kolmapäev, 8. september 2021

Milline raamat võitis augustis? Ehk räägime rahast ja edetabelites

Kirjastaja ja kirjanikuna on kuu algus minu jaoks alati põnev aeg, sest siis saabuvad Apollo, Rahva Raamatu ja Eesti Digiraamatute Keskuse müügiaruanded. Need on siis kohad, kus Heli Kirjastuse raamatud müügis on. Üha suurenev osa on ka kirjastuse kodulehel, kuid seda infot näen jooksvalt. Teiste müügikohtadega näen küll osalist infot, kuid lõplik selgus eelmisel kuul müüdud raamatute numbritega saabub siiski alles müügiaruandega. 

Kui tavaliselt on suvi raamatumüügis vaiksem aeg, siis Heli Kirjastuses olid seekord juuli numbrid väga ilusad. Ilmselt seetõttu, et värskelt saabusid poodidesse noorteraamatud "Uus tüdruk" ja "See ei ole #armastuslugu". Samuti jõudis lettidele ajaviiteromaani "Sanditon" lisatrükk. Peale selle ilmus Delfi Naisteka lehel romantilise lühiromaani "Ringiga tagasi" järjejutt ning seetõttu osteti ka seda ja teisi sarja Mõni õhtu romantikat raamatuid hoogsalt. 


Nii oligi Heli Kirjastuse juulikuu müügiedetabel selline: 

1) Uus tüdruk- Heli Künnapas, Lille Roomets

2) See ei ole #armastuslugu- Sonia Hartl

3) Ringiga tagasi - Heli Künnapas 

 

Augustikuu oli veidi vaiksem. Mis on ka tavapäraselt nii olnud. Samas aga läks ka augustis meil paremini kui eelnevatel aastatel. Loomulikult andis tooni kooliaasta lähenemine ja nii osteti kõigist toodetest kõige rohkem hoopis karupoeg Lukase noodivihikut, lugemispäevikut ja tähestikku. 

Augustikuu võidukate raamatute nimekiri on aga selline: 

1) Uus tüdruk- Heli Künnapas, Lille Roomets

2) See ei ole #armastuslugu - Sonia Hartl

3) Sanditon - Kate Riordan

Vahva on näha, et suvevaheajal läks hästi noorteraamatutel. See on väga hea uudis. Kerge ja meelelahutusliku teose "Uus tüdruk", mis on sarja "Viivuranna gümnaasium" 1.raamat, kirjutasime Lillega just seepärast, et mõnusat suvist lugemist pakkuda. Sari sai alguse Eesti Noortekirjanduse Ühingu tuumiku ajurünnakust. 

Huvi selle raamatu vastu on tore ka seetõttu, et juba varsti on samast sarjast ilmumas 2.raamat. Selle autor on seekord Maniakkide Tänav, pealkirjaks "Viivuranna online" ning sündmused on hulga ulmelisemad. Väga põnev igatahes. 

Samast sarjast on juba praegu valmimas ka 3.raamat. Kui kõik hästi läheb, siis jõuab ehk isegi see juba sel aastal ilmuda. 

Sarja "Viivuranna gümnaasium" hakkavadki kirjutama erinevad noorteraamatute autorid. Ikka selleks, et oleks põnev ja mitmekülgne. Samas jäävad selle sarja raamatud meelelahutuslikeks.  

Milleks neid edetabeleid jälgida? 

Raamatute puhul ei saa numbreid esmatähtsaks seada. Numbrid pole sama, kui teosest saadav väärtus. Samas on fakt, et raamatuid saab juurde luua siis, kui eelmisi ostetakse. Seetõttu ongi ikkagi oluline jälgida, et mida lugeda soovitakse. Samas kindlasti tuleb aegajalt välja anda mõni raamat lihtsalt seetõttu, et tundub, et inimestel on seda sel hetkel vaja. 

Üldiselt aga järgin ikka reeglit, et Heli Kirjastuses annangi välja teoseid, millel on ikkagi mingi sõnum, mida on vaja levitada. Eks lugedes on sõnum igaühe jaoks erinev, sest sa saad vastu võtta seda, milleks oled valmis. Raamatuid valides hindan siis selle järgi, mida mina sellest raamatust leian.

Kui rääkida sellest, et milline raamat kõige rohkem raha sisse tõi, siis kindlasti ei kehti reegel, et kõige rohkem müünud raamat teenib kõige rohkem. Teoste lettidele toomisele kulub erinev summa. Näiteks on tõlkekirjanduse avaldamine kindlasti kallim ning võtab rohkem aega. Kõige rohkem tõlkeraamatuid olen avaldanud praegu sarjas "Noorteraamat"

Esimene Heli Kirjastuse tõlkeraamat "Südame õige kuju" (Jenn Bennett) sai kohe ka "Hea noorteraamat" tiitli. Just see julgustas sama autoriga jätkama, nii et varsti on ilmumas Jenn Bennetti noorteraamat "Tähtestest võlutud". See on taaskord üks särisev raamat, mis lugejaid ilmselt külmaks ei jäta. Hetkel veel on võimalik kirjastuse kodulehelt seda peaaegu poole hinnaga ette tellida. 

Sellised on siis seekordsed edetabelid. See on see, kust Heli Kirjastuse raha tuleb. Samal ajal on eelnimetatud teoste loomine olnud see, kuhu raha läheb. Loodan, et need teosed on pakkunud toredaid lugemiselamusi. Tõlketeostega käib jätkuvalt ikka heade tõlkijate ning toimetajate otsimine. Samuti muidugi otsin pidevalt uusi raamatuid, mis midagi pakuvad. 

Endal on pidevalt põnev. 

Aitäh igaühele, kes Heli Kirjastuse raamatuid on ostnud, laenutanud ja lugenud, sest tänu teile liigume ikka edasi! 

Kõigi Heli Kirjastuse teostega saad tutvuda siin: Heli Kirjastus! 

Anna palun teada, millised on sarjad, raamatud, teemad, milles sina Heli Kirjastusest kõige rohkem järgmisi teoseid ootad? 

 

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 

esmaspäev, 30. august 2021

Õpikute ja töövihikute kiletamine - sügisene orjus või koolialguse lõbu?

Elu on selline, millisena seda näeme ja millisel toonil ise olukordade poole pöördume. 

Igal sügisel tundub, et lapsevanemad jagunevad kaheks:

1) need, kelle arvates õpikute ja töövihikute kiledesse ja paberisse mässimine on suurim orjatöö

2) need, kes naudivad iga hetke sellest, kuni kõik töövihikud ja õpikud ilusti ümbristesse saavad

Võib- olla on mingi kolmas liik lapsevanemaid veel, aga need on need, kellega mina enamasti kokku olen puutunud. 

Lükkasin seda küll viimse hetkeni edasi, aga lõpuks tuli ka mul kolme suurema koolilapsega koolist õpikud ära tuua. Esmaklaslane saab enda asjad 1.septembril või pärast seda. 

Suuremate laste noosiks sai 34 ühikut õpikuid ja töövihikuid, mis kõik tahavad endale midagi ümber.

Tunnistan ausalt, et juba mõned aastad tagasi sai minust lapsevanem, kelle arvates suurem osa kiletamisest ja paberdamisest on pigem sügisene orjus. No esimesed 10-15 õpikut ja töövihikut on tegelikult lõbus. See on tõesti mõnus kooli alguse tunne, värske kooliaasta rõõm. Ise sirvin ka alati mõnuga uusi õpikuid ja vaatan, millega laps eesootaval aastat tutvuma hakkab. 

Ma pole kunagi aega võtnud, et kui kaua ühe õpikuga aega läheb, aga tean, et viimased aastad olen sellele paberdamisele kulutanud ikka väääääga mitmeid õhtuid ja öid. Sel aastal peaks huvi pärast aega võtma, et kui palju aega kokku läheb. Arvestades ka seda, et viimase viie pakkimisaastaga peaks ma juba üsna vilunud tegija olema selles vallas.

Eelmisel aastal otsustasin, et jätan töövihikud kiletamata, kuna nagunii need on lapse käes vaid pool aastat ja nii kaua võiks ju ometigi vastu pidada. Ütlesin selle lapsevanemate koosolekul ka välja, kui õpetaja oli öelnud, et nädala jooksul võiks kiletatud olla. Vastuseks oli segaduses vaikus ja vastus, et eks õpetaja arvestab, et minu lastel on töövihikud kiletamata, aga teistel olgu nädala lõpuks tehtud. No järgmisel poolaastal ma siis ikkagi kiletasin, et mu lapsed teiste moodi oleks, sest norm on kiletamine. 

Kirjastajana mõistan, et õpikukirjastajad hoiavad kulud madalal ja teevadki pehmekaanelisi õpikuid, mis lähevad kiiresti hiirekõrvuliseks ja polegi tegelikult mõeldud aktiivseks igapäevaseks kasutamiseks. Mõnigi on öelnud, et nüüd on ju olemas e-õpikud ja pole paberõpikuid vaja koju tassida. Mina aga eelistan kindlasti, et lapsed igasugu e-d võimalikult vähe tarbiksid ja õpivad ikka paberõpikutest.   

Samal ajal maksime täna kinni ühe õpiku, mis lapsel kadus. Tavaline pehmekaaneline nässakas läks meile maksma 14.50€. Korduvkasutatava raamatu kohta on seda ikka päris palju. 

Nii mõtlengi igal sügisel, et kas kooliõpikud ja töövihikud ei peaks olema paremast materjalist, nii et tõesti kogu õppeaasta vastu peaksid? Õpikud siis ikka kohe mitu õppeaastat. Teisalt tean, et teemaks on laste koolikoti raskus ning see jällegi muutub kõvakaaneliste õpikutega raskemaks. 

Töövihikute puhul ma tõesti ei mõista, miks me kõik neid kiletama või kalleid kaasi ümber peame ostma? 

Kirjastajana mõtlen taaskord töövihiku eeldatava tootmishinna peale ning kui mina ostan sinna peaaegu sama kallid kaaned ümber, siis paneb nagu mõtlema. Tean, et kilekaaned võiksid kesta mitu aastat ja nii võiks saada kulusid jagada. Teoorias. 

Kui igal aastal lapsevanemad kulutavad suure hulga raha paberitele ja kiledele, siis kas poleks mõistlikum lisada sama raha õpiku tootmisele ja teha kvaliteetsem õpik? No ja siis näiteks vajadusel veel kiletada õpik, nagu tehakse raamatukogus raamatutega. Ühekordne tegu ja poleks igal aastal vaja mõelda, et kuidas kõigi õpilaste kõik raamatud kaaned ümber saaks. 

Õpikute puhul ilmselt ei uuene sisu ju nii kiiresti, et peaks iga paari aasta tagant uued õpikud tegema. Samas aga see ilmselt just ongi nende pehmekaaneliste õpikute eluiga. 

Loomulikult panen kõigile raamatutele paberid ümber. Eriti kuna mõnigi on mõnus kapsas ja lapse jaoks on õppimine mõnusam, kui nässakas õpik mõneks ajaks ilusa paberiga ihalduväärsemaks õnnestub muuta. 

Lapsevanemana tundub see aga hariduse varjatud tasustamine. Üks asi on raha, mis ümbrispaberitele ja kiledele kulub, aga suurem on aeg, mis sellele läheb. Nagu ütlesin- mõned õpikud/töövihikud annavad ehk mõnusa koolielu alguse tunde, aga ülejäänud... 

Kindlati ei tee ma aga ettepanekut, et õpikute tootmine peaks palju kallim olema, sest siis kuulen kindlasti kohe kommentaari, et jällegi jääb lastel mõni huviring ära, sest õpetajale tasumise eest suunati raha hoopis õpikutesse ... 

Milline võiks olla hea lahendus?

Jaga palun ka oma kogemusi, et mida õpikute kilede ja paberitega mässamine sinu jaoks tähendab? Kas seda saaks ja peaks kuidagi paremini korraldama? Või annabki hea koolitunde?

Kui ma järgmised nädalad kadunud olen, siis ... 34 ühikut kooliõpikuid ja töövihikuid ... ja tuleb juurde, kui ka esmaklaslane kooli läheb. 

Aga no täna on see õhtu, kus ma naudin seda. Homme ... hmm ... 

Mõnusat kooliaasta algust!

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


 

laupäev, 21. august 2021

Millise investeeringu peaks igaüks esimesel võimalusel tegema?

Investeerimine on teema, millega paljudel meist seostuvad esimesena börs, aktsiad ning filmiekraanil hulluseni möllavad telefonide otsas rippuvad mehed, kes üksteise võidu karjudes mingeid pakkumisi teevad. Selles mõttes investor sai minust paar päeva tagasi, kui lugesin läbi Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamatu"

Kuigi see teos julgustas mind klassikalises mõttes investeerimise poole astuma, siis selle teose veelgi suurem väärtus oli mõistmine, et olen siiani aastakümneid investeerimisega tegelenud ja teen seda praegugi. 

Nii julgen ka sulle soovitada, millised on investeeringud, mis igaüks peaks esimesel võimalusel tegema.

Esmatähtsad investeeringud on: 

1) vaimne tervis - see, et suudad oma tundeid mõista ja kontrollida, suudad säilitada meelerahu ning seda vajadusel tekitada, on oskused, millel tegelikult põhineb kõik muu. Sellest algavad inimsuhted ning hakkamasaamine ühiskonnas jne. Investeering, mida vaimsesse tervisesse peaksid igapäevaselt tegema, on igaühe jaoks erinev. Eks see sõltub ka sellest, kui palju pead/tahad igapäevaselt välja võtta. 

Minu investeeringud sellel teemal on kindlasti pikad jalutuskäigud, lugemine, niisama looduses olemine, mediteerimine, hingamisharjutused jms. Kindlasti aitavad mind vaimselt korras hoida ka need raamatud, mida ise kirjutan ehk võimalus ennast vaimselt väljendada ja luua.

2) füüsiline tervis - kui sul keha ei toimi, on väga raske muid eesmärke täita. Meie füüsiline pool on väga palju seotud vaimsega, nii et kindlasti ei aita, kui ühte investeerid väga palju, kuid teise üldse mitte. Mina ise sain ülimalt õpetliku õppetunni kätte viimast korda sel kevadel, kui olin käe-õla-jne valuga mitu kuud nii haige, et isegi igasugused valuvaigistite kombod ei aidanud. Ja siis sain soovituse, et mõtleksin selgeks, millest mu elus suurimad pinged tulevad ning laseks selle lahti. Paari päevaga oli läinud valu, mis ei lasknud voodistki tõusta. Kindlasti ei aita selline suhtumine füüsiliste vigastuste puhul, kuid minu probleem oli mujal. See aga näitas hästi, et kui keha ei toimi, siis jääb ka kõik muu tegemata. 

Minu investeering sellel teemal on hetkel samuti pikad jalutuskäigud, hea meelega jätkan mingil hetkel jõusaalis käimist, kuid see on praegu soiku jäänud. Selleks leiab ka igaüks kindlasti sobiliku viisi ning kellegi teise teed käia ei tasu. 

3) eneseareng- kõigest, mis sul on, on olulisem see, kes sa oled. Seda ei saa keegi ära võtta. Kui kaotad kõik muu, siis kui oled ennast piisavalt arendanud, siis suudad vajaliku uuesti tagasi teenida.  

Minu peamine investeering sel teemal on sel aastal läib lugeda 120 raamatut (pikemalt kirjutan neist blogis Mida Heli luges), vaadata erinevaid enesearengu videoid, osaleda webinaridel jne. 

 
4) perekond - see pole vaid laste sünnitamine või muu suguvõsaga seonduv tegu, mis sinust endast ei sõltu. Perekond püsib, kui sellesse investeerida. On olemas nö püsimaksed ja vabatahtlikud maksed. Laste puhul on püsimaksed näiteks see, et ostad neile süüa, riideid, võimaldad katuse pea kohale jms. Vabatahtlikud maksed on kõik, mida sa ei pea, aga teed ikkagi. Lihtsalt sellepärast, et see parandab perekonnaliikmete omavahelist sidet, toimimist, annab ühiseid mälestusi.  

See on kindlasti valdkond, kus igaüks peab ise mõistma, kui suur ja milline panus peaks olema. See, mis ühe jaoks on ühendav ning liitev, võib teisele hoopis eemalelükkav olla. Minu jaoks on väga olulised ühised retked. Need ei pea üldse mõnda kaugesse kohta viima, eriti praegusel ajal. Aga liikumine ning teise keskkonda saamine on väga liitev. Perekonna teemal muidugi teeme iga päev korduvalt ja korduvalt otsuseid, et kas ja kui palju panustada.

5) ettevõtlus - olen aastaid tundnud süümekaid, et investeerin küll oma firma arengusse, aga ei suuda aktsiaid osta. Alles nüüd sain selgeks, et see ongi ikkagi ju samasugune investeering. Jah, samamoodi tean, et sellega võib ... midagi juhtuda. Aga iga investeering  on risk. Üldtuntud soovitus on, et mune ühte korvi panna ei tasu. Samas kui sul on nii palju mune, et neid jagubki vaid mõne korvi jaoks, siis neid omakorda poolitama hakates kindlasti ei võida. Seega tasub väiksemate võimaluste korral pigem teha ühte asja korralikumalt. Nii ei tunnegi ma enam süümekaid, kui ettevõtlusse investeerin ja oma kirjastust arendan, vaid mõistan, et see ongi samasugune investeering. 

Sel teemal olen viimase aasta jooksul panustanud võõrkeelse kirjandusele laienemisele. See on olnud kulukas, sest õigused tuleb välja osta tihti üle poole aasta enne raamatu ilmumist. Nüüd aga tundub, et investeering on ennast ära tasunud ja ilmunud on juba päris mitu raamatut, mida ise väga naudin ning ka lugejad kiidavad. Järgmised lepingud on tehtud ja jätkame matka.  

***

Raha pole eraldi välja toodud. Samas kui kõik eelnevad on tehtud, siis ongi üldse võimalik raha teenida. Ja samas on raha vaja, et mitmeid neist investeeringutest teha. Terviklikkus.  

Kõige olulisem on aga mõistmine, et need erinevad valdkonnad on vajalikud ning et neisse panustades panustadki enda terviklikkusesse. Samuti ümbritsevasse, sest inimesed, kellel on endaga kõik korras, ei mürgita ümbrust. Olgu siis sõnade või tegudega. Neid valdkondi ignoreerides on väga raske terviklikkust tagada ja seega ka teistele midagi anda. 

Millised valdkonnad lisaks minu poolt nimetatutele sinu arvates esmast investeeringut vajavad?

*** 

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (enese- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

6.08 Kahtle jälgedes!  

9.08 Suunamudimise august: loe läbi üks lasteraamat!

13.08 Sul pole kontorolli! Lepi sellega!

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 3 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com



reede, 13. august 2021

Sul pole kontrolli! Lepi sellega!!!

Suure osa oma ajast tegeleme sellega, et endale eri valdkondades stabiilsust tagada. (Vähemalt MÕTLEME, et tegeleme sellega, sest kui oma ajakasutust reaalselt kontrollima hakata, võib välja tulla midagi muud. Aga see pole praegu teema).


Tihti läheb aga nii, et juba on peaaegu kindel tunne, kõik on kontrolli all ja siis ... mingi ootamatu juhus-olukord-teema-vms pöörab kõik segi. Hakkame aga otsast peale. 

Tundub nagu mõttetu ring, millest pole võimalik pääseda.

Mul on sulle päästev mõte! See on selline: 

Sul pole kontrolli! Põhimõtteliselt mitte millegi üle. Lepi sellega!

Kõlab hirmutavalt?

Või realistlikult?

Vana tõde on, et me ei saa kontrollida ilma, ega teisi inimesi. Mingites piirides saame kontrollida enda tegevust, aga samas ei saa keegi meist 100% öelda, kuidas ja kui kaua tervis vms vastu peab, isegi kui endast parima anname. 

Võime oma elu üles ehitada, panustada, suunata soovitud suunas ja ... piisab ühest elevandist portselanipoes, kui kõik kukub kildudeks.

Lootusetu olukord? 

Ei. Mul on lahendus ka:

Õpi hakkama saama! Saa erinevaid kogemusi, nii et need ei tuleks üllatusena. Kogu endale sisemisi tööriistu erinevate olukordadega hakkamasaamiseks.

Seega pole mõtet õhata, et millal küll saan kõige üle kontrolli, vaid pigem küsi: see on uus olukord, kuidas ma sellega hakkama saan? 

Või: kuidas ma saaks sellega hakkama paremini kui eelmisel korral?

Mul pole kontrolli kõige üle, mis mu elus toimub. Ma ei saa seda kunagi. Aga ma õpin iga päev ning igal õhtul on mul rohkem tööriistu, millega järgmisel päeval pakutavale paremini vastu minna.

Ja mina tänan oma elus kõiki inimesi ja olukordi, kes/mis on andnud mulle võimaluse kasvamiseks. 

*** 

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (enese- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

6.08 Kahtle jälgedes!  

9.08 Suunamudimise august: loe läbi üks lasteraamat!

***

Foto autor Triin Künnapas 
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


esmaspäev, 9. august 2021

Suunamudimise august: loe läbi üks lasteraamat!

Tänane soovitus on ülimalt lihtne- selleks, et elus teisi värve märgata, loe läbi üks lasteraamat.

Kirjaniku ja kirjastajana loomulikult jutlustan alati sellest, et lugemine on hea, vahva ja kasulik. Inimeste pärast, kes ütlesid, et lugemiseks aega ei ole, lõin enesearengusugemetega romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat". Paljud inimesed on öelnud, et tänu selle sarja raamatutele on taas lugema hakanud. 

Muudatusi toob kaasa aga ükskõik, millise raamatu lugemine. 

Sellepärast soovitangi täna kätte võtta lasteraamat. 

Mida ühe lasteraamatu lugemine muudab? 

- näitab elu veidi teisest vaatenurgast - see tähendab, et üllatusega võid märgata, kuidas mõned mured tunduvad tobedad, mõned igapäevased asjad võiksid rõõmu pakkuda jne. 

-  aitab paremini mõista maailma enda ümber - mitte vaid lapsi, vaid ka teisi täiskasvanuid

- võib anda lahenduse mõnelegi küsimusele, sest aitab teisel tasandil mõelda

- ma ei tea! Ehk et tegelikult enne raamatu lugemist ei tea ma isegi, mida üks raamat minus muudab. Seega ei saa ma sulle öelda, mida raamat sinus muudab. Fakt on aga see, et niisama mööda ei lähe meist ükski loetud lehekülg. 

Miks lasteraamat? 

Kõige lapselikum (!!!) vastus on, et lasteraamatud on lühemad. Saavad kiiremini loetud ja vajavad vähem aega. See tähendab, et nende kallale on lihtsam asuda kui mõne paksema teose kallale. Ise lõpetasin praegu noorteraamatu "Kõver kuningriik", milles on 538 lehekülge ja ... see seisis ka ikka mõnda aega riiulil, enne kui selle kätte võtsin. Ehk et suured raamatud võivad mõnikord hirmutada. Väiksemahulise teose puhul aga pole nii lihtne leida vabandust, et "ma ei jõua", "mul pole aega" vms. 

Millist lasteraamatut lugeda? 

Oleneb, mida leida soovid. Kui sa aga üldse ei tea, mida valida, siis tee, nagu keskmised koolilapsed- vali lähim kõige õhem raamat (jaa, kirjanik ja kirjastaja ei peaks nii soovitama. Enesearengust rääkides aga võin nii öelda küll!).

Minu viimane kõige naljakam loetud raamat oli "Ella ja seitse ohmut". Julgustust leidsin raamatust "Pärt ja ploomid". Märkamist ja rahatarkust õppisin raamatus "Koolihoovi miljonäri saladused". Lastekasvatusele pidin mõtlema raamatu "Minu elulugu. Jens Kuusk, 8-aastane" mõjul. Digielu erinevatele külgedele pööras tähelepanu "Digipöörane kool".

Kõigi minu loetud lasteraamatute arvustusi näed siit: Mida Heli loeb- lasteraamatud.  

Ise olen kirjutanud 4 lasteraamatut:

- Laste ilus elu maal - näitab, millised on laste mängukohad ja tegevused maal

- Kolme pärna saladus- viib koos umbes 10-aastaste poistega müstilisemasse maailma, kuid näitab ka maatöid

- Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks- julgustab unistuse nimel proovima ja järjepidevalt oma teed käima

- Karupoeg Lukase täheraamat - põnev retk tähemaal. 

Veelkord- lasteraamat on enamasti kiire lugemiskogemus, aga sa kunagi ei tea, kus selle lühikese retke järel olla võid. Anna endale võimalus! 

***

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (ense- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

6.08 Kahtle jälgedes! 

 

***

Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com



reede, 6. august 2021

Kahtle jälgedes!

Tänane mõte on lühike: kahtle jälgedes!

Viimastel päevadel on taas saanud veidi rohkem autoga ringi sõita, sest suuremad poisid on laagris  ja ikka tahaks nende esinemist ka näha. Üks tark inimene kunagi ütles, et pean laste esinemisi vaatama ja neid selles toetama nii kaua, kuni näha on, et neile see oluline on. Et see pole ülehoolitsemine, vaid annab lastele turvatunde. No ja nii ma siis sõidan.

Teel olles aga mõistsingi, et on loomulik, et kuhugi minne kasutame ikka teed, mis on juba ette valmis ja paljude poolt sisse käidud. Milleks ise avastada midagi, mis ammu olemas on?

Samas on tee peal eelkäijate jälgi- pidurdamise, kiirendamise, valede pöörete jne. 

Elus on muudel teemadel samamoodi. Tee on ees. Polegi oluline, kas see tee on sirge või kurviline, aga enamasti on mingi tee ees. Sellel ja eelkäijate jäljed. See, mille järgi me õpime, et kuidas peab, tohib ja on õige. Nii veedamegi suurema osa ajast elust õppides seda, kuidas mahtuda jälgedesse, mida eelnevad on teinud. 

Aga see ei pea alati ainus tee olema! 

Jälged ei pruugi alati õiged olla! 

Tee peal on autode jäljed mõnikord pidurdamisest, mõnikord kiirendamisest, mõnikord aga valele teele pööramisest, aga tavaliselt vaataja ei saa aru, millised jäljed need konkreetsed on. Nii on ka muudes valdkondades-  võid proovid ennast kellegi teise jälgedesse suruda, aga sa ei tea, kas teisest inimesest jäid need jäljed siis, kui ta pidurdas, hoogu juurde pani või hoopis sealt valele teele keeras. 

Kui kõik hakkas igas valdkonnas kõike ise nullist aretama, läheks meil hiiglama kaua aega, et üldse midagi tehtud saaks. Nii on mõistlik üldkasutatavad teerajad selgeks õppida. Aga alati tasub mõtlemine ja tunded lahti hoida selleks, et mõista, mis veel on võimalik. Mida veel saaks teha? Millisel viisil saaks sama teekonda paremini või vajadusel kiiremini käia?  

Pole mõtet oma liikumisuunda sulgeda lausega, et: "Aga teised siit ei läinud!" Ju neil polnud vaja. Või polnud neil selleks valmisolekut. Sa ei tea seda. Isegi kui nägid teisi minemas, siis sa ei tea, miks nemad just sellise raja ja liikumisviisi ja -kiiruse valisid. 

Seega ole teadlik teest, mida "kõik käivad", aga samas julge kahelda jälgedes, mis on enne sind jäetud!

Head kahtlemist! 

***

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (ense- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

4.08 - Suunamudimise august: jaluta mõtete mõtlemise jalutuskäike 

 

***

Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com



kolmapäev, 4. august 2021

Suunamudimise august: jaluta mõtete mõtlemise jalutuskäike!

Ilmselt pole kellegi jaoks saladus, et jalutamine on hea viis mõtted selgeks mõelda. Samas on erinev tulemus sellel, kui jalutad lihtsalt sportimiseks või mõtete selgeks mõtlemiseks. Sammude-jalutamine võib käia kõikjal. Mõtete mõtlemise jalutamiseks tasub valida rahulikum koht. 

Minu suurimad lemmikud on mererand, vaikne külatee või metsarada. Ajaks on minu jaoks sobilik aeg õhtu, mil teised kõik juba magavad. Hommikuinimeste jaoks sobiks ilmselt ka hommik ... aga seda ma ei tea, sest nende hulka ma ei kuulu.

Mõtete mõtlemise jalutuskäigule mina lapsi, ega enamasti ka koera koera kaasa ei võta. See on vaid iseenda ja ümbritseva kuulamise aeg. 

Mõtete mõtlemise jalutuskäigule tasub kaasa võtta paber ja pliiats. Kui head mõtted hakkavad voolama, siis tundub, et koju jõudes on aega need kõik kirja panna. Fakt on see, et kui maandud igapäevasesse keskkonda, siis tulevad peale igapäevasemad mõtted ning looval jalutuskäigul leitud uued ideed kaovad. Ma ei soovita sul seda katsetama hakata, sest nii kaotad hulga häid mõtteid, mille eest juba jalutanud oled. Lihtsam on paber ja pliiats taskusse pista, mitte samade mõtete eest uuesti jalutama hakata. 

Rääkimata sellest, et samu häid mõtteid sa ilmselt tagasi ei saa, sest kui sina neid kohe esimesel korral ära ei napsanud, siis nad lähevad kellegi teise juurde, kes need kohe ellu rakendab. 

Nii et võta nüüd ette üks mõnus rahulik jalutuskäik ja pane samal ajal kirja kõik head mõtted, mis tulevad. Pärast on aega neid sorteerida või mõelda, mida ja kus kasutad. 

 p.s. sammulugeja jäta ikka käele ja nii saad samal ajal ka sammud käis. Uskumatult stressivabalt.

***

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (ense- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

3.08 - Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?  

 

***

Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


teisipäev, 3. august 2021

"Nõidkapteni needus"- etendus, mis sobib nii 2- kui 12-aastasele

See on ikka ülimalt lahe, kui ühest noorteraamatust etendus saab. Ma siin muudkui unistan, et äkki ... kunagi... ühel päeval ... juhtub see mõne minu raamatuga ka. Reeli Reinausi raamatust "Nõidkapteni needus" aga sel aastal just näidend tehti ja täna käisime lastega seda Pootsi veinimõisas vaatamas. 

Reeli Reinaus on vaieldamatult autor, kelle teoseid mu lapsed on kõige rohkem lugenud ja nautinud. Ta tõesti teab, kuidas kirjutada põnevaid lugusid, mis just ka poistele lugemise põnevaks teevad. Nii olid lapsed vaimustunud, kui Pärnus Rüütli tänaval ühel päeval etenduse reklaamplakatid nägime. Kohe oli selge, et seda me nägema peame.  

Minu ja Reeli Reinausi intervjuud Eesti Noortekirjanduse Ühingu lehel saad vaadata siit: Reeli Reinaus!

Naljakalt kujunes välja, et meil oli täna korduva  Maria päev. Nimelt hommikul laulsime oma Mariale palju õnne sünnipäevaks, sest 9 aastat tagasi ta meie juurde tuli. Siis sõitsime Pootsi veinimõisa minnes mööda Maria talust. Seejärel ilmus etenduse käigus lavale Maria. Peale etendust saime veel Maria isaga pilti ka teha. Rääkimata Juss Haasmast, kes andis aastaid tagasi inspiratsiooni mu raamatuks "Ütlemata sõnad", mille peategelane on Maria (Jussist kirjutan postituse lõpus veel!). 

Eks etenduse eel oli veidi ärevus sees, et kuidas mu 2-aastane (olgu, tegelikult paari nädala pärast on ta juba 3-aastane!) vastu peab. Oli jur kirjas, et etendus on soovitav alates 7-aastastest. Mingil hetkel ta küll sahmerdas, aga tegelikult võib öelda, et Johannale täitsa meeldis. Paugutav torm oli üks koht, mille ajal ta mu külje alla ronis. Muidu aga ei muusika, ega hääled tema jaoks liiga kõvad kindlasti polnud. Päris väikestele aga see etendus ilmselt jah pole. Teise vaatuse ajal oli aga pisikesega ka lihtsam.  

Peale väikese Johanna teistega mingit muret polnud, sest kõigile meeldis väga. Kogu aeg. Vahepeal olid küll pikemad jutustamise osad ning siis tundus, et 7-aastane hakkab veidi rahutuks muutuma, kuid neid kohti oli vähe. Pigem pidin neid vahepeal vaigistama, et nad vaimustunult kaasa ei elaks, sest laste jaoks oli nii põnev, kui keegi jälle vette visati, taaskord võitlemiseks jne. 

Suuremad lapsed jälgisid mõlemat "Nõidkapteni needuse" vaatust ühtmoodi huvitatult, kuid ka 7-aastase puhul nägin, et 2.vaatus meeldis rohkem. Minu enda jaoks oli kogu lugu mõnus. Igal juhul on see õigustatult kogu pere etendus ja igav ei hakka kellelgi.

Üldiselt meenutas lugu Eestimaa Kariibimere piraate. Needus, konkureerivad piraadid, kadunud sugulased, surnust ülestõusnud, karm omakohus laeval, mõõgavõitlused ja paljugi muud põnevat. 

Mina lootsin rohkem laule kuulda. Need mõned, mis olid, võeti publiku poolt väga hästi vastu. Samuti jäid lapsed ka laule veelgi suurema tähelepanuga kuulama. Kui näitlejate seas on nii head lauljad, siis seda oleks kindlasti võinud paremini ära kasutada ja neile rohkem laulmise võimalusi anda. 

Pootsi veinimõisas pole ma enne käinud. Tiigile ehitatud laev-lava on väga vahva ehitis. Laste jaoks oli muidugi väga keeruline sellest eemal püsida. Nad oleksid hea meelega kogu laeva ise ka läbi uurinud. Tõesti vahva ehitis. 

Tribüün oli väga mõnusalt ehitatud, nii et kõik nägid ilusti lavale. Keegi ette ei jäänud.

Peale etendust algas osa "vaatame, kas saame mõne näitlejaga pilti ka". Muidugi oli laste esmane valik kaptenid. Mina muidugi ootasin, et keegi korraldaks nii, et me pilti saaks. Ausalt - ma võin ise esineda nii paljude ees kui vaja, aga ... kui on vaja küsida pitli "kuulsus ja mina", siis minu poolest jääksid kõik pildid tegemata. Ma ei julge lihtsalt küsida... 

No näiteks kui Joosep läks Mikk Saare käest küsima, et kas pilti saaks teha, siis läks mööda ka Juss Haasma, kelle käest mina sama ei julgenud küsida. Seda, miks ta minu loomingu (noorteka "Ütlemata sõnad") jaoks oluline on, kirjutan fännipostituses : Mis värk mul selle Juss Haasmaga on?   

Miks need "mina ja kuulsus" pildid üldse olulised on? Ee ... ma ei teagi. Aga minu jaoks näitab see kuidagi, et artisti tehtu puudutas. Artistiga pilt on kuidagi tõelisem mälestus. Joosep selgitas pärast, et tema tahtis kapteniga pilti sellepärast, et tema arvates näitels Mikk Saar väga hästi. 

Aga kui keegi teab paremini, miks inimesed "mina ja kuulsus" pilte teevad, siis anna aga julgelt teada. 

Kokkuvõtlikult olgu siis veel öeldud, et mulle ja lastele "Nõidkapteni needus" väga meeldis. Raamat on meil raamatukogust juba võetud, nii et nüüd läheb rabelemiseks, kes enne lugema jõuab.   

Kellel veel suvel aega, siis Pootsi venimõisa tiigilaval/-laeval saab "Nõidkapteni needust" augustis veel korduvalt näha. Piletilevi lehelt saab pileteid osta siit: Nõidkapteni needus. Rohkem infot ja videoid leiad ka Pootsi veinimõisa FB lehelt

Jaga soovitusi, millist laste- või noorteetendust sel suvel veel nägema peaks? 

 

***

Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com


Suunamudimise august: kelleks sa jaguned?

Ojaa, ma olen vägagi teadlik, et ilmselt pole see keeleliselt absoluutselt õige viis seda küsimust esitada. Aga no mitte kuidagi teisiti ka ei saa. Minu vabandused! 

Hea uudis on, et täna jalutades mõtlesin välja, mis see on, mida ise augustikuu jooksul teha püüan ja millisele retkele teid kaasa kutsun: suunamudimine! Nagu eile kirjutasin, siis ei arva ma midagi mõttest, nagu enda elukorralduse ülevaatamine peaks alati olema uue lehekülje pööramine või uue suuna valimine. Suures plaanis olen ju praeguse teega rahul. Seega see, mida teha on vaja, on lihtsalt suunda mudida.

Nii et tänane küsimus on: kelleks sa jaguned? 

Üheltpoolt oleme kõik tervikud. 

Teisalt jaguneb meie päev paljude rollide ning nendes rollides täidetavate ülesannete vahel. 

Esimene ülesanne ongi seega mõista, et millised on sinu elus kõige olulisemad rollid? Mis on need valdkonnad, mille vahel ennast jagad?

Siinkohal pole vaja ametinimetust leida igale liigutusele, mida oma elus teed. Vastupidi- oluline on üldistada. Leida ühisnimetus. Välja valida kõige olulisemad. 

Täidame kõik oma eludes paljusid rolle, kuid selleks, et suunal püsida, on oluline leida kõige olulisemad ning neile erilist tähelepanu pöörata. 

Mina selgitasin enda põhilisemad rollid välja juba aastaid tagasi. Need on suht muutumatuks jäänud tänase päevani. 

Minu kõige olulisemad rollid on:

- kirjanik

- kirjastaja

- koolitaja

- mina ise (isiklik!)

- pereliige

Selle nimekirja järjekord pole oluline, kuigi kui oma rolle loetlen, olen alati just seda järjekorda kasutanud. Praegu mõistsin, et olen oma rollid lihtsalt tähestikulisse järjekorda seadnud. 

Miks pole järjekord oluline? Kas tõstan sellega töö pereelust kõrgemale? 

Fakt on see, et me kõik jagame oma päeva erinevate rollide vahel. Mõnikord on üks olulisem, teinekord teine. Sellepärast poelgi tähtis, mis järjekorras neid nimetada. Mõistes, et praegu on üks roll olulisem, saan endale armu anda ja ei pea paanitsema, et teises rollis samaaegselt ei suuda endast maksimumi anda. Ja see on ok.

Kindlasti on rolle, mille ülesandeid saab samaaegselt täita. Näiteks koeraga jalutades läheb mõte lendama ning loovad ideed tulevad nii kirjanik-, kirjastaja- kui ka koolitaja-Heli jaoks. Lastega jalutades on see keerulisem, sest neid jalutuskäike saadavad nii sisutihedad vestlused, et mõtlemiseks eraldi aega ei jää. Samas annavad sellised jalutuskäigud ikkagi tihtilugu kirjanik-Helile uusi ideid.  

Kui uus raamat on valmimas, siis olen kindlasti suuremalt jaolt kirjanik-Heli ja ülejäänud pere peab veidi rohkem ise endaga hakkama saama. 

Regulaarselt tean, et pean leidma ka isiklikku aega. Isegi kui kirjanik-, kirjastaja- või pereliige-Heli peaks midagi muud tegema, siis tean, et ka isiklikule rollile tuleb tähelepanu pöörata. Ja see ei tule millegi muu arvelt. Selles mõttes, et sel hetkel, kui otsustan midagi endale teha, võib tunduda, et mõni teine roll jääb mingist osast mu ajast ilma. Lõpuks aga võivavad kõik, kui suudan kõik rollid tasakaalus hoida.

Nii et oluline pole see, et igal päeval igas rollis võrdselt aega kulutaksin ja panustaksin. Oluline on tasakaal. Mõistmine, et kui mingil perioodil panustan ühes rollis rohkem, siis mingi aja pärast jällegi teises. 

Enda põhiliste rollide mõistmine aitab kaasa lagunemise vältimisele. Meil kõigil on veel palju rolle, mida võiks täita, aga tasakaalu mõttes poleks see mõttekas. Kui ma oma aega planeerin, siis praegu küsin endalt, et millisele rollile täna rohkem tähelepanu pööran. 

Kui minu teele tulevad ette uued teemad, küsimused, võimalused, probleemid, ettepanekud, siis on aeg mõelda, et kas ma ikka pean ja saan seda teed minna? Ehk et ümbritsev võiks meid tükkideks kiskuda tuhandete rollide vahel. Minu igapäevane valik on see, et millistele rollidele aega pühendan ja kas lasen ennast tükkideks kiskuda või keskendun vajalikele suundadele ning annan neis panuse, mis maailma paremaks muudab. 

Millised on umbes 4-5 põhilist rolli, mida sina oma elus täidad või täitma peaks, et tunneksid iga päeva lõpus, et oled seda aega parimalt kasutanud?  

 

***

Suunamudimise august on mu isiklik väljakutse, mille raames mõtisklen iga päev ühel enesearenguga seotud teemal. Jagan neid mõtteid oma FB grupis Lugedes rikkaks (ense- ja ajajuhtimine). Eesmärk on augustikuu lõpuks selgemaks saada, et kas olen oma eluga õigel teel ning vajadusel liikumissuunda veidi mudida. 

Eelmised postitused sel teemal leiad siit: 

2.08 - Kuidas ja kuhu sa augustiks koos minuga oma elu saad pöörata? 

 

***

Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 9a, 7a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 20 raamatu (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
 
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Eriline tähelepanu on noorteraamatutel ning ajaviitekirjandusel. Suviti korraldan lastelaagreid. 
 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com