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas kirjanikel seekord rahapaja juures läks?

Pildistas: Pille Väljataga

Juunikuu lõpp on jätkuvalt see aeg, mil kirjanikud ärevalt ootavad, et kes siis seekord kui palju raha saab. Ehk siis avaldatakse uued raamatulaenutuste numbrid ning sellele vastavad laenutushüvitiste summad. 

Väga mitmendat aastat järjest saan rõõmustada, sest lugejad on jätkuvalt minu raamatud raamatukogudest üles leidnud ning koju viinud, neid lugenud ning ka järgmisi laenutanud. See tähendab, et mina olen taas maksimummääras laenutushüvitise saajate seas! 

Kui eelmisel aastal sai maksimummäära 33 autorit, siis seekord oli neid 27. Nimekirja kõigist maksimummäära saajatest võid lugeda siit artiklist: Ülevaade: laenutushüvitise maksimummäära teenis tänavu 27 autorit. 

Oi, kuidas mulle meeldib, et pealkirjas kasutatakse sõna "teenima", mitte et lihtsalt "sai" vms. Nimelt me kirjanikena tõesti teeme tööd selleks, et see laenutushüvitis tuleks, sest ... me kirjutame selleks raamatuid. Selliseid, mida inimesed lugeda tahavad. Sest muidu ei saa ka laenutushüvitist, kui inimesed su raamatutest ei huvitu. 

Aitäh, 9749 korda! 

Siit saad näha kõiki autoreid ja laenutusi ja saadud summasid: AHF nimekiri. 

Ehk siis näed ka, et minu teoseid laenutati seekord 9749 korda. See on ... täitsa päriselt ... minu jaoks täitsa hoomamatu kogus. Isegi, kui see tähendab, et mõni inimene võttis äkki aasta jooksul kõik mu raamatud raamatukogust kaasa, siis tähendab see ikkagi, et laenutajaid on sadu ... kuid suure täenõosusega ikkagi tuhandeid. 

Ma olen lihtsalt päriselt-päriselt tänulik teile kõigile, kes mu raamatuid loevad ja laenutavad. 

Minu raamatute laenutused ja laekumised:

2012a laenutuste arv 1097, hüvitis 93,54€ (ühe laenutuse eest 0,085€)
2013a laenutuste arv 2664, hüvitis 252,66€ (ühe laenutuse eest 0,094€)
2014a laenutuste arv 3445, hüvitis 290,68€ (ühe laenutuse eest  0,08€)
2015a laenutuste arv 5492, hüvitis 583,63€ (ühe laenutuse eest 0,1€)
2016a laenutuste arv 3809, hüvitis 491.33€ (ühe laenutuse eest 0,12€)
2017a laenutuste arv 9585, hüvitis 1295.82€ (ühe laenutuse eest 0,13€)
2018a laenutuste arv 9313, hüvitis 1320.19€ (ühe laenutuse eest 0,14€)
2019a laenutuste arv 6226, hüvitis 1311.08€ (ühe laenutuse eest 0,21€)
2020a laenutuste arv 2386, hüvitis 923.27€ (ühe laenutuse eest 0,38€)
2021a laenutuste arv 13865, hüvitis 1712.43€ (ühe laenutuse eest 0,12€)
2022a laenutuste arv 8933, hüvitis 4561,04€ (ühe laenutuse eest 0,51€)
2023a laenutuste arv 7690, hüvitis 7328€ (ühe laenutuse eest 0,95€)
2024a laenutuste arv 9230, hüvitis 7924€ (ühe laenutuse eest 0,85€)
2025a laenutuste arv 9749, hüvitis 8368€ (ühe laenutuse eest 0,85€)
(summad on bruto, seega maksud lähevad siit veel maha)

Maksimummääras laenutushüvitise sai tegelikult ka 6000 laenutusega, kuid kuna maksimummäär on ees, siis rahalises mõttes on 6000 laenutust ja 9000 laenutust selles arvestuses võrdsed. 

Tulemust mõjutasid 2,5 raamatut

Kõige rohkem loetakse ja laenutatakse ikka kõige värskemaid raamatuid. Seega võib öelda, et mu eelmise laenutusaasta tulemusi mõjutasid enim 2,5 raamatut. See 0,5 tähendab siis, et raamatu "Sündinud kirjanik" laenutused läksid kõik eelmise aasta arvestusse, kuigi raamat ise ilmus tegelikult 2024.a lõpus. 

2025.a ilmus mul aga 2 raamatut: 

- "Uus algus" - 30 sammu ja soovitust selleks, kuidas oma elu uuesti üles ehitada, kui pead keerulisest eluetapist välja tulema. Keeruline aeg võib olla lahutus või mõni muu segane aeg. Iga peatüki juures jagan ka kogemusi, kuidas mina enda elus neid samme kasutasin. 

- "September" - lühiromaan noortele, mis on sarja "Laineharja noorte lood" 2.raamat. Sari algas raamatuga "August". Seekord avastatakse kooliaasta alguse laagris oma andeid. Iga raamatu tegevus on mõnes mõttes eraldiseisev, kuid lugeda tasuks neid ikkagi järjest, sest tegelased ja tegevused on omavahel seotud. 

2024.a lõpus ilmunud, aga selle laenutusaasta jooksul lugejateni jõudnud teos oli veel:

- "Sündinud kirjanik" - päriselt täitsa romantiline lühiromaan sellest, kuidas kirjanik ja muusik ühes loomemajas kokku saavad ajal, mil kumbki ei suuda uut teost luua. No ja mis sellest edasi saab ... romantikat igatahes jätkub! 

Mitu raamatut veel tuleb? 

Tihti tahetakse minu käest teada, et mitmeks raamatuks mul veel ideid on. Vastus on ikka üks: mul on ideid rohkem kui aega nende kirjutamiseks. 

Sel aastal tõstsin suvest peaaegu kõik muud plaanid välja, et saaksin päriselt valmis mitu raamatut, mida kooliaasta jooksul kirjutada ei jõua. See plaan toimib ja toimetaja ning illustreerija käes on minu lasteraamat "Kust tulevad pahad poisid?", mida kirjutasin reaalselt 7 aastat. 

Lisaks on käesoleval aastal juba ilmunud "Oktoober", "Langenud müürid" ning "Suvepäevad Naantalis".

Ja ma saan päriselt neid raamatuid kirjutada just tänu sellele, et te ostate, laenutate ja loete mu raamatuid.   

Väga loodan, et ka suvel nii minu kui teiste kirjanike teoseid meeles peate ja need raamatupoest või raamatukogust kaasa võtate. 

Samuti on väga suur asi alati, kui jagate lugemiselamusi ja pilte raamatutest nii sotsiaalmeedias kui ka niisama sõbrale. Aitäh kõigile, kes on seda teinud ja edaspidigi teevad! 

Jätkuvaid mõnusaid lugemiselamusi! 

Samal teemal olen varem kirjutanud nii:

30.06.2025 Kuidas 9230 inimest mind 7924 euro võrra rikkamaks tegid

25.06.2025 Ootusärev nädal: milline kirjanik ja kui palju raha saab?

28.06.2024 Sain kirjanikupalgaks 7328 eurot! Aitäh 7690 inimest!

12.10.2022 Millise Kultuuriministeeriumist saadud äriplaaniga nüüd oma kirjastuse haljale oksale saaksin aidata?  

25.08.2022 Kirjanikud küsisid kultuuriministrilt tasuta raamatulaenutuste jätkumist

26.07.2022 Mis põhjusel ma 1712€ laenutushüvitise saamise pärast kurvastada julgen?

1.12.2021 Kas kirjutamine on päriselt töö ja kuidas saaksid otsustada, kellele kirjanikupalka määrata?

15.06.2019 Päästa (maa)raamatukogud seda külastades!

6.07.2018 Piilu kirjaniku rahakotti ehk minu 9585 tänu 

5.07.2016 Heli Künnapas - Eesti laenutatud autoritest 24.kohal

5.07.2015 Autorid said hüvitatud

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 12a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Üks põhiharitud laps ja tüli lilledega - tehtud!

Mul on nüüd üks põhiharitud laps! 

Ja mul on esimene gümnaasiumisse minev laps ehk et tal on olemas ka gümnaasiumikoht! 

Ja see kõik on niiiiii palju rohkem kui alles mõned kuud tagasi loota oleksin osanud! 

See on olnud teekond, millel on olnud nii palju siksakitamist ja pöördeid ja ... ma ei teagi, mida veel. 

Mu lapsed on kõik targad. Selles pole kunagi küsimus olnud, aga ... mu laste ümber on alati nii palju muud olnud, mis mõjutab ka koolielu, seega tulemustes pole ma tõesti kunagi kindel saanud olla. 

Pole eriline saladus, et alles 9 kuud tagasi ütles see sama laps, et ilmselt ta 9.klassi lõpetada ei suuda. Isegi pool aastat tagasi oli tal sama tunne. Ilmselt mõnelgi õpetajal samuti. 

Ja siis ta võttis ennast kokku. Siis mõtlesime koos välja, mida veel vaja on. Panustasime mõlemad oma võimete piirides. 

Ja ... ta tegi selle ära! 

Eelmise aasta lõpus kirjutasin endale selleks kalendriaastaks 3 suurimat eesmärki. Neist esimesed olid:

1) Mathias lõpetab põhikooli

2) Mathias saab sisse gümnaasiumisse

Ja ... need 2 on nüüd täidetud! 

Mõnigi võib öelda, et lapse haridus ja kooliskäimine jms ei ole kuidagi vanema teema. Taaskord ütlen - seda saavad öelda inimesed, kelle lapsed on elanud sellistes ebakindlates oludes, nagu minu lapsed on elanud. Et kui saad täpselt aru, mille muuga nad kooli jms kõrvalt on pidanud hakkama saama, siis ole nii kena ja tule mulle ütlema, kui palju ma peaksin lapse haridusse panustama ja kui paljuga peaks ta ise hakkama saama. 

Jah, ilmselt saame vaid me ise siin täpselt aru, kui suur saavutus see on ning mõnelegi võib tunduda, et rõõmustan liiga palju selle üle, aga ma ise tean, mis kõik selle taga on, et me tänasel päeval kõik koos siin võiks seista, nii et ... ma olen niiiiii õnnelik! 

Oluline on ka see, et sellistest suurtest verstapostidest on nüüd natukeseks ajaks rahu majas. See annab ka mulle rohkem hingamisruumi. 

Ma olen nii tänulik kõigile inimestele, kes on sel teel Mathiasele toeks olnud. 

Ma olen tänulik ka neile, kes ei takistanud. Ehk et kui ei tahtnud-suutnud-osanud aidata, siis vähemalt ei takistanud. Seegi on vahel suureks abiks. 

Tean, et see tundub aastate pärast nii väike samm ja et see on alles teekonna algus, aga ... see on ülimalt suur samm, mis üldse lubab sellel teekonnal jätkuda. 

Tüli lilledega

Aktuse ajal ja järel oli vahepeal küll tunne, et kui Mathias oleks teanud, kui suur töö see lõpetamine on, siis ta poleks seda üldse teinud. Tema suurim tüli oli lilledega. 

"Eeemps, neid on nii palju!"

"Eeemps, need lilled kukuvad!"

"Eeemps, mul on käsi väsinud!"

"Eeemps - sina võta need lilled!"

Ühel hetkel pärast õnnitlemist tuli Mathias mulle koridoris ilma lilledeta vastu. Küsisin, et kus lilled on. Ta näitas ühe klassi poole: "Sinna panin!" 

Kui ta kuulis, et aktus ja õnnitlemine oli vaid üks osa ning nüüd tuleb KOOS lilledega pildistama hakata ... klassiga ... sugulastega ... üksinda ... jne, siis ... no ilmselt kahetses ta sel hetkel mitu-mitu korda, et üldse lõpetanud oli. 

Meie minu õdedega siis vaid itsitasime, et näha on, et laps pole varem kooli lõpetanud. 

Siis sain küll ka aru, et mu lapsed polegi väga ka teiste lõpetamistel käinud ... See on see, kui üks põlvkond on ees oma tiiru ära teinud ja nüüd hakkab järgmise põlvkonna kord, sest nüüd hakkab neid kooliringe ja muid ringe järjest täis saama juba järgmisel põlvkonna. 

Seega - palju õnne, armas Mathias! 

Suur töö on tehtud, aga ... no see on kindlasti veelgi suurema töö ja pikema teekonna algus! 

P.s. igaks juhuks ütlen, et kõik lilled jõudsid õnnelikult koju ja vaasidesse (purkidesse jms)!  

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kui palju võib naine armastatud mehest vanem olla?

Suure vanusevahega armastavaid paare on läbi aegade olnud küll ja küll ning see pole probleem, kuni ... mees on vanem. Kui mees oleks 39a ning naine 24a, siis ei pööraks keegi pead. Ilmselt pole aga saladus, et suhtumine muutub koheselt, kui naine on see, kes on vanem pool.

Ühiskondlikud topeltstandardid

Kas pole mitte nii, et kui mees on vanem, siis arvatakse, et ta on kogenud, edukas, ihaldusväärne? 

Kui aga naine on suhtes vanem pool, siis on ta kriisis, meeleheitel, ei oska vananeda? Vanemalt naiselt oodatakse taandumist, rahunemist, mitte aga ... jätkuvaid soove. Naistel oleks justkui ühiskonna poolt nähtamatu tähtaeg, millest vanemaks saades võiks ta olla pigem väärikas, mitte ... kirglik.

Ja ometigi ei kao ju naiste soovid ja tunded vananedes rohkem kui vanemaks saanud meeste omad. Võib-olla lihtsalt peidetakse neid rohkem. 

Olulised teemad jõudsid ekraanidele   

Just need on teemad, mida käsitletakse väga näitlikult ja selgelt nüüd ka Go3 ja Telia platvormile jõudnud filmis "Idee sinust", mis põhineb Robinne Lee samanimelisel romaanil. 

See on lugu 39-aastasest naisest Solènest, kes armub endast hulga nooremasse mehesse. Esmapilgul võib tunduda, et see on lihtne romantiline lugu, aga tegelikult puudutab see paljusid olulisi teemasid. Mitte ainult armastuse, vaid nähtavuse teemat. Seda, milline võib naine teatud vanuses olla ning mida endale lubada ... ja mida mitte lubada. 

Avalik pahameel

Kui suletud uste taga on selliste teemadega veel lihtsam hakkama saada, siis raamatu ja filmi "Idee sinust" puhul tuleb tegemist teha ka avaliku arvamusega. Nimelt on Hayes Campbell populaarse poistebändi August Moon liige, nii et tema ja Solène suhe on väga paljude inimeste huviorbiidis.

Teoreetiliselt teemale mõelda on üks asi, aga see lugu on väga hea näide, kui suur võim on meie sõnadel ja tegudel ning kuidas kaks inimest ei saa tegeleda enda emotsioonide ja suhtega, vaid peavad arvesse võtma tuhandete ... kümnete tuhandete arvamust, kes neid isegi ei tunne. 

See tundub nii ebaõiglane ja samas ... kui tihti me ise avaldame arvamust inimeste ja asjade osas, kellest ja millest me otseselt midagi ei tea?

"Idee sinust" tegelased peavad vaatama otsa suhtumisele, et vanem naine teeb ennast noorema mehe kõrval naeruväärseks ning selline suhe pole jätkusuutlik. Ehk et sul on niigi vaja omavahel suhte arendamisele keskenduda ja siis pead veel paljude võõraste inimeste emotsioonide ja suhtumistega hakkama saama.  

Kas asi on vanusevahes?

Nii kerkibki küsimus, et kas meid häirib vanusevahe ise või ... hoopis see, kui naine ei käitu selliselt, nagu temalt oodatakse? 

Jah, 24- ja 39-aastased inimesed on ilmselt erinevas eluetapis, kuid samas on armastuses, kires ning teineteisest hoolimises palju seda, mis ei sõltugi väga palju vanusest. Kas kõik need tunded on lubatud siis, kui mees on sellise vanusevahe puhul vanem, kuid vanema naise puhul mitte? 

Kas äkki märgatakse selliseid lugusid rohkem, sest need puudutavad meis midagi, millest väga palju avalikult ei räägita - hirm vananemise ees? 

Kas naine võib nähtavalt vananeda, kuid siiski ihaldusväärseks jääda? Või oma see mingil põhjusel keelatud?

Kas naine peaks nähtamatuks muutuma? 

Lugedes raamatut "Idee sinust" ei kõnetanudki mind kõige rohkem armastuslugu, vaid pigem küsimus, et kas naisel on ühiskonna silmis vanus, millest edasi ta nagu peaks väiksemaks muutuma. Vähem tahtma. Ennast tagasi hoidma. Armastuslugu on muidugi hea viis, kuidas see küsimus nähtavale tuua. 

Võib-olla ei häirigi vanema naise ja noorema mehe puhul meid tegelikult suhte dünaamika kui selline, vaid hoopis ... naise keeldumine nähtamatuks muutuda? 

Milline on sinu arvates aktsepteeritud vanusevahe suhtes ning kas on vahet, kas vanem on mees või naine? Miks just nii arvad? 

***

Raamatu "Idee sinust" saad tellida Heli Kirjastuse kodulehelt!

Filmi "Idee sinust" näed Go3 või Telia platvormilt.

 ***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Honda viskas mind saatest "Parem kui 99" välja ja saatis EMOsse

Nüüd siis said kõik soovijad vastuse küsimusele, mida minu käest juba mitu kuud olete küsinud: "Mis mu number on?" 

Loomulikult ei tahtnud keegi teada mu telefoninumbrit, sest see on guugeldades kõigile kättesaadav (aga kuna ma võõrastele numbritele ei vasta, siis tegelikult pole mõtet mulle helistada). Teada taheti ikka seda, mitmenda koha sain mängus "Parem kui 99". 

Kuidas mul läks varasemalt mängus "Parem kui 99", seda saad lugeda siit: 

• Kuidas läks mu esimene kuu mängus "Parem kui 99"? 
• Aprill mängus "Parem kui 99" sai samuti tehtud ja ... mina ikka mängus! 

Eelmisel pühapäeval sai aga selgeks, et minu number on 32. 

Jõuülesanded on mu lemmikud

Saate algul praalisin uuest ülesandest kuuldes rõõmsalt, et jõuülesanded on mu lemmikud. 

No kui oleksime näiteks pidanud telliskive sirgetel kätel hoidma, nagu ühe esimestes saadetes olnud ülesande puhul arvasin, siis viimaseks ma kindlasti poleks jäänud. Tookord pidime küll telliskivi peal hoopis vaid seisma. 

Ütlesin küll saates kohe ka seda, et ilmselt olen tugev olukorras naine vs naine, aga päris suurte meeste vastu ma ikka ei saa. 

Ja ... nii läkski. 

Lükka Hondat!

Meie järgmiseks ülesandeks sai siis lükata Honda CRV-d stuudio ühest otsast teise. Loogika oli lihtne - kaks autot, kaks võistkonda, kumma auto esimesena finišijoone ületab, see on võitnud. Järgmised jagatakse pooleks ja kõik jätkub, kuni on üks kaotaja.  

Meeskonnad moodustati nii võrdselt kui sellistes tingimustes on võimalik. Naised lugesid kaheks ja mehed lugesid ennast kaheks. Nii oli meeskondades vähemalt võrdselt mehi ja naisi.  

Mis mulle saatuslikuks sai?

Mõne lükkamise järel läks nii, et jäime 2:2. 

Selle lükkamise ajal sain mina "väikese vigastuse". 

Ma ei saanud algul ise kohe arugi, mis juhtus, sest midagi sellist pole minuga kunagi juhtunud. Järsku tegi säärelihas tohutult tugevad tuks-tuks ja nagu tõmbas kokku või ... jah, ma ei saanud arugi. Esimesel hetkel ei saanud ma isegi aru, kas peaksin autot edasi lükkama või kohe katkestama. Ma püüdsin kiirelt otsustada, kas mul on päriselt midagi viga või mitte.

No me igatahes kaotasime selle eelviimase lükkamise ja mina istusin maha. Kui ma ennast ei liigutanud, siis polnudki väga valus. Liigutades aga ... no ... püüdsin mitte liigutada. 

Üsna kiiresti sai aga selgeks, et tegelikult on mul ikka väga valus ... aga ma jätkuvalt ei saanud aru, et mis toimub. 

Hakkas siis ootamine ja minu sisemised läbirääkimised, et mis minust saab. Korraldajad küsisid ka, et mis ma edasi teen. Ma ei teadnud, sest ma ju jätkuvalt ei teadnud, mis mul viga on ja kuidas seda ravitakse ja kui tõsine see on. 

Mõne aja pärast aga lasin oma lihase elastiksidemega kokku tõmmata. Leppisime kokku, et seome hästi kõvasti, aga pärast võtame kohe ära, sest ... noh ... muidu veri ei saa liikuda .. et vaid ajutine lappimine. 

Kõndimine oli vaevaline, aga ... mida mul enam kaotada oli? Nii et kui juba liikusin, siis ütleksin, et jah, ma mängin edasi. 

Karenni viimased juhised

Olgem ausad - ma vaatasin neid telekast!

Mul oli valus ... ma püüdsin ennast igast otsast koos hoida ... ma oleks tahtnud nutta ja maha istuda ja üldse aru saada, et mis minuga toimub ... aga ... ma seisin hoopis auto taga ja valmistusin lükkama ... üksinda ... autot ... mehe vastu ... sest ma ise tahtsin. 

Seega ilmselt ma kuulsin ta sõnu ka kohapeal, aga kogu mu aju oli selle täitsa ära unustanud, et Karenn minuga seal lõpus rääkis ja mulle soovitusi jagas ... Praegu tagant järgi videost vaadates näen ka, et ma näen suht hullumeelne välja. Ja seda ägedam on, et olukorra lootutust arvestades võttis Karenn selle hetke, et ... püüda mulle selgeks teha, et tegelikult on kõik veel võimalik ... Ma küll siiani ei tea, kas ta tegelikult ise seda üldse uskus ...  

Nii et isegi kui ma aktiivselt seda kohta ei mäletanud, siis tegelikult tundsin seda toetust täiel määra. See tingimusteta ja küsimata toetuse jagamise kogemus oli minu jaoks kõige suurem kingitus, mille sealt saatest tegelikult sain. 

Ja kõigi ülejäänud osalejate oma ka. Sellest hetkest, kui ma ennast peale vigastust püsti ajasin, kuni stuudiost väljumiseni kuulsin korduvat aplausi, aga ka korduvaid vaikseid hetki, mis ühes või teises kohas näitasid toetust. Ja see luges. 

Ebaõiglane ülesanne? 

Jah, võib öelda, et lõpuks oli olukord ebavõrdne, aga ... no nii oli see ju selles mängus paljude ülesannetega. Kõigi lahkujate jaoks sai miski lõpuks saatuslikuks ning ... teised lihtsalt ei jäänud viimaseks. Mõnegi lahkuja puhul polnud tähtis, mida ta oskas või suutis, vaid lihtsalt ... teised olid paremad, kiiremad ... või ... ebaõnn. 

Kindlasti oli mul eeliseid mitmeski ülesandes. Näiteks olen käinud muusikakoolis ning oskasin seetõttu takte lugeda. Samuti olen koolis heegeldamist õppinud. Neid näited võiks veel tuua. 

Samas arvan, et sinna jäi ka naisi, kes üksinda seda autot üldse väga kaugele poleks liigutanud, nii et ... ebavõrdsus oli miski, millega sinna saatesse minnes ise ju nõustusimegi. 

EMOst diagnoos käes

Õhtul veetsin mõned tunnid siis ikkagi EMOs. Kabinetti sisenedes oli vestlus selline:

Arst: mis juhtus?

Mina: lükkasin autot.

Arst: ???

Mina: üksinda.

Arst: ???

Mina: saates. 

No diagnoosiks tuli igatahes säärelihase rebestus. Käsiti kargud otsida. Esimesed päevad voodirežiim. Külmakotid ja valuvaigistid. Taastumine minimaalselt 5 nädalat ... mul oli kahe nädala pärast vaja Jõhvi lugejatega kohtuma sõita ...

Reaalsuses läks tegelikult küll nii, et esimesed päevad veetsin küll pikali, kuid järgmistel hakkasin vaikselt liikuma. Karke ei vajanud. Tempo oli küll aeglane, aga olin elus. Mõned päevad saatsin lapsi trenni Boltiga, aga umbes nädala pärast juba sõitsin autoga. See oli vähem valus kui kõndida. 

No ja kui tahate ühe korra arvata, et mis autoga ma EMOst koju sõitsin, siis ... võin vihjeks öelda, et selles on sees ka lühend CRV. 

Kui mõnigi ütles väljakukkumise järel, et ühte või teist asja nüüd vihkab (no seda, mis ta mängust välja viis), siis ... mina võtan küll kõik Hinda CRVd hea meelega vastu. Mul pole siiani nende vastu mitte midagi ... no ... lihtsalt ütlen ... 

Kas olen ikka pikali?

Korduvalt saan praegu küsimusi, et kuidas ma ikka kõndida saan ja mis seis on. Need saated on lindistatud veebruaris, nii et tegelikult olen juba mitu kuud taastuda saanud. Jah, ikka on miski valesti või tervenemas, aga põhimõtteliselt on hästi. 

Ilmselt kõige keerulisem oligi tol ajal, et ma pidin kohati oma seisundit selgitama, sest see mõjutas mitmeid asju, mida pidin tegema, aga ... no ma ei saanud. See oli ju suur saladus, et mida me seal saates tegime. 

Minu saladus ja saatus on aga nüüd siis ka selles osas avalikud. 

Mida sellest saatest endaga kaasa võtsin? 

Nagu saatejuht Säm minu lahkumise tekstis luges, et "kindlasti said ka mõnusalt ainest oma järgmisteks kirjatükkideks", siis täpselt nii see ongi. 

Ühte suurt kogemust kasutasin juba romantilises lühiromaanis "Suvepäevad Naantalis" , mis juba mõne nädala pärast ilmub ja mida saab praegu ette tellida (sest jah, ma olen pärast mängu lõppemist juba kirjutanud ja kirjastanud raamatu). Ei, selles pole mitte mingit romantika kogemust, sest sellega me seal mängus ei tegelenud. See on mustrite muutmise kogemus. See, kuidas mitmete minevikusündmuste ülekirjutamiseks piisab ühest tugevast uuest kogemusest, mis näitab, et tegelikult saab teisiti ka.  

Nagu ütlesin oma lahkumissõnades, siis mul on käimas mitme võistlusmomente sisaldava raamatu kirjutamine ning nende teoste jaoks sain saatest ülimalt vajaliku kogemuse. Üks asi on ise välja mõelda, et kuidas võiks olla. Hoopis teine asi on seista, kuulda sireeni, hüpata tundmatut ülesannet täitma, konkureerida, seista viimaste seas, olla närvis ja rahulik samal ajal, väsida, ennast kokku võtta ... ja kõik need paljud muud asjad, mis sellises olukorras läbi tuleb teha. See kogemus tegi minust kindlasti parema kirjaniku.

Kõige olulisem on inimesed

Ükskõik, kuidas meie teed edasi lähevad ja kuidas ja kui palju suhtleme, siis ma tean, et neil päevadel sain pidada väga ägedaid ja sisukaid vestlusi ning tutvuda nii ägedate inimestega. See oli osa, milleks ma valmis ei olnud.  

Mul on päriselt meeles see emotsioon, mida tundsin pärast seda, kui Karenn minuga esimese inimesena seal esimesed sõnad rääkis. Mõtlesin: "Oot, me oleme täiesti võõrad inimesed! Kas me päriselt nüüd räägime teineteisega?" 

Siis ma veel ei teadnud, et jah, nii see käibki ja nii edasi lähebki. Paljude inimestega (ma pole küll kindel, kas kõigi sajaga üldse mõne sõna vahetasin, aga arvan, et enamikuga sai mingil määral kindlasti suheldud). 

Mõne aja pärast oli meil punt, kus olid peale minu ja Karenni veel Marten, Kent, Kaljo, Egerd ja Rauno. No nemad ka seisid koos. Mina lihtsalt käisin nende juures. Lahkudes pidid kõik nende vahelt läbi käima. Mina ka. Minu jaoks oli väga ... turvaline ... või ma ei oskagi kirjeldada ... igati hea tunne nö oma pundi vahelt saatest lahkuda.   

Aga teises kohas ringis hoidsid koos minuga hinge kinni veel Elina, Silver, Andres, Maiken ja teised. Mõned neist lahkusid enne mind ... mõned jäid sisse. 

Kui ma lõpuks olin oma viimased sõnad ka kaamerasse ära öelnud ja assistent, kes mind välja pidi saatma, kallistama tuli, hakkasin lihtsalt nutma. No ja kuna ma pikalt üldse koju ei saanud, sest ei suutnud välja mõelda, kuhu ma auto panen ja ... no mis mu´st saab, siis ... nutsin selle aja koridoris edasi. Ma olin lihtsalt niiiiii väsinud ja muidugi jala pärast mures ja mul oli valus ja ... lõpuks võisin siis ennast enam MITTE kokku võtta. See oli nii hea tunne.  No ja ... siis ma sain veel pool müslibatooni ka ... siis teadsin, et jään täitsa ellu. 

*** 

Ehk siis ... ma olen väga rahul, et mingil suvalisel öösel saate "Parem kui 99" reklaam mulle ette jäi, et ma kohe öösel ennast tutvustava video ära tegin ja saatsin ning et osalema pääsesin. See oli tõesti üks ülimalt lahe kogemus. 

Aga no saated pole veel läbi! Tee võitjani kestab veel mitu nädalat, nii et pühapäeviti kell 19:25 ikka TV3s. 

Ja mina ... panen kindlasti ühel hetkel saadud kogemuse mingis vormis mingisse raamatusse. See on see, mida ma teen ja kes ma olen. 

p.s. kõik fotod on kuvatõmmised TV3 17.mai 2026 saatest "Parem kui 99"! 

 ***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.