Reede, 19. november 2021

Detsembris ilmuv "30 sammu laenuvaba eluni" annab laenukeerisest väljumiseks lihtsad ja konkreetsed sammud

Rahast ei räägita ...

Laenudest ei räägita ...

Võlg on võõra oma ... 

No ja kõik need teised targad mõtted, mis on kaasa toonud selle, et eestlastena ei oska, ega julge me omavahel rahast rääkida. Õnneks on see muutumas. Paljud inimesed on üha hoogsamalt rahatarkust jagamas, et muutuks meid pikalt saatnud ebaedukad uskumused rahast. 

Miks on senised eestlaslikud rahamõtted ebaedukad olnud? 

Sest kõik need vanasõnad ja "tarkused" jätavad meid üksi ning ei aita edasiliikumisel. Olen nüüdseks päris pika aja jooksul raha kohta üha enam uurinud ja ennast harinud. Seega läbi kogenud ka need korrad, kui ümbritsevate inimeste poolt öeldakse, et "mida sa endast mõtled, et sellistel teemadel räägid? Mis sul viga on, et sa rohkem raha soovid? Sa ei oska üldse elada, sest oled laenu võtnud... " jne. 

Kuna suhteln üha rohkem ja rohkem inimestega, kellel on sarnased huvid, siis tean, et ma pole ainus, kellele rahast rääkides selliseid asju öeldakse ning pidurdada püütakse. 

Fakt on aga see, et raha on meil kõigil vaja. Ükskõik, millises mahus, aga sellega tuleb kõigil tegeleda. 

Miks mind rahaga seotud teemad huvitavad? 

Kõige olulisem on muidugi see, et kui mul endal hästi läheb, siis suudan maailmale anda rohkem, kui siis, kui mul endal halvasti läheb. Ja nii ongi. 

Tean, et minu raamatuid loevad ja neist ammutavad enda eluks mõtteid ja inspiratsiooni väga paljud inimesed. Aga neid raamatuid ei oleks, kui mul endal elektrit poleks või külmkapis tühjus valitseks. 

Ehk et kõige olulisem põhjus minu jaoks rahatarkuse omandamiseks on see, et mida rohkem ise raha teemal tean ja mida targemalt käitun, seda rohkem suudan ise maailmale tagasi anda seda, mida minul on anda. 

Kust tulid "30 sammu laenuvaba eluni"? 

Elust endast.  Pole saladus, et eriti koroonaaeg on paljude inimeste jaoks laenude või pigem laenuprobleemide teema tõstatanud. Investeerimisega seotud inimestega suheldes on üha rohkem kuulda, et laenude tagastamine on muutunud keerulisemaks. Samas, ega see praegune aeg ülieriline selles mõttes ei ole. Laenukeerisesse võib jääda igal ajal. 

Erinevaid lugusid kuulates ning rahatarkust juurde õppides aga hakkasidki need sammud mu peas ilmet võtma. Arutasin neid päris mitme rahatarga inimesega ning sain heakskiidu, et neist mõtetest võiks ka laiemalt abi olla. Nii nad kirja saidki.

Need on kirjutatud lihtsalt ja lühidalt, alustades kõige olulisemast ning lõpetades nö boonusega, mida võib teha või ka mitte. 

Raamat "30 sammu laenuvaba eluni" jõuab poelettidele detsembrikuu algul. Just praegu on aga kuni 30.novembrini võimalik seda odavamalt ette tellida kirjastuse kodulehelt SIIT

Kuigi selle postituse pealkirjas luban lihtsaid samme, siis see ei tähenda, et lihtsalt raamatu lugemine kellegi jaoks kohe kõik lahendaks. Raamatus kirjutatu on kõik teostatav, aga seda tuleb teha. See ei juhtu niisama. Miski ei juhtu kiiresti. Aga tulemuste saamiseks tuleb ise tegutseda ja praktiseerida. 

Kuidas teadmisi praktikasse rakendada? 

Raamatuga koos valmib ka töövihik, kuhu saab kõik oma elu ja raha puudutava kohe kirja panna, nii et loetu kohe ka praktikasse rahenduks. Kohene tegutsemine on rahaasjade korrastamisel üks olulisem märksõna. Töövihiku abil on seda hea teha. Töövihik tuleb ettetellimisele järgmisel nädalal.  

Raamat "30 sammu laenuvaba eluni" on hea ja neutraalne jõulukingitus, mille võid julgelt kinkida igaühele, kellele soovid rohkem rahatarkust. Sellest raamatust ei saa abi vaid need, kellel on laenudega hulle probleeme, vaid ka need, kes tahavad selliseid olukordi vältida. 

Praegu tellides jõuab raamat ilusti õigeks ajaks kuuse alla. Pole mõtet ju taas jõulude ajal raisata raha vaid selleks, et sümboolselt mingi kingitus tehtud saaks, vaid kingitusest võiks ju kasu ka olla. Rahatarkus on üks parim asi, mida kinkida, sest selle väärtus on hindamatu. 

Milline oli viimane asi, mida sa tegid, et ennast raha teemal targemaks teha? Lugesid mõnda raamatut? Õppisid mõnda finantsteemalist äppi kasutama? Kuulasid podcasti? Jaga ka teistega, sest äkki just keegi saab sinu mõttest innustust.

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 



Laupäev, 30. oktoober 2021

Mille järgi ma kirjastamiseks uusi noorteraamatuid valin ning kas see tasub rahaliselt ära?

FB andis mulle eile teada, et möödus 2 aastat Heli Kirjastuse esimese tõlgitud noorteraamatu "Südame õige kuju" ilmumisest. Täitsa kogemata juhtus nii, et täpselt samal päeval jõudis poodidesse sama autori uus noorteraamat "Tähtedest võlutud". Viimast raamatut pole ma ise veel käes hoidnud, sest Apollo ja Rahva Raamatu eksemplarid läksid poodidesse otse trükikojast, aga mina saan enda osa kätte esmaspäeval. 

 

Uue raamatu ilmumise eel on jällegi korduvalt küsitud, et mille järgi ma kirjastamiseks noorteraamatuid valin? 

Lihtne vastus: kirjastan seda, mida ise lugeda tahaksin. 

Teatavasti mujal maailmas esindavad autoreid enamasti agentuurid või vähemalt agendid. Meil on nii, et iga autor koputab ise kirjastuse uksele, kuid välismaalimas see pole väga tavaline. 

Kirjastajana on mul koostöö mitmete selliste agentuuridega. Olen neile öelnud, et kirjastan nooreraamatuid, romantikat ning fantaasiateoseid. Agentuurid valivad raamatud, mida nad soovivad esindada ning seejärel saadavad mulle pakkumised (no peale minu muidugi ka paljudele teistele Eesti ja palllljude muude riikide kirjastustele). 

Pakkumises on enamasti raamatu kaanepilt, varasemad (kiitvad!) arvustused ning lühikokkuvõte. Selle järgi tuleb mul esmane otsus teha, et kas see teos võiks põnev olla. Mina jooksen esmajärjekorras ka Goodreadsi ning loen sealt lugejate mõtteid juurde. 

Kui tundub huvitav, siis palun endale käsikirja saata. Seejärel algab tõsisem mõtlemiskoht - käsikirja lugedes tulebki aru saada, kas see lugu meelib mulle, kas võiks teistele lugejatele meeldida ja kas suudan sellele leida piisavalt ostjaid, et ka rahaliselt raamatu kirjastamine ära tasuks. 

Kui see otsus on tehtud, siis tuleb agentuurile makstava autoritasu ning planeeritava tiraaži pakkumine teha. Mõnikord soovivad mitmed Eesti kirjastused sama raamatut avaldada. Siis käib võidu pakkumine. Olen mõnel korral sellisel osalenud, kuid arvata võib, et suuremate kirjastuste vastu ma ei saa ning olen loobunud. Samas aga olen saanud kõik ülejäänud teosed, mida olen soovinud. 

Ühelt poolt võib imestada, et kuidas suuremad kirjastused neid varem ära ei napsanud ... ja samas on ju teada, et raamatuid on niiiii palju, et ükski eestlane ei loe läbi kõiki eestikeelsena ilmuvaid teoseid. Seega ilmselt pole ülimalt palju vaja ka kirjastada. Raamatud pole ju niisama nurgas seismiseks mõeldud. 

 

Kas võõrkeelsete raamatute kirjastamine tasub rahaliselt ära? 

See ongi ilmselt järgmine küsimus. 

Iga raamatu puhul on teada, kui palju selle tootmiseks raha kulub. Teada pole aga see, kas ja kui kiiresti raamatut nii palju ostetakse, et see ka ära tasuks. 

Raha on raamatute puhul teema, millele ei saa nagu esmaselt keskenduda. Samas aga pole ju võimalik järgmisi raamatuid välja anda, kui eelmiste alla pandud raha alles koos raamatutega laos istub. Seega eelmiste raamatute müük on siiski oluline, et saaks uusi raamatuid kirjastada. Nii ei saa raha teemast ka mööda. 

Näiteks internetikuulsuse pahupoolest rääkiva humoorika noorteraamatu "See ei ole #armastuslugu" ühe raamatu tootmise hind on peaaegu 6 korda kallim kui Eesti Noortekirjanduse Ühingu liikmete poolt kirjutatava sarja "Viivuranna gümnaasium" esimese raamatu "Uus tüdruk" lettidele toomine. Nimelt lisanduvad ju tõlketeoste puhul tõlkimise ja autoriõiguste summad. Honorarid on tegelikult eestikeelsete teoste autoritel sama suured, seega suurim vahe tuleb jah tõlkimise summast. No ja nende kahe võrreldud teose puhul on lehekülgede arv väga erinev, seega trükkimise kulud on "See ei ole #armastuslugu" puhul muidugi suuremad.  

Kui rääkida lettidele jõudnud uuest Jenn Bennetti raamatust "Tähtedest võlutud" ning võrrelda tema enda eelmise raamatuga "Südame õige kuju", siis nendegi puhul on viimati ilmunu kulud hulga suuremad. Poes on raamatute hind aga sama. Selle põhjuseks on, et raamatu avaldamist toetas Eesti Kultuurkapital. Usun, et sellise tunnustuse teenis Jenn Bennetti uus raamat ära seetõttu, et "Südame õige kuju" sai 2020a. tiitli "Hea noorteraamat". 

Jenn Bennetti teostes on tundeid, tegelemist erinevate ümbritsevast keskkonnast tulenevate probleemidega, tegelastel on samas aga enamasti ka hobid või midagi, millega nad tegelevad. "Tähtedest võlutud" viib meid näiteks hoopis matkama. 

Isegi, kui ma pole matkamise fänn, siis sellised teistmoodi kogemuste jagamised viivad ikkagi alati mõttele, et võiks ka proovida. See ongi Bennetti teoste erilisus, et näidatakse inimesi, kes julgevad teha midagi tavapärasest erinevat. Kui mõnedki teemad tema raamatutes on tavapärased, siis need on peidetud eripärasuse kastmesse. 

Bennett ei ole kirjutades kindlasti nunna mänginud. Ei, tema raamatud pole täis seksikaid stseene, aga samas ei karda ta nimetada asju nende õigete nimedega. 

Nii et esitatud kahe küsimuse väga lihtsad vastused ongi, et mina valin Heli Kirjastus noorteraamatuid selle järgi, et kas need lood mulle endale meeldivad. Rahaline tasuvus ning järgmiste raamatute ilmumine sõltub aga sellest, kas leidub veel inimesi, kellele need samad raamatud meeldiksid piisavalt, et neid osta või raamatukogudest laenutada.

Kui soovid teada, millised noorteraamatud on Heli Kirjastuses ilmumas või ilmunud, siis vaata neid siit: Noorteraamat.

 

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 







Pühapäev, 24. oktoober 2021

Kuidas ja miks ma sundlugemisest loobusin?

Täna on siis see päev, kus ma selle aasta sundlugemisest loobusin. 

Pean vist kohe selgitama, et tegemist on ikka iroonilise mõttega. Sundlugemise osa. Nimelt leidub aegajalt inimesi, kes ütlevad, et kõik, kes me FB Lugemise väljakutse grupis oma lugemismuljeid jagame ning aastas mitmeid ... (sadu?) raamatuid loeme, teeme seda kohustuslikult ja ennast sundides. Isegi piinates.

Olen päris mitu aastat FB Lugemise väljakutse grupis osalenud ning püüdnud lugemise väljakutset täita. See tähendab siis, et eelmise aasta lõpus pakutakse välja teemad, millest 53 kõige populaarsemat ongi grupi järgmise aasta lugemise väljakutse. Ja siis tuleb leida raamatud, mida neisse teemadesse lugeda. 

Goodreads ja mu lugemisblogi Mida Heli luges ütlevad, et tänaseks päevaks olen sel aastal lõpuni lugenud 73 raamatut. Hetkel on lugemisel 3 teost. Kohe lisanduvad veel kaks, sest mu kirjastusel tuleb välja kaks raamatut (noorteraamatud "Tähtedest võlutud" ja "Viivuranna Online"), mis on kindlasti plaanis kohe läbi lugeda (osaliselt on see mul muidugi juba tehtud).

Kuigi lugemise väljakutses tuleb lugeda vaid 53 teost, siis nipp ongi selles, et need peavad vastama õigetele teemadele. Kuna mitmed minu loetud raamatud nö õigele teemale ei vasta, siis väljakutses need arvesse ei lähe. 

Täna sirvisin aga väljakutse tabelit ja panin kirja, milliseid raamatuid veel mingitesse teemadesse lugeda tahan. Siis vaatasin kalendrit. Aasta lõpuni on veidi üle kahe kuu. Väljakutse raamatutest on mul veel lugemata 16. See tähendab umbes 8 raamatut kuu jooksul.

Aaaaga .... algab ju november. See tähendab kõigile kirjutamishvilistele, et algab NaNoWriMo ehk rahvusvaheline romaanikirjutamise kuu. Kirjanik Tuuli Tolmov räägib sellest lähemalt 1.novembril, mil toimub tasuta online koolitus "Kirjanikuks 30 päevaga?" (liitumiseks kliki sellele lingile). See on siis kuu, mille jooksul inimesed üle maailma ühe kuuga ühe romaani valmis kirjutavad. Igaüks kirjutab enda raamatut, aga ühises keskkonnas jagatakse kogemusi, antakse endale ja teistele aru oma edusammudest ja ... no igatahes üks järjekordne väljakutse. 

Kuna viimasel ajal mul jälle mõtte lendab, siis on kindlasti plaanis sel aastal NaNoWriMo väljakutses osaleda ja noorteromaan "Mälestusteta suvi" 2.osa lõpuks valmis kirjutada. Eeldusel, et taas lastel mingit koduõpet või haiguste perioodi ei tule...  

Just seepärast tuligi täna teha otsus, et kas jätkan nüüd kirjutamise või lugemisega. 

Peale kõige muu alustasin nüüd uut toodete sarja: Kingitus raamatusõbrale. Valmis sai esimene vahva padi, mida näed ning saad tellida siit: padi "Raamatuid ei ole kunagi liiga palju"

FB Lugemise väljakutse grupp on minu jaoks väga motiveeriv olnud. Esiteks olen sealt väga palju raamatusoovitusi saanud. Veelgi olulisem aga, et minu enda aasta jooksul loetud raamatute arv on kasvanud just tänu sellele grupile. Kui algul rääkisin sundlugemisest, siis ilmselgelt oli see jah iroonia inimeste suhtes, kes raamatute lugemist arvustavad. 

Jah, tänu sellele grupile loen aegajalt raamatuid, mida ehk niisama kätte ei võtaks, kuid tahan need läbida, et mingi teema kirja saada. Mõnigi kord aga on see just olnud mõnus avastus, kus olen hea raamatu või uue huvitava autoriga tuttavaks saanud. See minu jaoks sellise väljakutse mõte ongi. Kirjanikuna saan erinevate teoste lugemisest loomulikult kasu ka oma tööks, sest mõnikord õpin ka seda, kuidas ma ise ei tahaks kirjutada. Selliseid kogemusi ei saa, kui loed vaid teoseid, mis endale väga meeldivad või millest teadlik oled. 

Loomulikult jätkan ka sel aastal lugemist, kuid lugemise väljakutset enam täita ei ürita. Kuigi see oli esimene kord, kus mul oleks tegelikult reaalne võimalus see väljakutse ära teha. Hetkel aga sai tehtud otsus, et kirjutamine on hetkel olulisem ja ... nii lihtsalt on. 

Jätkuvalt olen Tiinale FB Lugemise väljakutse grupi loomise eest väga tänulik ja soovin, et ta ikka sama ägedalt seda edasi veaks. Tuhandetel lugejatel on seal väga tore! 

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 






Reede, 22. oktoober 2021

Kas ja kuidas teie lapsed halloween´i jooksevad?

Käes on taas vahva aeg, kus lapsed tahavad tohutult joosta. Nimelt manguvad mu lapsed iga oktoobrikuu lõpu lähenedes, et nad tahaksid halloween´i jooksma minna. Et kõik sõbrad jooksevad. 

Olen ise aasta Ameerikas elanud ja seega näinud, kui suur asi on seal halloween. Tean, et inglise keele tunnis lapsed kindlasti koolis räägivad sellest. Samas olen ise väga palju kordi nii marti kui katri jooksmas käinud (kas öeldakse nii?). Sedagi õpitakse koolis erinevates tundides.

Madri- ja kadripäeval on selge, et õpid mingi kava selgeks, lähed ja põhimõtteliselt esined ja siis sulle antakse selle eest midagi. Hea oleks loomulikult ka teada, et kust need tähtpäevad alguse said. Kuigi tänapäeval ilmselt keegi ei kurvasta, kui sa viljaõnne soovimise koos terade tuppa loopimisega vahele jätad.

Halloween aga ... lihtsalt käid ukselt uksele ja küsid kommi? Või misasja? 

Olen ka lastega korra marti jooksmas käinud. Õppisimegi kava selgeks. Mul oli isegi akordion tookord kaasas ja mängisin midagi (ma ei mäleta, kas lapsed tantsisid selle järgi või laulsid. Midagi igatahes tegid!). 

Kui ma lastelt küsin, et mida nende sõbrad on teinud, kes halloween´i jooksevad, siis ongi vastus, et "komm või pomm!". 

Kas ma olen vanamoodne ja ei saa asjadest aru? Või on seda natuke vähe, et sellise asjaga kellegi teise koju külla minna ja loota, et sulle midagi antakse? Ja mis selle tähendus üldse on?

Mida sinu lapsed jooksevad? Või milliseid külalisi nende tähtpäevade  (halloween, madripäev, kadripäev) ajal enda koju ootad? 

Iseenesest on ju jube tore, et lapsed püüavad traditsioone järgida ja midagi sellist toredat teha. Mäletan isegi, et tegelikult oli alati tohutu elevus sees, kui sai kavasid õppida ja hiljem ukselt uksele käia. Kuna elasin maal, siis tähendas see iga ilmaga kõige pealt küla keskusesse marssimist ja siis esinemist. 

Tohutult tahaks aidata kaasa, et lapsed saaksid erinevaid kogemusi, aga no selle teemaga on enda sees segadus, nii et  ei oska lastele vastata, ega ka otsustada, et mis siis õige on. Eriti kui tuleb lause, et: "Aga kõik teised teevad...". 

Jaga palun enda kogemusi igasugu jooksmistega ning mõtteid, et mida need tänapäeva lapsed võiks siis joosta ja miks.

 

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 

Kolmapäev, 20. oktoober 2021

Kuidas ma 5 lapsega koroonas olin?

Kuna reeglite ja uskumuste kohta liigub väga erinevaid versioone, siis mõtlesingi jagada, et mida mina teada sain. Mitmedki inimesed on paanikas või niisama uudishimust minu poole pöördunud ja neid asju küsinud. 

Samal ajal olid ka teised poisid haiged, aga neil oli lihtsam. Lõpuks tuligi välja, et nooremad poisid koroonas ei olnud. See tähendas, et lõppkokkuvõttes pidime kauem kodus istuma, sest ootasime, kas nad jäävad. Oleks nad positiivsed olnud, siis oleks eneseisolatsioon varem lõppenud. 

                                         

Tegelikult aga saime oktoobrikuu algul selle hoopis kohalikust koolist. Vanima lapse klass läks ka distantsõppele, kuna neil klassis piisavalt positiivseid. 

Mul on siis nüüd ka kogemus käes. Viimaste aastate jooksul sain ikka päris mitu korda erinevate haiguste ajal testida. Siiani aga õnneks koroonat polnud. Arvasin, et eks pidevalt Tallinna vahet sõites lõpuks ikka ära tuleb.  

Vanima poisi haigestudes oli kohe selge, et see haigus on kuidagi teistmoodi. Ta pole mul niiviisi varem haige olnud. Mitu päeva järjest oli umbes 38 palavik ja hull köha. Laps muudkui magas. Kuna kõige väiksem ja ma ise ka kohe otsa samamoodi haigeks jäime, siis tunduski kahtlane. 

Meie pere koroonakogemusega õppisin, et hetkel kehtivad sellised reeglid: 

- teisi nakatatakse kaks päeva ENNE esimeste haigustunnuste ilmnemist.

- eneseisolatsiooni peab jääma kümneks päevaks alates esimeste haigustunnuste ilmnemisest.

- lähikontaktsed jäävad koju pärast pereliikme positiivse testi tulemuse teadasaamist. Senikaua kõik, kes on terved, liiguvad ringi. 

- testi saatekirjaga saad automaatselt digiregistratuurist aja panna endale. Lastele sealt ei saa. Nendele aja panemiseks peab helistama laborisse või ootama, et nad ise helistaksid. Seega kui tahad enda ja laste aegu koos panna, siis tuleb seda teha telefonis. 

-  kui keegi on negatiivne, siis istuvad kõik kodus, kuni viimase haigestunu haigustunnuste avaldumisest on möödas 10 päeva.

- Terviseamet mõtleb kodus istumise all oma krundi territooriumit. 

- peale positiivset testi helistab paari päeva jooksul sulle labori automaatvastaja. Tema pole Terviseamet. Siis peab rahulikult edasi ootama ja siis helistab Terviseameti inspektor, kes paneb kirja kõik, kes ja kus käisid ja ütleb, millal võib kodust lahkuda jne.

Minu jaoks oli kõige jaburam mõte, et kui üks on kodus haige, aga pole positiivset tulemust saanud, siis terved pereliikmed võivad edasi liikuda. Aga kui nad alles hakkavad haigeks jääma, siis on see ju nende jaoks just teiste nakatamise aeg... 

Kuna mul poisil läks nädal aega haigestumisest kuni positiivse tulemuseni, siis selleks ajaks sai ta juba terveks (kusjuures tegi päev enne linnas testimist ka koduse kiirtesti ja see oli negatiivne! Selleks ajaks oli 6 päeva haige olnud!). Ja siis pidi koju jääma. Ja teised ka. Aga saatekirja ja testimise vahel käis tüdruk näiteks koolis, oli terve, kuid hiljem jäi ka haigeks. See oli ju tema jaoks jällegi aeg, mil levitas haigust. Aga oli lubatud koolis käia, sest oli ise terve. 

Samas väiksem poiss sai terveks ja läks kooli, kuid pidi jääma koju, kui tuli suurema venna positiivne test, kuigi selleks ajaks oli meil kõigil nakatamise aeg juba möödas. Nii istus ta tervena veel nädala kodus, kuigi oli just nohust terveks saanud. 

Oeh, segane värk ... 

Või näiteks see oma krundi nõue. Tunnistan, meie käisime küll rannas jalutamas ka. Panin lapsed kodu õues autosse (või noh, nad läksid ise..). Kedagi ei näinud. Sõitsime randa. Kedagi ei näinud. Jalutasime rannas. Kedagi ei näinud (välja arvatud surnud hülgeid...). Läksime autosse. Kedagi ei näinud...

Saan sellest mitte liikmise mõttest aru, kui sul pole võimalik kodust väljumiseks näiteks ühist koridori vältida vms. Aga me ei kohta niigi inimesi. Seega inimesi vältides me kindlasti neid ei kohta (ma pean viimasel ajal kogu aeg jälgima, kes jälle siit blogist minu süüdistamiseks midagi leida püüab ... no aga ikkagi ütlen välja, kuidas oli). 

Ma saan aru, et on vaja viiruse levikut takistada, aga jätkuvalt kahtlen meetodites. Kuna meil oli kõige keerulisem osa haigusest köha, siis mere ääres on just mõnusam hingata. Lisaks aitab selline filtreerimine mõistuse juures olla ja seega ka tervenemisele kaasa. 

Nii et meil on siis kaks nö plahvatusohtlikku tegelast, sest kui need, kes polnud koroonas, jääävad, siis me istume jälle kodus. Samas olen selle õppeaasta 7 koolinädalast 3-4 haigete lastega kodus olnud, seega tuleb see meil juba päris hästi välja... või mitte ...

Koroona teemal olen aga nõus nendega, kes ütlevad, et ei piisa vaid vaktsineerimata inimeste testimisest ja piiramisest. Pole ju saladus, et vaktsineeritud jäävad haigeks ja levitavad haigust. Seega mõelda, et kui inimene on vaktsineeritud, siis sellest piisab, pole õige. 

Ja lõppkokkuvõttes on siiski kõigi haiguste vastu võitlemisel oluline, et mõistuse juures püsiksime ja igal võimalikul moel enda eest hoolitseks. Paanikas ja hirmul inimene on kerge saaks kõigile viirustele ja ka niisama mõtlemisest tulenevatele haigustele. See on minu jaoks jätkuvalt hulga keerulisem osa, kui mingid viirused üldse ongi. 

Hetkel võib öelda, et meil läks koroona lihtsalt. Keeruline osa oli taas kodus õppida. Oleks nagu eelmises kevades tagasi olnud ... Kuna koju jäädes olid lapsed juba ka terved, siis polnud põhjendust, et haiguse tõttu ei saa õppida. Samas on tunda, et selline kiire koduõppele jäämine käib väga sujuvalt. Kõigil on viimaste aastate jooksul süsteemid ikka nii selgeks saanud. 

Positiivne oli, et ühele lapsele saime taas koolist arvuti laenata, mis tegi distantsõppe lihtsamaks.  

Samuti läksid mõned pillitunnid kohe online, sest seegi rütm oli kusagil sees olemas ja sai lihtsalt tunnid ära teha. Koroona aja algul oligi kõige hullem üles leida, kus mingi tund toimub ja millist programmi ja paroole jms on vaja. Need asjad on tõesti aga praeguseks nii sees, et ootamatult koju jäädes see vähemalt stressi ei lisa. 

Kõige raskem asi nendel nädalatel oli, et meil läks kraani äravoolutoru katki (vett hakkas tilkuma!) ja isegi parima tahtmise juures ei saanud abi otsida. Tänaseks on aga seegi probleem lahendaja leidnud, nii et elu taas ilus. 

Loetud sain ka päris mitu raamatut, mis jäid tükiks ajaks sisse kraapima. Näiteks "Kaarnapoisid" ja selle järg "Unenäovargad". Ise tööd väga ei suutnud teha. Selleks keskendumisvõimet polnud.

Loomulikult ei soovita ma koroonat kellelegi, aga samas, kui me nüüd köhast ka lõplikult lahti saaks, meil ilmselt läks hästi. 

Vabandan kõigi ees, kes Heli Kirjastuse pakke ootasid. Tellimusi hakkas neil nädalatel ootamatult palju tulema. Nüüd aga lähevad needki lõpuks teele. Koroona ajal ei saatnud ühtegi. 

Olgem terved!

 

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 

Kolmapäev, 8. september 2021

Milline raamat võitis augustis? Ehk räägime rahast ja edetabelites

Kirjastaja ja kirjanikuna on kuu algus minu jaoks alati põnev aeg, sest siis saabuvad Apollo, Rahva Raamatu ja Eesti Digiraamatute Keskuse müügiaruanded. Need on siis kohad, kus Heli Kirjastuse raamatud müügis on. Üha suurenev osa on ka kirjastuse kodulehel, kuid seda infot näen jooksvalt. Teiste müügikohtadega näen küll osalist infot, kuid lõplik selgus eelmisel kuul müüdud raamatute numbritega saabub siiski alles müügiaruandega. 

Kui tavaliselt on suvi raamatumüügis vaiksem aeg, siis Heli Kirjastuses olid seekord juuli numbrid väga ilusad. Ilmselt seetõttu, et värskelt saabusid poodidesse noorteraamatud "Uus tüdruk" ja "See ei ole #armastuslugu". Samuti jõudis lettidele ajaviiteromaani "Sanditon" lisatrükk. Peale selle ilmus Delfi Naisteka lehel romantilise lühiromaani "Ringiga tagasi" järjejutt ning seetõttu osteti ka seda ja teisi sarja Mõni õhtu romantikat raamatuid hoogsalt. 


Nii oligi Heli Kirjastuse juulikuu müügiedetabel selline: 

1) Uus tüdruk- Heli Künnapas, Lille Roomets

2) See ei ole #armastuslugu- Sonia Hartl

3) Ringiga tagasi - Heli Künnapas 

 

Augustikuu oli veidi vaiksem. Mis on ka tavapäraselt nii olnud. Samas aga läks ka augustis meil paremini kui eelnevatel aastatel. Loomulikult andis tooni kooliaasta lähenemine ja nii osteti kõigist toodetest kõige rohkem hoopis karupoeg Lukase noodivihikut, lugemispäevikut ja tähestikku. 

Augustikuu võidukate raamatute nimekiri on aga selline: 

1) Uus tüdruk- Heli Künnapas, Lille Roomets

2) See ei ole #armastuslugu - Sonia Hartl

3) Sanditon - Kate Riordan

Vahva on näha, et suvevaheajal läks hästi noorteraamatutel. See on väga hea uudis. Kerge ja meelelahutusliku teose "Uus tüdruk", mis on sarja "Viivuranna gümnaasium" 1.raamat, kirjutasime Lillega just seepärast, et mõnusat suvist lugemist pakkuda. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu tuumiku ajurünnakust. 

Huvi selle raamatu vastu on tore ka seetõttu, et juba varsti on samast sarjast ilmumas 2.raamat. Selle autor on seekord Maniakkide Tänav, pealkirjaks "Viivuranna online" ning sündmused on hulga ulmelisemad. Väga põnev igatahes. 

Samast sarjast on juba praegu valmimas ka 3.raamat. Kui kõik hästi läheb, siis jõuab ehk isegi see juba sel aastal ilmuda. 

Sarja "Viivuranna gümnaasium" hakkavadki kirjutama erinevad noorteraamatute autorid. Ikka selleks, et oleks põnev ja mitmekülgne. Samas jäävad selle sarja raamatud meelelahutuslikeks.  

Milleks neid edetabeleid jälgida? 

Raamatute puhul ei saa numbreid esmatähtsaks seada. Numbrid pole sama, kui teosest saadav väärtus. Samas on fakt, et raamatuid saab juurde luua siis, kui eelmisi ostetakse. Seetõttu ongi ikkagi oluline jälgida, et mida lugeda soovitakse. Samas kindlasti tuleb aegajalt välja anda mõni raamat lihtsalt seetõttu, et tundub, et inimestel on seda sel hetkel vaja. 

Üldiselt aga järgin ikka reeglit, et Heli Kirjastuses annangi välja teoseid, millel on ikkagi mingi sõnum, mida on vaja levitada. Eks lugedes on sõnum igaühe jaoks erinev, sest sa saad vastu võtta seda, milleks oled valmis. Raamatuid valides hindan siis selle järgi, mida mina sellest raamatust leian.

Kui rääkida sellest, et milline raamat kõige rohkem raha sisse tõi, siis kindlasti ei kehti reegel, et kõige rohkem müünud raamat teenib kõige rohkem. Teoste lettidele toomisele kulub erinev summa. Näiteks on tõlkekirjanduse avaldamine kindlasti kallim ning võtab rohkem aega. Kõige rohkem tõlkeraamatuid olen avaldanud praegu sarjas "Noorteraamat"

Esimene Heli Kirjastuse tõlkeraamat "Südame õige kuju" (Jenn Bennett) sai kohe ka "Hea noorteraamat" tiitli. Just see julgustas sama autoriga jätkama, nii et varsti on ilmumas Jenn Bennetti noorteraamat "Tähtestest võlutud". See on taaskord üks särisev raamat, mis lugejaid ilmselt külmaks ei jäta. Hetkel veel on võimalik kirjastuse kodulehelt seda peaaegu poole hinnaga ette tellida. 

Sellised on siis seekordsed edetabelid. See on see, kust Heli Kirjastuse raha tuleb. Samal ajal on eelnimetatud teoste loomine olnud see, kuhu raha läheb. Loodan, et need teosed on pakkunud toredaid lugemiselamusi. Tõlketeostega käib jätkuvalt ikka heade tõlkijate ning toimetajate otsimine. Samuti muidugi otsin pidevalt uusi raamatuid, mis midagi pakuvad. 

Endal on pidevalt põnev. 

Aitäh igaühele, kes Heli Kirjastuse raamatuid on ostnud, laenutanud ja lugenud, sest tänu teile liigume ikka edasi! 

Kõigi Heli Kirjastuse teostega saad tutvuda siin: Heli Kirjastus! 

Anna palun teada, millised on sarjad, raamatud, teemad, milles sina Heli Kirjastusest kõige rohkem järgmisi teoseid ootad? 

 

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 

Esmaspäev, 30. august 2021

Õpikute ja töövihikute kiletamine - sügisene orjus või koolialguse lõbu?

Elu on selline, millisena seda näeme ja millisel toonil ise olukordade poole pöördume. 

Igal sügisel tundub, et lapsevanemad jagunevad kaheks:

1) need, kelle arvates õpikute ja töövihikute kiledesse ja paberisse mässimine on suurim orjatöö

2) need, kes naudivad iga hetke sellest, kuni kõik töövihikud ja õpikud ilusti ümbristesse saavad

Võib- olla on mingi kolmas liik lapsevanemaid veel, aga need on need, kellega mina enamasti kokku olen puutunud. 

Lükkasin seda küll viimse hetkeni edasi, aga lõpuks tuli ka mul kolme suurema koolilapsega koolist õpikud ära tuua. Esmaklaslane saab enda asjad 1.septembril või pärast seda. 

Suuremate laste noosiks sai 34 ühikut õpikuid ja töövihikuid, mis kõik tahavad endale midagi ümber.

Tunnistan ausalt, et juba mõned aastad tagasi sai minust lapsevanem, kelle arvates suurem osa kiletamisest ja paberdamisest on pigem sügisene orjus. No esimesed 10-15 õpikut ja töövihikut on tegelikult lõbus. See on tõesti mõnus kooli alguse tunne, värske kooliaasta rõõm. Ise sirvin ka alati mõnuga uusi õpikuid ja vaatan, millega laps eesootaval aastat tutvuma hakkab. 

Ma pole kunagi aega võtnud, et kui kaua ühe õpikuga aega läheb, aga tean, et viimased aastad olen sellele paberdamisele kulutanud ikka väääääga mitmeid õhtuid ja öid. Sel aastal peaks huvi pärast aega võtma, et kui palju aega kokku läheb. Arvestades ka seda, et viimase viie pakkimisaastaga peaks ma juba üsna vilunud tegija olema selles vallas.

Eelmisel aastal otsustasin, et jätan töövihikud kiletamata, kuna nagunii need on lapse käes vaid pool aastat ja nii kaua võiks ju ometigi vastu pidada. Ütlesin selle lapsevanemate koosolekul ka välja, kui õpetaja oli öelnud, et nädala jooksul võiks kiletatud olla. Vastuseks oli segaduses vaikus ja vastus, et eks õpetaja arvestab, et minu lastel on töövihikud kiletamata, aga teistel olgu nädala lõpuks tehtud. No järgmisel poolaastal ma siis ikkagi kiletasin, et mu lapsed teiste moodi oleks, sest norm on kiletamine. 

Kirjastajana mõistan, et õpikukirjastajad hoiavad kulud madalal ja teevadki pehmekaanelisi õpikuid, mis lähevad kiiresti hiirekõrvuliseks ja polegi tegelikult mõeldud aktiivseks igapäevaseks kasutamiseks. Mõnigi on öelnud, et nüüd on ju olemas e-õpikud ja pole paberõpikuid vaja koju tassida. Mina aga eelistan kindlasti, et lapsed igasugu e-d võimalikult vähe tarbiksid ja õpivad ikka paberõpikutest.   

Samal ajal maksime täna kinni ühe õpiku, mis lapsel kadus. Tavaline pehmekaaneline nässakas läks meile maksma 14.50€. Korduvkasutatava raamatu kohta on seda ikka päris palju. 

Nii mõtlengi igal sügisel, et kas kooliõpikud ja töövihikud ei peaks olema paremast materjalist, nii et tõesti kogu õppeaasta vastu peaksid? Õpikud siis ikka kohe mitu õppeaastat. Teisalt tean, et teemaks on laste koolikoti raskus ning see jällegi muutub kõvakaaneliste õpikutega raskemaks. 

Töövihikute puhul ma tõesti ei mõista, miks me kõik neid kiletama või kalleid kaasi ümber peame ostma? 

Kirjastajana mõtlen taaskord töövihiku eeldatava tootmishinna peale ning kui mina ostan sinna peaaegu sama kallid kaaned ümber, siis paneb nagu mõtlema. Tean, et kilekaaned võiksid kesta mitu aastat ja nii võiks saada kulusid jagada. Teoorias. 

Kui igal aastal lapsevanemad kulutavad suure hulga raha paberitele ja kiledele, siis kas poleks mõistlikum lisada sama raha õpiku tootmisele ja teha kvaliteetsem õpik? No ja siis näiteks vajadusel veel kiletada õpik, nagu tehakse raamatukogus raamatutega. Ühekordne tegu ja poleks igal aastal vaja mõelda, et kuidas kõigi õpilaste kõik raamatud kaaned ümber saaks. 

Õpikute puhul ilmselt ei uuene sisu ju nii kiiresti, et peaks iga paari aasta tagant uued õpikud tegema. Samas aga see ilmselt just ongi nende pehmekaaneliste õpikute eluiga. 

Loomulikult panen kõigile raamatutele paberid ümber. Eriti kuna mõnigi on mõnus kapsas ja lapse jaoks on õppimine mõnusam, kui nässakas õpik mõneks ajaks ilusa paberiga ihalduväärsemaks õnnestub muuta. 

Lapsevanemana tundub see aga hariduse varjatud tasustamine. Üks asi on raha, mis ümbrispaberitele ja kiledele kulub, aga suurem on aeg, mis sellele läheb. Nagu ütlesin- mõned õpikud/töövihikud annavad ehk mõnusa koolielu alguse tunde, aga ülejäänud... 

Kindlati ei tee ma aga ettepanekut, et õpikute tootmine peaks palju kallim olema, sest siis kuulen kindlasti kohe kommentaari, et jällegi jääb lastel mõni huviring ära, sest õpetajale tasumise eest suunati raha hoopis õpikutesse ... 

Milline võiks olla hea lahendus?

Jaga palun ka oma kogemusi, et mida õpikute kilede ja paberitega mässamine sinu jaoks tähendab? Kas seda saaks ja peaks kuidagi paremini korraldama? Või annabki hea koolitunde?

Kui ma järgmised nädalad kadunud olen, siis ... 34 ühikut kooliõpikuid ja töövihikuid ... ja tuleb juurde, kui ka esmaklaslane kooli läheb. 

Aga no täna on see õhtu, kus ma naudin seda. Homme ... hmm ... 

Mõnusat kooliaasta algust!

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 

Laupäev, 21. august 2021

Millise investeeringu peaks igaüks esimesel võimalusel tegema?

Investeerimine on teema, millega paljudel meist seostuvad esimesena börs, aktsiad ning filmiekraanil hulluseni möllavad telefonide otsas rippuvad mehed, kes üksteise võidu karjudes mingeid pakkumisi teevad. Selles mõttes investor sai minust paar päeva tagasi, kui lugesin läbi Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamatu"

Kuigi see teos julgustas mind klassikalises mõttes investeerimise poole astuma, siis selle teose veelgi suurem väärtus oli mõistmine, et olen siiani aastakümneid investeerimisega tegelenud ja teen seda praegugi. 

Nii julgen ka sulle soovitada, millised on investeeringud, mis igaüks peaks esimesel võimalusel tegema.

Esmatähtsad investeeringud on: 

1) vaimne tervis - see, et suudad oma tundeid mõista ja kontrollida, suudad säilitada meelerahu ning seda vajadusel tekitada, on oskused, millel tegelikult põhineb kõik muu. Sellest algavad inimsuhted ning hakkamasaamine ühiskonnas jne. Investeering, mida vaimsesse tervisesse peaksid igapäevaselt tegema, on igaühe jaoks erinev. Eks see sõltub ka sellest, kui palju pead/tahad igapäevaselt välja võtta. 

Minu investeeringud sellel teemal on kindlasti pikad jalutuskäigud, lugemine, niisama looduses olemine, mediteerimine, hingamisharjutused jms. Kindlasti aitavad mind vaimselt korras hoida ka need raamatud, mida ise kirjutan ehk võimalus ennast vaimselt väljendada ja luua.

2) füüsiline tervis - kui sul keha ei toimi, on väga raske muid eesmärke täita. Meie füüsiline pool on väga palju seotud vaimsega, nii et kindlasti ei aita, kui ühte investeerid väga palju, kuid teise üldse mitte. Mina ise sain ülimalt õpetliku õppetunni kätte viimast korda sel kevadel, kui olin käe-õla-jne valuga mitu kuud nii haige, et isegi igasugused valuvaigistite kombod ei aidanud. Ja siis sain soovituse, et mõtleksin selgeks, millest mu elus suurimad pinged tulevad ning laseks selle lahti. Paari päevaga oli läinud valu, mis ei lasknud voodistki tõusta. Kindlasti ei aita selline suhtumine füüsiliste vigastuste puhul, kuid minu probleem oli mujal. See aga näitas hästi, et kui keha ei toimi, siis jääb ka kõik muu tegemata. 

Minu investeering sellel teemal on hetkel samuti pikad jalutuskäigud, hea meelega jätkan mingil hetkel jõusaalis käimist, kuid see on praegu soiku jäänud. Selleks leiab ka igaüks kindlasti sobiliku viisi ning kellegi teise teed käia ei tasu. 

3) eneseareng- kõigest, mis sul on, on olulisem see, kes sa oled. Seda ei saa keegi ära võtta. Kui kaotad kõik muu, siis kui oled ennast piisavalt arendanud, siis suudad vajaliku uuesti tagasi teenida.  

Minu peamine investeering sel teemal on sel aastal läib lugeda 120 raamatut (pikemalt kirjutan neist blogis Mida Heli luges), vaadata erinevaid enesearengu videoid, osaleda webinaridel jne. 

 
4) perekond - see pole vaid laste sünnitamine või muu suguvõsaga seonduv tegu, mis sinust endast ei sõltu. Perekond püsib, kui sellesse investeerida. On olemas nö püsimaksed ja vabatahtlikud maksed. Laste puhul on püsimaksed näiteks see, et ostad neile süüa, riideid, võimaldad katuse pea kohale jms. Vabatahtlikud maksed on kõik, mida sa ei pea, aga teed ikkagi. Lihtsalt sellepärast, et see parandab perekonnaliikmete omavahelist sidet, toimimist, annab ühiseid mälestusi.  

See on kindlasti valdkond, kus igaüks peab ise mõistma, kui suur ja milline panus peaks olema. See, mis ühe jaoks on ühendav ning liitev, võib teisele hoopis eemalelükkav olla. Minu jaoks on väga olulised ühised retked. Need ei pea üldse mõnda kaugesse kohta viima, eriti praegusel ajal. Aga liikumine ning teise keskkonda saamine on väga liitev. Perekonna teemal muidugi teeme iga päev korduvalt ja korduvalt otsuseid, et kas ja kui palju panustada.

5) ettevõtlus - olen aastaid tundnud süümekaid, et investeerin küll oma firma arengusse, aga ei suuda aktsiaid osta. Alles nüüd sain selgeks, et see ongi ikkagi ju samasugune investeering. Jah, samamoodi tean, et sellega võib ... midagi juhtuda. Aga iga investeering  on risk. Üldtuntud soovitus on, et mune ühte korvi panna ei tasu. Samas kui sul on nii palju mune, et neid jagubki vaid mõne korvi jaoks, siis neid omakorda poolitama hakates kindlasti ei võida. Seega tasub väiksemate võimaluste korral pigem teha ühte asja korralikumalt. Nii ei tunnegi ma enam süümekaid, kui ettevõtlusse investeerin ja oma kirjastust arendan, vaid mõistan, et see ongi samasugune investeering. 

Sel teemal olen viimase aasta jooksul panustanud võõrkeelse kirjandusele laienemisele. See on olnud kulukas, sest õigused tuleb välja osta tihti üle poole aasta enne raamatu ilmumist. Nüüd aga tundub, et investeering on ennast ära tasunud ja ilmunud on juba päris mitu raamatut, mida ise väga naudin ning ka lugejad kiidavad. Järgmised lepingud on tehtud ja jätkame matka.  

***

Raha pole eraldi välja toodud. Samas kui kõik eelnevad on tehtud, siis ongi üldse võimalik raha teenida. Ja samas on raha vaja, et mitmeid neist investeeringutest teha. Terviklikkus.  

Kõige olulisem on aga mõistmine, et need erinevad valdkonnad on vajalikud ning et neisse panustades panustadki enda terviklikkusesse. Samuti ümbritsevasse, sest inimesed, kellel on endaga kõik korras, ei mürgita ümbrust. Olgu siis sõnade või tegudega. Neid valdkondi ignoreerides on väga raske terviklikkust tagada ja seega ka teistele midagi anda. 

Millised valdkonnad lisaks minu poolt nimetatutele sinu arvates esmast investeeringut vajavad?

*** 

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (enese- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

6.08 Kahtle jälgedes!  

9.08 Suunamudimise august: loe läbi üks lasteraamat!

13.08 Sul pole kontorolli! Lepi sellega!

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com



Reede, 13. august 2021

Sul pole kontrolli! Lepi sellega!!!

Suure osa oma ajast tegeleme sellega, et endale eri valdkondades stabiilsust tagada. (Vähemalt MÕTLEME, et tegeleme sellega, sest kui oma ajakasutust reaalselt kontrollima hakata, võib välja tulla midagi muud. Aga see pole praegu teema).


Tihti läheb aga nii, et juba on peaaegu kindel tunne, kõik on kontrolli all ja siis ... mingi ootamatu juhus-olukord-teema-vms pöörab kõik segi. Hakkame aga otsast peale. 

Tundub nagu mõttetu ring, millest pole võimalik pääseda.

Mul on sulle päästev mõte! See on selline: 

Sul pole kontrolli! Põhimõtteliselt mitte millegi üle. Lepi sellega!

Kõlab hirmutavalt?

Või realistlikult?

Vana tõde on, et me ei saa kontrollida ilma, ega teisi inimesi. Mingites piirides saame kontrollida enda tegevust, aga samas ei saa keegi meist 100% öelda, kuidas ja kui kaua tervis vms vastu peab, isegi kui endast parima anname. 

Võime oma elu üles ehitada, panustada, suunata soovitud suunas ja ... piisab ühest elevandist portselanipoes, kui kõik kukub kildudeks.

Lootusetu olukord? 

Ei. Mul on lahendus ka:

Õpi hakkama saama! Saa erinevaid kogemusi, nii et need ei tuleks üllatusena. Kogu endale sisemisi tööriistu erinevate olukordadega hakkamasaamiseks.

Seega pole mõtet õhata, et millal küll saan kõige üle kontrolli, vaid pigem küsi: see on uus olukord, kuidas ma sellega hakkama saan? 

Või: kuidas ma saaks sellega hakkama paremini kui eelmisel korral?

Mul pole kontrolli kõige üle, mis mu elus toimub. Ma ei saa seda kunagi. Aga ma õpin iga päev ning igal õhtul on mul rohkem tööriistu, millega järgmisel päeval pakutavale paremini vastu minna.

Ja mina tänan oma elus kõiki inimesi ja olukordi, kes/mis on andnud mulle võimaluse kasvamiseks. 

*** 

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (enese- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

6.08 Kahtle jälgedes!  

9.08 Suunamudimise august: loe läbi üks lasteraamat!

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com