Esmaspäev, 16. mai 2022

Kas õppe-eesmärgil loomade vangistamine on õige?

Vähem provotseerivas vormis kõlaks pealkiri nii: käisime loomaaias. 

Kuna nagunii lastega muudkui Tallinna vahet sõidan, siis pakkusin lastele välja, et seekord pärast osade laste laupäevaseid tunde lähme loomaaeda. Mõte tuli eelmisel õhtul, kui minipisiga džungliloomade raamatut vaatasime. Joonistatud pildid. Nii tahtsingi talle päris loomi näidata. Loomaaias on tema ka korduvalt käinud, aga praeguseks 3-aastane eelmistest aastatest väga midagi ei mäleta. 

Hommikul silmi avades pakkusingi lastele selle mõtte välja. Kõigile meeldis. 

Siis ronisin voodist välja ja vaatasin aknast õue. Vihma sadas. 

Ahah ... see polnud mu plaanis. 

Kogu Tallinna tee sadas. Aga no mõtlesin, et lubatud ju sai ... kuigi guugeldasin ikka varuvariante ka. 

Läks aga nii, et kui lõpuks loomaaega jõudsime, oli ilm täitsa ilus. Mõned lapsed kiskusid vahepeal isegi joped seljast ära. Mina mitte. 

Alustasime seekord miniloomaaia pool olevast väravast. Nii said lapsed alustuseks kohe nunnutamisega pihta hakata ja silmad särasid. Seega oli selge, et see oli hea otsus. 

Järgmised tunnid kulgesidki vahvate kohtumiste tähe all. 

Minu jaoks oli vahepeal segane, et kuidas peaks uuendatud loomaaias oma liikumise trajektoori kujundama, et kõik loomad ära näha. Meil jäi kindlasti mingi osa vaatamata. Ilmselt oleks saanud endale kaardi võtta, aga ... hmm ... milleks. Orienteerusime teeviitade järgi. Need on küll toimivad. 

Aga varem oli jah kuidagi lihtsam võtta see ring, ära käia ja siis teadsid, et miskit vahele ei jää. Nüüd on erinevate loomade alad nii suured, et ei saa vahepeal arugi, kas peaks mingis suunas minema või mitte. Ja samas on vanad puurid, kus käid terve rea läbi ja lõpuks leiad vaid lõbutseva paari, kellest mees on vanasse karude puuri roninud ja naine teda siis pildistab. 

Loomade elutingimuste parandamine on muidugi olnud silmnähtav. Jalutasime ka nende aedade vahel, kus varem kõik kitselised ja sead jms loomad olid. Ei kujuta küll enam ette, et nad kõik neis pisikestes puurikestes oleks.  

Seekord nägime korraks ka jääkaru, keda eelmisel korral õues polnud.  

Vahva oli näha, et kuigi suuremad lapsed ju mäletavad ka eelmisi loomaaiakülastusi, siis elevust jätkus lõpuni. 

 

Nii jääbki küsimus - kas õppe-eesmärgil loomade vangistamine on õige?

Kindlasti on see hea teema, mille mõnes järgmises raamatus mõnele oma tegelasele võiksin anda. Mul pole kindlat seisukohta. Ühelt poolt on muidugi kurb vaadata loomi, kes üksinda puuris päeva lõppemist ootavad. Või järgmist toidukorda. 

Samas on nende elu kindlasti turvalisem kui metsikus looduses elavatel liigikaaslastel. 

Minu laste jaoks oli see retk kindlasti hariv ning õpetas pigem loomi austama ja mõistma. Seega loomaaias elavate loomade vangistus täitis vähemalt minu laste puhul küll õppe-eesmärki. 

Jah, see on küsimus, mille vastus oleneb, millisest vaatenurgast vaatad. 

Ise võtsin seisukoha, et kui loomad juba niigi seal on, siis pigem panustan piletirahaga nende heaolusse ning viin lapsed loomi vaatama.  


***

 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 



Pühapäev, 8. mai 2022

Kõige hirmsam asi, mis kirjanikku 32.raamatu ilmumise ajal võib tabada

Asjad on siis nüüd nii, et täna avastasin, et tänaseks olen 32 avaldatud raamatu autor. Nimelt jõudis e-raamatuna lugejateni minu uus noorteraamat "Mälestusteta suvi" 2.osa. E-raamatute puhul pole alati päris täpselt teada, millal raamat valmis saab, nii et ... ma polnud selleks päris valmis. Paberraamatu puhul on teada, et trükikojast tuleb see välja 15.mail ning seejärel jõuab tellijate ning poodideni. 

Täna oli aga siis see hetk, kui tuli otsa vaadata kõige hirmsamale asjale, mis kirjanikku 32.raamatu ilmumise ajal võib tabada. See kõige hirmsam asi on ... raamatu ilmumine!!!

Teadmine, et su armastatud lugu on nüüd äkitselt maailmas laiali... kontrollimatult ... ei tea, kus ...

Hirm, et kas su armastatud tegelased võetakse vastu sama soojalt, nagu ise oled neid hoidnud ja armastanud...

Paanika, et kas said ikka kõik õmbluskohad korda ning igasugused loogika- ja kirjavead parandatud ... et äkki oleks ikka VEEL korra pidanud läbi vaatama ...

Ligi hiilib mõte, et "kas neile ikka meeldib ...?" 

Tuhat mõtet endale, et "äkki oleks veel pidanud ...." 

Lugejatega kohtudes küsitakse tihti, et kuidas üle saada hirmust oma esimese raamatu avaldamise ees. 

Aus vastus: mul pole õrna aimugi! Minu jaoks on 32.raamatu ilmumine täpselt sama hirmus kui oli 1.raamatu oma. Äkki isegi hirmsam, sest ootused on suuremad. Samuti inimeste hulk, keda mu ilmunud raamat puudutab ning kes seda märkavad. 

Jaa, esimesed arvustused Goodreadsis on julgustavad ... aga no esimese kirjutas mu õde, kes sai käsikirja tasuta lugeda ... aga no kuna ta pärjati hiljuti "Silmapaistvaks nooreks eestlaseks", siis võib loota, et ta ka päris jama kirjutamist endale lubada ei saa. Isegi tasuta raamatu eest mitte. 


Aga ... no ma sukeldun nüüd uude käsikirja ja teen näo, et ma tegelikult ei tea, et Brenda ja Richard on taas teie ees ... ja et mul pole enam mitte mingit kontrolli selle üle, mis nendega edasi saab. 

(enne uue raamatu kirjutamist lähen ja kargan ikka mõned korrad õnnelikult mööda tuba ringi, sest see on niiiiiiiiiiiiiiiiiiii äge, kui uus raamat ilmub!!!! Äge!!!) 

P.S. nädalavahetusel mõtlesin selgeks, et tahaks inimesi näha ja nii hakkan homme tegelema sellega, et Tallinnas üks raamatuesitlusekene korraldada. Ikka sellele samale raamatule. 

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 


Teisipäev, 3. mai 2022

Kogu tõde Heli Künnapase kohta, mida Kroonika võiks tahta avaldada

Saame selle teemaga siis lõpuks ühele poole ja paneme siia kirja siis KÕIK need asjad, mida minu kohta avalikustada on. Kui sa pole viimase aasta jooksul minu FBs, blogis jms mingeid veidraid "avalikustamisi" näinud, siis võib see postitus imelik tunduda. Kui sa aga oled üks neist, kes käib mu käest küsimas, et mis toimub, siis ... saame sellega lõpuks ühele poole. 

Olen korduvalt öelnud ja kinnitan veelkord, et ma ei kavatse mingit avalikku lahutust teha. Ma ei kavatse "suud puhtaks" rääkida. Esiteks juba sellepärast, et mul on lapsed, kes on mulle väga tähtsad. Nende jaoks on mõlemad vanemad olulised. Nad teavad piisavalt seda, mis on päriselt olnud ja mingi avalik "tõendite" tekitamine ei ole see, mida lastele vaja on. Selleks, et esitada päriselt olemasolevaid vajalikke tõendeid, on olemas õiged kohad ja aeg. 

Samas olen väsinud elamast nii, et mul on kogu aeg "kaas peal", sest kui mul midagi hästi läheb või midagi enda ja laste heaks teen, kordub üha: "Sinu kohta lähevad asjad avalikuks!" 

Teeme siis selle ära: siin on postitus, mille kommentaaridesse võib kirja panna KÕIK asjad, mida on vaja avalikustada, et mu tööd, isikut, mainet, lähedasi ja toetavaid inimesi jne kahjustada. Oodatud on fotod, videod, pangakontode väljavõtted, isiklikud kirjavahetused, screenshotid ... ma ei teagi, mis veel. Kogume materjalid ühte kohta kokku, et huvilised ei peaks neid mööda FB seinu või artiklite kommentaare jne taga otsima. Kui sul hakkab sellest parem ja see su enesehinnangut tõstab, siis lase käia. 

Ma ei tea üldse, millest iga kord jutt käib. Mis on need avalikustamiseks kõlbava asjad, mille tõttu ma ei tohi oma elu edasi elada? Mis on see, mida Kroonika võiks minu kohta teada tahta? Mida Õhtuleht võiks avaldada? Tahaksin ise ka teada. Või et mille eest nad ka raha maksaksid? Ma tahan ka enda kohta müüa infot, mille eest ollaks nõus maksma. Nii et head ajakirjanikud, kui olete kellelegi teisele minu "info" eest raha pakkunud, siis palun pakkuge mulle ka ja ma võin teile veelgi põnevamaid materjale enda kohta toota ja leiutada. Ma ise olen siiani millegi pärast arvanud, et olen liiga pisike putukas, et ajakirjandust minu must pesu võiks huvitada ... nii ma isegi ei tea, mis see minu "must pesu" võiks olla?

Ausalt, nüüdseks ma tean, kust tulevad naiskurjategijad (ee ... kas on ok avalikult sellist lauset kirjutada? Kas seda pehmendab kuidagi asjaolu, kui kinnitan, et tänaseks on kohtumine Vaimse Tervise Keskuses broneeritud?). Ma mõistan, miks naised (ja ilmselt ka samas olukorras mehed?!?) jäävad suhtesse, mis ei toimi - sest lihtsam on kannatada seda, mida sa tead ja tunned, kui võidelda sellega, mis on uus ja tundmatu. Uuele vastu astudes pole sul vahendeid ja meetodeid, kuidas sellega hakkama saada. Iga päev on siis uus ning olukorrad ja ohud, millega tuleb tegeleda, on tihti tundmatud. Pead pidevalt uusi hakkamasaamise strateegiaid välja mõtlema, teadmata, kas need toimivad, sest sa pole neid katsetanud. Jah, vana ja muutumatu on kindlam ja turvalisem, isegi kui see on ebaturvaline.  

Tegelikult on täitsa hull, kui tihti erinevates pereeluga seotud gruppides küsitakse, et kas peaks lahku minema, kui suhe ei toimi ja ei tea, kuidas pärast hakkama saaks. Ja siis tulevad soovitused, et küll sa hakkama saad, lapsed ei peaks halba suhet nägema, pigem olge lahus õnnelikud, kui laste ees õnnetud. Teades, kui keeruline see on, siis mõistan, miks inimesed valivad laste ees õnnetu olemise, mitte elude eraldamise ... sest see eraldamine on teadlik töö! Lihtsam on laste ees õnnetu olla ja ... õpetada järgmist põlvkonda, kes teab, et õnn on asjades ... 

Mina valisin teise tee. Ei taha lastele õpetada, et õnnetu olemine on ok. Jah, mul ei õnnestu neile pikaajalise abielu saladust õpetada, sest mul pole seda. Kusjuures- tegelikult usun, et lahutades õpetan lastele suurima hea suhte saladuse. See on enda eest hoolitsemine. Kui inimene saab endaga hästi hakkama, on endaga sõber, siis pole tal vaja teisi halvustada või teiste arvelt ennast paremana näidata. Kui inimene saab enda tunnetega hakkama, siis on lihtsam täisväärtuslikult panustada nii suhtesse kui vajadusel ka suhte lõpetamisse. 

Ei, ma pole kusagil väitnud, et kõike seda oskan. Aga ma tunnistan, mida ei oska ning olen valmis õppima. 

Nüüd aga lahendame edasi minu personaalset küsimust.  

Alustan siis avalikustamise nimekirja ise, et oleks lihtsam: 

  •  mulle ei meeldi süüa teha! Midagi kindlasti oskan ja lapsed nälga ei jää, aga paar päeva tagasi oli mu elu parim päev - 13-aastane poeg tegi väiksematele pannkooke! Mitte mina!!! Nagu -ajeeee ... või miskit! 
  • ma ei tööta kellast kellani, sest panustan rohkem aega lastesse ja nende huviharidusse!!! Samas töötan tihti õhtuti, nädalavahetustel, autos, rannas, metsas ...
  • mul ei ole 10 000€ kontol, et seda kohtukuludeks tasuda ning seeläbi välja teenida vabadus ja otsused kõigil neil teemadel, mis praegu "kaant peal" hoiavad (rääkimata sellest, et kohtu puhul kunagi ei tea, millised need otsused on ... kuigi otsus on ilmselt alati parem kui otsustamatus ...)
  • mul ei ole kontol, ega rahakotis raha, et pool majast välja osta. Eriti kuna ma ei tea isegi, mis on poole maja väärtus. Ei, ma ei saaks praegu selleks ka pangalaenu, sest tegutsen oma ettevõttes, mitte ei käi kellegi teise juures tööl (kusjuures, tegelikult on mul hetkel haigekassa just ikka kellegi teise juures töötamisest ... siis ma ikka töötan ...)  
  • ma ei maksnud laste isale siin majas elatud viimase kuu eest üüri, sest maksin üksinda kogu kuu kõike muud, mis oli lastega seotud. Lisaks olin 100% ajast üksinda lastega. 
  • ma olen oma laste peale karjunud. Jah, pärast vabandanud, aga ... olen küll karjunud siis, kui enda tunnetega hakkama ei saanud. Jah, tean, et see tähendab, et enda elus tuleb muudatusi teha, et endaga oleks nii hästi, et ei ela ennast vales kohas välja ... aga seda ma ju proovingi ... Kuid see ei muuda jah fakti, et olen küll enda laste peale karjunud ja selleks pole õigustust. 
  • jah, mul endal on ikka veel mõned laenud, kuigi räägin finantsvabadusest, laenuvabadusest, investeerimisest, rahatarkusest. Olen viimase aastaga rahaga seotud teemadel teinud suure hüppe ja mitte ühelgi neist teemadest ei valeta. Pole kusagil öelnud, et mul endal ühtegi laenu ei oleks, aga samas tean teekonda, kust ma tulen ja MIKS ma sealt tulen. 
  • ei, mul pole kogu aeg kõik korras ja ilus ja hästi. Blogis ja avalikkuse ees räägin asju, mis võiks teistele ka kasuks olla, kellel on samu teemasid, mida lahendada. Ma ei tassi avalikkuse ette kõiki oma keerulisi ja kurbi päevi, sest selle infoga pole teistel midagi teha. Avalikustan asju, mis võiks kedagi teist toetada või millest kellelgi võiks kasu olla. See ei ole sama, kui reaalsuse ignoreerimine või peitmine. Jah, see on valikuline avalikustamine. Usun, et oskus mõelda, mida avalikustada on tarkuse, mitte nõrkuse märk.   
  • ma kasutan lapsi avalikkuses osana oma mainest ja kuvandist ... ee ... jah, nad on osa minu tegemistest ja nad on ise sellega nõus. Kõiki mu töid ja tegemisi mõjutab väga tugevalt see, et olen 5 lapse ema ning seega on mu võimalused ja tegutsemine sellest lähtuv. See tähendab, et ma ei räägi näiteks rahateemadest või ajakasutusest nii, nagu oleksin lastetu. See oleks vale. Jah, olen usutav siis, kui teemasid käsitledes ei unusta, et mul on lapsed. Ei, ma pole kunagi lapsi avalikult halba valgusse seadnud selleks, et kuidagi endale paremat mainet või kuvandit luua (kuidas see üldse võimalik oleks, et saaksin ise parem inimene välja paista, kui oma laste kohta halvustavat materjali jagaksin?). Samas ei ole lapsed minust teinud kirjanikku. Nii saaksin ka lastevabalt maailmale pakkuda seda, mida oma raamatute kaudu teen, sest neid ei kirjuta mu lapsed, vaid see anne minu sees, mida ma pole ise kusagilt ostnud, vaid mis ... tuli kaasa ... või ma ei teagi, kust selle sain. 
  • jah, mu sissetulekud sõltuvad raamatumüügis. Ei, ma ei tea ükski kuu, mitu raamatut müüakse. Jah, ma saan teha teatud tegevusi, et raamatumüüki mõjutada. Ei, ma ei saa kontollida kõike, mis raamatumüüki mõjutab (no näiteks sõda!).
  • jätan tihtilugu kooliealisi lapsi üksi mitmeks tunniks koju, kui ise teiste lastega mujal pean olema. Ja nad pole nälga surnud. Nad saavad endaga hakkama. Sest neile õpetati seda juba lasteaias. Ja lapsevanematena oleme neile aaastaid endaga hakkamasaamist õpetanud. Ja peale kõige muu- seadus lubab kooliealisi lapsi üksi koju jätta, kui neil on kõik vajalikud asjad olemas. Ja kusagil on perekondi, kus lapsed tulevad isegi koolist üksi koju ja jäävad koju, kuni vanemad töölt koju tulevad ... (mu laste suur unistus on, et neil oleks oma kodu võtmed ja nad saaks ise koolist koju tulla ..)
  •  ... 
  •  ... (jätka ise kommentaarides)


Kui oleksin saanud 10€ iga korra eest, mis viimase aasta jooksul enda või lastega igasugu ametnike, nõustajate, terapeutide vms juures olen käinud, siis oleks number mu pangakontol ka kindlasti suurem. Eriti kuna igasugu kohtumiste tulemuseks on üks suur mõttetu null, sest keegi ei saa midagi teha, et saaks toimivad kokkulepped ja kuni neid kokkuleppeid ei ole, pole ka vaimse poole remontimiseks midagi teha. Sõnu ei saa takistada. Kuni pole kuritegu ... (pekki!!! Päriselt ka üks ametnik ütleb sellised sõnad???). No ja eks sellest see postituski sündis, et siin saab siis kõik ära öelda.

Fakt on see, et kui ma kunagi veel kellegagi koos peaks elama, siis peab mees olema rikas ja kuulus. No selline, kellel on midagi kaotada. Mitte, et see minu jaoks vajalik oleks. Mina pole nõus samade vahenditega võitlema. Eriti, kuna võitlused on ilmselgelt erineva eesmärgiga. Lihtsalt siis ei kuule ma lauset, et mind võib igati kahjustada, sest teisel pole midagi kaotada. Nii et rikkad ja kuulsad mehed - võtke siis rivvi - neljakümnendates viie lapse ema on teel .... kui enne tee otsa ei saa! 

Olen kogu selle aasta piinliku täpsusega jälginud, et ei lahkaks blogis ja meedias lahutust. Kõik oma augud üksinda vaikuses läbi käinud. Olen kirjutanud ENDAST, enda tegemistest ja mõtetest. See ei ole abielu, ega lahutus. Aga iga mu liigutus on ikkagi toonud tagasiside, milles põhiline lause on, et minu kohta lähevad asjad avalikuks. Minu jaoks on sellega teema lõppenud. Edasised võitlused privaatsed. Põhiliseks eesmärgiks laste heaolu ja minu isiklikuks eesmärgiks oma oskuste ja annete vaba kasutamine, nii et need aitaksid teistel inimestel oma elu paremini elada ja seega saaksid mulle sisse tuua küllust erinevates vormides. 

Samuti usun, et ka siinses postituses olen JÄTKUVALT arutanud ENDA privaatküsimust, minu vigu, möödalaskmisi, mittehakkamasaamisi. Pole toonud avalikkuse ette mitte ühtegi uut fakti teise poole kohta. Aga tean, et kõik on tõlgendamise küsimus ja et mina ei saa suunata seda, kuidas teine inimene maailma näeb.  

Viimase aasta jooksul on minu suurim pisarate valamise põhjus olnud inimesed. Need, kes on selja pööranud, eriti pisaraid valama pole pannud. Esiteks mõistan, et keegi ei taha sitaloopimisele liiga lähedal olla. Teiseks aga ongi see aeg mõnusalt välja toonud, kes ja miks sõber on. Kolmandaks mõistan, et inimeste infoväli on erinev ja vaid ühe poole info pealt saabki ühesuguseid otsuseid teha. Kui aga inimesel ei teki küsimust, et kas see info on tõesti tõene, siis kes olen mina, et peaks hakkama "infot" ümbr lükkama?

Pisardama on aga hoopis pannud inimesed, kes on toeks olemas olnud, kuigi nad pole seda pidanud. Täiesti uskumatutest kohtadest. Seni kõrvalised isikud. Viisidel, mida ma poleks oodanud, ega ise ka küsinud. Inimesed, kes on märganud ja mõistnud, isegi kui ma pole midagi küsinud, ega öelnud. See ongi sisemuses tekitanud segaduse, et aegajalt tundub, et ma olen üksi loll ja ei saa maailmast aru ja siis ... kohtun inimestega, kes mõistavad poolelt sõnalt ja kinnitavad, et olen kõigest õigesti aru saanud ning panevad õla alla, et ma ka edasi jõuaks. 

Kahtlesin pikalt, kas need mõtted siia kirja panna. 

Sisemuses kasvav kergendustunne aga ütleb, et nii on õige. 

Jah, ma ei tea, milline "info" minu kohta nüüd avalikuks läheb, aga ma ei karda seda enam. Ma astun nüüd välja nõiaringist, kus oskustele ja annetele vastavat tööd ei saa teha, sest pole lahutatud ja kusagil on mingi avalikustamist ootav info... lahutada ei saa, sest pole raha, et kinni maksta vajalikud sammud ... raha pole, sest ei tee piisavalt oskustele ja annetele vastavat tööd, sest muidu läheb mingi info avalikustamisele ... 

Õudsad asjad on hulga lihtsamad siis, kui nad on käes, sest siis saab nendega tegeleda. Oodates on õudsad asjad alati õudsamad, sest siis pole täpselt teada, millised need on. Kui need on käes, siis tead täpselt, millega tuleb tegeleda. 

Blogis kirjutan edasi jätkuvalt selles võtmes, et mis kõik on võimalik ja mis on hästi läinud. Lihtsalt sellepärast, et see on viis, kuidas ennast ja teisi üles ehitada, mitte lammutada. Soovin jagada oma mõtteid ja kogemusi, mis ka teistele innustust ja julgustust annavad. Pole kusagil püüdnud väita, et kõik on lihtne. Küsimus on selles, millele keskendud. Oleksin korduvalt võinud istuma jääda auku, kuhu kukkusin, pori sees püherdada ja enesehaletsust nautima jääda. Kellele see kasulik oleks olnud? 

Tulemust ei määra ju see, kui mitu korda ja kui kõrgelt kukud. Tulemuse määrab see, kas ja kui mitu korda uuesti püsti tõusta suudad. 

Olen nüüd siis valmis järjekordseks kukkumiseks ... 

Nüüd siis saab avalikuks kogu tõde, mis laseb mul ka lõpuks rahulikumalt heade asjadega edasi tegutseda (edasi loe kommentaaridest). 

Ise kavatsen siin homme aga taas hoopis teistusugsed teemad üles võtta ...

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 

 

 

Esmaspäev, 2. mai 2022

Miks ma täna mitte millestki kirjutan?

Püsilugejad märkasid, et ma kadusin vahepeal veidi ära. Postituste teemade nimekiri, millest tahaks rääkida, on nii pikk, et täna otsustasin mitte millestki kirjutada.

Kui ma nüüd tagant järgi kalendris uuesti aprillikuu ette keeran, siis see oli päris kiire küll. Kui tavaliselt on just maikuu kuidagi ülepaisutatud olnud, siis seekord oli seda aprill. 

Peale igapäevaste tegemiste olid lastel koolivaheajal mõned lisaeksamid, milleks käis valmistumine ka ikka kõik koos. Ootamine ja närveerimine samuti. Tulemusi tuleb ka veel oodata, aga .. eks näis, kuidas läheb. Ja kui tulemused olemas, siis saab mõelda, millised peaks järgmised sammud olema. Hetkel ei muretse. 

Mitmeid häid uudiseid ja tulemusi oli aprillis samuti. Järgmistes postitustes .... :) 

Mina ise kuulan siin mitmendat ringi oma pikaaegset ülisuurt lemmikut, kelle laul tänaseks on täitsa teise tähenduse saanud: 

Eile õhtul võtsin lahti uue noorteraamatu faili, mille esimese lehekülje kirjutasin valmis täpselt aasta aega tagasi maikuus. Nüüdseks on 4 peatükki arvutis olemas. Mõte jookseb. 

Kirjastusel on selle aasta algus täitsa tühi olnud. Ilmus küll ukrainakeelne lasteraamat, aga see oli minu lasteraamatu "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" tõlge, nii et ühtegi uut raamatut pole olnud. Eks see ole nii sise- kui välissõdade tulemus. 

Kahe nädala pärast aga jõuab trükikojast mu uus noorteraamat "Mälestusteta suvi" 2.osa. Nii tundsingi eile kuidagi eriti teravalt, et olen taas vaba. See lugu on valmis. Minu käest läinud. Mitmed muud teemad, millega ka seotud olin, on kuidagi mingid lahendused (või vähemalt lahenduse moodi asjad) leidnud ning minu sekkumist enam ei vaja, nii et ... 

... ma kirjutan taas! 

Suure vabaduse märgiks sõin eile õhtul kirjutamise kõrvale ära ülimegahead kommid. Terve paki. Ise mõtlesin, et kui antibiootikume peab võtma koos toiduga, kas see läheb arvesse. Lõpuks otsustasin, et läheb. Nii sai vabadusega veidi eksperimenteeritud. Aga no ühekordse projektina võib endale vahest ka seda lubada. 

Ühel hiljutisel lugejatega kohtumisel küsiti mu käest turvalisuse kohta. Et kuidas saavutada see turvalisus, et saaks ja julgeks riskantseid uuendusi teha. Fakt on, et turvatsoonis uuendis ei tehtagi. Uuenduste keskel elades ongi ebaturvaline, tulebki riskida. Mõnikord need õigustavad ennast, mõnikord mitte. Kui aga ei riski, siis pole ka võimalust, et miskit muutub. 

Sellised need tänased mõtted kõigest ja mitte millestki saidki.

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 

 

Kolmapäev, 20. aprill 2022

Isiklik väljakutse #7 - kuidas Heli teenib 30 000€ : mille kohta sinult nõu küsitakse?

Selle nädala taipamine on teie ees: hakkasin mõtlema sellele, mille kohta inimesed minult nõu küsivad. 

Selle väljakutse raames käisime läbi olulise sammu, et tuleb enda oskused ja teadmised ära kaardistada ja kirja panna. See on koht, kust hakkata mõtlema, et millega võiksid raha teenida. Alles sel nädalal taipasin, et sellise kaardistamise juures on abiks, kui võtad lahti oma mailboxi või messingeri ja vaatad, millist nõu ja abi inimesed sinult tahavad.   

Tunnistan, et mul jäävad tihtilugu need kirjad vastamata. Või noh- vastan nii palju, kui kohe jõuan ja kui miskit jääb vastamata, siis tulevad juba uued peale ja ... nii jääb. Aitaksin hea meelega inimesi ning tihti on nad nõus selle eest ka raha maksma, aga ... ju siis muud asjad on sel hetkel olulisemad. 

Nii jõudsingi arusaamisele, et selleks, et pakkuda inimestele toodet või teenust, mida nad vajavad, tuleb kuulata, mida nad küsivad. 

Näiteks hakkasin nüüd kirjutama e-raamatut sellest, kuidas ise raamatut kirjastada. Varsti saab! 

Selle nädala taipamistest räägin pikemalt siin: 

Eelmisel kuul rääkisin sellest, kuidas oluline on olla kättesaadav. Ehk et inimesed saaksid toote või teenuse, mida pakud, võimalikult lihtsalt kätte. Hakkasin mõtlema head varianti, kuidas oma koolituste videod ja pdf-materjalid kättesaadavaks teha. See ühe kaupa e-mailiga saatmine on ikka ülimalt ebamugav. Uurisin mõtteid erinevatest FB gruppidest ja nüüdseks olengi leidnud esialgse lahenduse. Nimelt kasutan müügiks kirjastuse e-poodi. Ehk siis kirjastus nagu vahendab ja pärast maksab Lugedes Rikkaks OÜ- le arve alusel tasu välja. 

Praeguse hetkel on nüüd üleval: 

1) Minu ajajuhtmise kiirkäivitus - tabelid, mille kasutamise abil oma ajakasutus pöörata kiiresti selliseks, et sama ajaga saad hulga rohkem tehtud

2)  10 ajajuhtimise nippi - 25-minutiline videokoolitus, milles jagan praktilisi nippe, mille abil saad tehtud kõik, mida soovid

See pole kõige ideaalsem variant ei kirjastuse, ega koolituste jaoks. Samas on see võimalus, mis on praegu olemas ja millega saab kohe liikvele minna. Nii minu kui mu klientide elu teeb see variant igatahes lihtsamaks. Seda on ka senised tellimused juba näidanud.  

Õppetund sellest ongi, et tuleb alustada! Esmalt pole oluline, et kasutatav variant oleks ideaalne. Parandada saab alati, aga mida varem alustad, seda mõistlikum. 

Teiseks õppetunniks oli, et lahendus on tihtilugu meil kogu aeg käe-jala juures olnud, aga oodates ideaalset varianti, jätame olemasoleva lahenduse lihtsalt kasutamata.  

Kuidas läheb pikematel projektidel? 

Minu noorteraamat "Mälestusteta suvi" 2.osa on ikka töös. Ammu juba mitte enam minu juures. Selle raamatuga tundub, et kuidagi väga kaua läheb igas etapis aega ... aga ilmselt tundub aeg pikem, kuna ma siin muudkui annan aru, et ikka veel pole valmis. Sellepärast ka, et kuna ma ise kirjutasin seda 2 aastat, siis mul ju omakorda "istuvad kaelas" inimesed, kelle üle mul on hirrrmus hea meel, sest nad ootavad selle raamatu ilmumist. 

Kuni ilmumiseni saab "Mälestusteta suvi" 2.osa soodushinnaga ette tellida, seega kuni mul pole siin raamatu ilmumise rõõmusõnumit hõisata, nii kaua saate veel võimalust kasutada. Pärast ilmumist tuleb raamat müüki tavahinnaga. 

Selleks, et uutele raamatutele ruumi teha, on kuni 30.aprillini ka mu kirjastuse teistel noorteraamatutel väga ilusad hinnad. Head noorteraamatud leiad siit: Noortekirjandus. 

 

Nüüd aga mine ja vaata üle, mille kohta sinu käest nõu küsitakse ja mõtle, kuidas sellest oma toode või teenus luua!

 

Samal teemal:

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

25.01.2022 #2 Teadmised ja oskused

1.02.2022 #3 Põhisissetuleku suurendamine

16.02.2022 #4 Müü asju!

24.03.2022 #5 Ole kättesaadav!  

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

11.04.2022 #6 Mis on mu väärtus?  

15.04.2022 Helinvest: alustava investori märkmed

 

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 

 

Reede, 15. aprill 2022

Helinvest: alustava investori märkmed (aprill 2022)

No nagu ma poleks ennast finatsteemadel piisavalt avalikkuse ees laiali kiskunud, siis sai täna selgeks veel üks teema, milles tahan ennast ise avalikult distsiplineerida- investeerimine! VK #30000 raames räägin, kuidas teenin 30 000€, siinsete postituste kaudu hakkan jagama mõtteid ja käike investeerimise teemal.

Viimatel nädalatel on mu tutvusringkonda kiiresti lisandunud palju naisi, kes samuti aktiivselt finantsteemadega tegelevad ning üha rohkem seda teha tahaks. Mitmelgi neist on kogemusi juba palju-palju. Samas avastasin aga, et isegi investeerimise teemal on tänaseks päris palju neid, keda mina julgustada ning suunata oskan. See oligi üks põhjus, miks tekkis teadmine, et võiksin ka sel teemal blogida. 

Üheks motivaatoriks on ka viimasel ajal loetud investeerimisalased raamatud, milles tundub, et investorid mäletavad täpselt, mis liigutusi kusagil tegid ja kuidas see läks. Ausalt, mul puudub selline mälu. Sellepärast ma kirjutangi, sest blogist on endal ka pärast hea vaadata, mis ja millal tehtud sai. 

Erinevaid rahateemalisi blogisid lugedes olen juba ette enda jaoks selgeks saanud, et konkreetseid numbreid ma siin ilmselt avaldama ei hakka, sest ... no jätkuvalt on ikkagi raha teemal rääkimine asi, mis võib ... lihtsalt soovimatut negatiivsust kaasa tuua. Selleks olen valmis. Aga nagu eelpool ütlesin- olen juba praeguseks saanud korduva kogemuse, kuidas minu teadmistest on kasu, seega kirjutades mõtlen neile inimestele, kes tänu minu kogetule ehk enda elus ka mõne positiivse otsuse suudavad teha. 

Investorina olen hetkel kindlasti see inimene, kes jätkuvalt mõtleb: "Oleks ma varem seda kõike teadnud, kuidas see raha oleks kasvada jõudnud ..." 

Nüüdseks oskan ennast kohe lohutada mõttega, et: "Nüüdseks olen alustanud! Paljud pole jätkuvalt sedagi. Mul on pensionieani aastakümneid veel aega!" 


Minu investeerimisteekond algas kohast, kus olin eraettevõtja, 5 lapse ema, eraelulistes suurtes ümberkorraldustes, mis igakuiseid püsikulusid tuntavalt suurendasid. Mitte just kõige parem stardipositsioon. 

Positiivselt poolelt olin aastaid oma rahateemaliste teadmiste suurendamisega tegelenud. Teooria poolelt on jätkumas isiklik väljakutse "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan". Samuti olen praeguseks nii enda kui minuga suhelnud inimeste kogemuste ja mõtete põhjal kokku pannud raamatu ja töövihiku "30 sammu laenuvaba eluni"

Praktikas arvasin jätkuvalt, et investeerimine on miski, millega tegelevad minust targemad, rikkamad ... mehemad...  Investeerimine piirnes minu jaoks oma firmasse investeerimisega (mida ma tol ajal küll investeeringuna sõnastada ei osanud, vaid uskusin, et investeerimine on vaid aktsiad ning kinnisvara). 

Samal ajal tundus, et investeerimisest võiks rääkida alles siis, kui su portfell on 5- või 6-kohaline. Viimastel nädalatel olengi aga mõistnud, et kui minusugused oma algustest rääkida ei julge, siis kuidas ilma alustamata nende suuremate numbriteni jõuda? Äkki mõne teise algaja jaoks on sarnase algaja mõtted mõistetavamad kui aastakümneid investeerinud professionaali omad. 

Kuidas minust sai investor? 

Eelmisel aastal lugesin laste magamajäämist oodates Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamatut".  Esimeste lehekülgede lugemise järel sai minust investor, sest sain teada, et ka 3.sammas on investeering ning koheselt avasingi selle endale autori poolt soovitatud Tulevas.

Tegelikult sain selle sama raamatu mõjul aru, et olen investor juba varasemast, sest mõistsin, et ettevõtlusse panustamine on samuti investeerimine. Kokkuvõttes püüad ju ettevõtlusega lahendada teiste inimeste probleeme, nii et see lõpuks ka sulle endale kasu tooks, et saaks tegevust jätkata ja edaspidigi panustada. 

Samal päeval avasin investeerimiskonto ühisrahastusportaalis Omaraha ning kandsin sellele 20€. Seal saab laenudesse investeerida 10€ kaupa, nii et paari päeva jooksul õnnestus see summa kahte laenu ära jagada. "Õnnestus jagada" ei ole selles mõttes, nagu tegu oleks väga suure summaga, vaid lihtsalt mõnikord polegi seal eriti laenusoove, kuhu saaks raha investeerida.

Mõned päevad pärast Pertmani raamatu lugemist ehk 23.08.2021 avasin Swedbank´is uue pangakonto, vormistasin selle investeerimiskontoks ning ostsin 7.45€ eest Tallinki aktsiaid. Nii- see on siis nüüd ajaloo jaoks jäädvustatud. 

Septembrikuu jooksul lisasin investeerimiskontole 11€ ning jätkasin vaikselt. 

Hakkasin vaikselt mõne aktsia kaupa ostma. 

Üheks esimeste ostude seas sai ELMO Rent aktsia. Ostsin seda küll vaid ühe aktsia, aga see on üks kahest, mis on seejärel suht järjepidevalt punane olnud. 

1.01.2022 varahommikul kui lastega ilutulestikku vaatamast tagasi jõudsime ja paljud inimesed üle Eestimaa pidutsesid, avasin mina endale konto Estateguru lehel. Äkitselt lihtsalt tuli tunne, et nüüd on aeg ja tahan seda ka proovida. Nii sai minustki seal kinnisvarainvestor. Jaa, see kõlab 50-eurose panuse kohta väga uhkelt, aga samas ... kusagilt peab ju alustama.  

Milline oli minu esimene investeerimistulu?

Täpselt 3 kuud pärast investeerimiskonto avamist oli suuuuur pidupäev - minu kontole laekusid 23.11.2021 esimesed dividendid! Ma ei osanud neid oodata, sest ei pidanud ennast veel selliseks investoriks, kes võiks sellest tulu saada. Minu esimeseks dividendide maksjaks oli Ekspress Grupp, kellelt sain dividende 0.40€. 

Sellest sain muidugi indu juurde ning Ekspress Grupi osakaal minu portfellis kasvas. Nemad on minu ühed lemmikud kindlasti ka emotsionaalsel põhjusel, kuna kirjastajana tegutsen nendega osaliselt samas valdkonnas. Investeerimise üheks reegliks ongi ju, et vali valdkondi, millest midagi ka taipad. Kuigi, ega see ei tähenda, et taipamine sellest valdkonnast kõige kasulikuma aktsia teeks, aga ... no praegu ma nendega igatahes jätkan. 

Minu järgmine rõõmuhetk saabus selle kuu algul, kui kontole laekus 1.26€ Tallinna Kaubamaja dividende. Summa võrreldes esimeste dividendidega oli juba kordades suurem (no eks ole!!!) ja nüüdseks oli see juba kordus. Ehk et aktsiate eest dividendide saamine juhtus minuga mitmendat korda. See polnud enam üks juhuslik asi. 

Nüüdseks olen juba oma mõtlemisega jõudnud nii kaugele, et kui investeerimisega jätkan, siis dividendidest saabki elu loomulik osa. Aga ... siiani on see olnud pigem mõnus ootamatus. 

Kuidas dividendid mind nüüd enam üllatada ei saa?

Tänaseks päevaks on tegelikult nii, et dividendid mind enam üllatada ei saa. Olen nimelt selgeks saanud, et on olemas selline lehekülg, nagu Nasdaq Baltic, kus on tegelikult olemas info sellest, kes ja millal dividende maksma hakkab. No ja kogu muu vajalik info muidugi ka. See on siis see leht, kus ma nüüd aegajalt oma aega veedan. 

Millised aktsiad hetkel mu portfellis on? 

Augustist praeguseni olen oma portfelli korjanud 9 erineva ettevõtte aktsiat. Hetkel on kõige suurema summa eest ostetud Coop Panga, Ekspress Grupi ning Enefit Greeni aktsiaid. Eestimaiste investeerimisraamatute põhjal on jäänud mulje, et kõik ostavad kokku LHV-d. Nii oli Roosaare "Aktsiatega rikkaks saamise õpikust" hea lugeda Rahakrati intervjuud, kus ta kinnitas, et ostab ka pigem Coopi, sest teised seda praegu väga ei tee. 

Koguseliselt on mul hetkel kõige rohkem Tallinki aktsiaid, mis on teistest lihtsalt odavam olnud. Seega on raha "sabadest" hea seda mõne kaupa juurde nokkida.

Üks aktsia on mul Elmo Renti ning Baltikat. Need on mõlemad sellised, mis on järjepidevalt punased olnud, nii et ilmselgelt ma neid juurde ei osta. Nüüd, kui ettevõtte andmete kohta veidi rohkem uurida oskan tean, et targemad investorid neid ilmselt ostnud polekski. Baltika ostsin ilmselt sellepärast, et kontole kantud summast jäi mingil hetkel üle nii palju, et selle eest ühtegi kallimat aktsiat osta ei saanud. Nii ma selle siis võtsin.

Mille järgi ma aktsiaid valin? 

Täna loetud "Aktsiatega rikkaks saamise õpikust" sain enda sõnavarasse mõiste "rämpsaktsiad". Selle koha olen siis ka läbi käinud. Need on siis odavad aktsiad, mida saad endale rohkem osta, aga ... mis on odavad põhjusega. 

Eks minu ... hmm ... läbimõeldud (?) strateegia oli algul see, et ostan aktsiaid, mis on punased ja mida saan endale lubada. Kuna mu sissetulekud laekuvad erinevate summade kaupa läbi kuu, siis tegin nii, et ühelt kontolt kandsin investeerimiskontole nö jäägid. Ehk et kui näiteks pangakontol oli ümmargusest summast mõni euro üle, siis kandsin selle investeerimiskontole. Või vaatasin, et milline aktsia on punases ja siis kandsin selle raha kontole. Ikka mõne aktsia kaupa. 

Samuti on nüüd otsustanud mingite sissetulekute osas, et neist saadud tulu läheb aktsiatesse. Näiteks Moborg lehel küsitluste täitmine. Sel nädalal avastasin, et aja jooksul olen sinna kokku saanud üle 10€, mille siis investeerimiskontole kandsin. Selle eest sain juurde ühe Tallinna Kaubamaja aktsia. 

Nii et minu läbimõeldud strateegia oli summade ülejäägid ja punased hinnad ning väikesed ostud.   

Millised raamatud mind investeerimiseni juhtisid? 

Ilmselt aitasid investeerimiseni jõuda kõik väljakutse "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan" raames loetud raamatud. Kindlasti ka aeg, mis mul on olnud, et loetut järjest "seedida" ning samm sammu haaval praktiseerida. 

Konkreetsemalt investeerimise alal mõjutasid aga mind kõige rohkem eelnimetatud Taavi Pertmani "Alustava investori käsiraamat", mis julgustas seda esimest sammu tegema. Alles hiljuti jõudis minuni Kristi Saare "Kuidas alustada investeerimisega" ning täna lõpetasin Jaak Roosaare "Aktsiatega rikkaks saamise õpiku". Täpselt sellises järjekorras ma neid kolme lugeda soovitaksingi. Just nende viimase kahe raamatu tõttu julgengi oma teekonnast nüüd rääkida. No ja loomulikult MTÜ Naisinvestorite Klubi ning seal loetud postitused ja kohatud inimesed oma mõtete ja kogemustega.

Investeerimise ja muidu rahatarkuse teemal on kirjutatud palju raamatuid, kuid nende kolme tugevus on kodumaisus. Lugedes saan seda infot kohe praktiseerida ning loetu on mõistetav ning kohaldatav. 

Mida olen oma senisel investeerimise teekonnal õppinud? 

Oo, see küsimus kõlab nii suurejooneliselt. Aga no rääkides teiste naistega, kellest mitmedki on minuga võrreldes alustamiseks soodsamas seisus, kuid esimesi samme teha pole julgenud, tundub, et tuleb see küsimus ka ära vastata. 

Kõige tähtsam õppetund on alustamine! Jah, olen nende seas, kes mõtlevad, et kui ma 20 aastat tagasi oleks alustanud ... kui ma enne laste sündi oleks alustanud ... kui ma Ameerikas elades oleks alustanud ... kui ma personalijuhina töötades oleks alustanud ... aga samas olen ma hetkel 40-aastane ja seega ei alusta 60selt ...  ei pea samal ajal 5 lapse kõrgkooliõpingute eest maksma ja pole töötu vms. Hinnang olukorra keerukusele oleneb alati sellest, millega seda võrdled.

Alustada tasub väikselt ja vaikselt. Praeguse sõja algul nägin mina ära selle koha, kus mu portfellis olid kõik read punased. Me räägime jätkuvalt kolmekohalisest numbrist, aga võttis ikka seest kõhedaks küll. Kui mu esimene investeering oleks olnud mitukümmend tuhat eurot pärandust või muul moel ühekordselt saadud raha, siis oleks kogemus ilmselt hoopis teine olnud. Saan aru, et investeerimises toimub muskli treenimine, nagu ka kõigi muude uute teemadega, seega tasub alustada raskustega, mida suudad taluda. 

Millised on mu järgmised väljakutsed investorina?

Jah, ma harjutan selles postituses, kuidas enda kohta investor öelda. Sõnavara, eneseväärtustamise ja uskumuse küsimus. 

Järgmised väljakutsed on aga investeerimiseks uute summade teenimine. Olen aru saanud, et alustades on oluline järjepidevalt uut raha sisse panna, sest see on see, kuidas portfell algul esimestel aastatel kasvab. 

Olen enda jaoks selgeks mõelnud, et Balti börsist piisab mulle praegu küll. Hetkel tundub, et see on ka rahaliselt kõige mõistlikum. Eelmisel nädalal lugesin järjest nii mitut investeerimisalast raamatut, et ühel öösel nägin isegi unes, et tegin edale IB konto, mida mul tegelikult hetkel plaanis teha ei ole. Ei saanudki aru, kas see tähendas, et mul oli vaja rohkem või hoopis vähem selleteemalisi raamatuid lugeda.   

Millal jälle investeerimisest kirjutan? 

Praegune mõte on, et umbes kord kuus rääkida, mida olen teinud ja miks. Siiani pole aga ükski mu kindla graafikuga postituste lubamine töötanud, seega ... ilmselt kirjutan investeerimise teemal siis, kui mul midagi öelda on. 

Nii et alustan selle teekonna jagamist teades, et ilmselt on mõnelgi soov ja tahtmine selgeks teha, et mul pole õigust ja oskust investeerimisest rääkida. Kindlasti kuulen lauset, et: "Ise pole finantsvaba - kuidas sa investeerimisest räägid!" Need kohad on kõik läbi käidud. Tehtud, kuuldud, nähtud! 

Otse öeldes on sellise piiramise nimi majanduslik vägivald. Teadmine, et minuga võib nii juhtuda, annab aga julgust juurde, sest äkki on kusagil veel mõni alustav naine, kellele öeldakse, et ta ei või investeerimisest rääkida ja sellega tegeleda. 

Kui suudan oma teekonna jagamisega vähemalt ühe naise samuti investeerimise juurde julgustada, olen rahul. Kui keegi jõuab investeerimiseni enne 39-eluaastat, nagu mina seda tegin, siis olen rahul (hmm, tegelikult valetan, sest ilmselt võiksin tegelikult oma investeerimisteekonna aluseks lugeda 1.korteri ostmist, aga ... 39-aastaselt õppisin enda kohta investor ütlema ning mõistsin, et miks ma ennast nii kutsuda võin. Seega teadliku teekonna alguseks on ikka aeg, mil mõistsin, mida teen!).   

Mis on Helinvest pealkirjas?

Unista suurelt: Helinvest oleks ilmselt selle minu firma nimi, mis tegeleks investeerimisega ... kui ma kunagi ettevõtte kaudu investeerima hakkaks. 

Äkki ... millalgi. 

Nüüd aega aeg teenima minna, sest juba esmaspäeval saab osta aktsiaid, mille jaoks on mul nüüd selgem plaan, mille "Aktsitatega rikkaks saamise õpikut" lugedes paberile panin.

 

Samal teemal:

19.01.2022 #1 Kuidas Heli kogub 30 000€, et 5 lapsega Tallinnasse kolida?

25.01.2022 #2 Teadmised ja oskused

1.02.2022 #3 Põhisissetuleku suurendamine

16.02.2022 #4 Müü asju!

24.03.2022 #5 Ole kättesaadav!  

7.04.2022 Miks tahab maakas linnas elada? Linna- ja maaelu plussid lasterikka pere jaoks

10.04.2022 Heli müüb asju - mida saad praegu Heli käest osta?

11.04.2022 #6 Mis on mu väärtus?  

 

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid