Reede, 28. oktoober 2016

Kuidas teenida raha internetis ja saada rikkaks?

Mul on uus projekt, mille küsimus on: kuidas teenida internetis ja saada rikkaks? Kui kõik ausalt üles tunnistada, siis kõik algas sellest, et mul oli vaja kodust töökohta ühele oma raamatu tegelasele. Tegemist on väikese beebiga koduse emaga. Sellest loost saate lähinädalatel lugeda ühelt teiselt interneti leheküljelt.

See lugu viis mu aga internetis teenimise küsimuseni. Kui hakkad selle kohta infot otsima, siis lendab kiirelt ette hunnik lehekülgi, mis kiiret kasumit lubavad. Kui reaalne see aga on? Ega muidu ei tea, kui ise ei proovi. Nii ma istusingi eile pool päeva ja registreerisi ennast igale poole. Ojaaaa.... mu itisõbrad nüüd oigavad, sest... jah, mul pole õrna aimugi, kas ma ka mingeid paha-pahasid lehti külastasi. Ma loodan, et mitte. Tunnista, et ititeemal pean ennast veel harima.

Praeguse projekti juures on välja jäetud kõik mu tööga seotud teenimise võimalused ja vaatluse all kõik sellised, mida igaüks kodust teha saab. Need, mis ei nõua mingeid teadmisi, ega eelnevat ettevalmistust. Suures plaanis on siis tegemist reklaamide vaatamise, uuringute, foorumites postitamiste ja muu taolisega.

Millistel lehtedel ma siis rikkaks saama hakkan?

Eilse päeva jooksul registreerisin ennast sellistele lehtedele:
1) Clixsence- registreerimine oli lihtne. Kohe sai reklaame vaatama hakata. Veidi tüütu oli, et enne iga reklaami avanemist tuli kassi pildile vajutada. Reklaamid kestavad 5-30 sekundit. Samal ajal kõrvuti mitmes aknas mitut reklaami vaadata ei saanud. Ehk et vaadatava reklaami leht pidi kogu aeg lahti olema. Iga vaatamise eest sai 0,001-0,1 senti. Probleem on see, et vaadatavad reklaamid on piiratud. Seega vaatasin ära kõik eilsed reklaamid ja täna hommikul pakutud uued reklaamid ja teenistus praeguseks hetkeks on 0,042 senti.

No olgu- mul läks eile hulk aega ka sellele, et seal lehel surfata ja süsteemiga tutvuda. Saan aru, et suurem teenimise võimalus on teha "taske", mängida mänge. Üks on nö õnneloos, kus avad 30 korda järjest pusle erinevaid tükke ja võid võita. Iga tüki alt pead jälle reklaame vaatama. Mina vaatasin eile kõik oma 30 võimalust ära ja ei võitnud midagi.

Kui ma peaks hakkama telekat vaatama mingil põhjusel, siis samal ajal võib klikkida.

2) HitClickFlow- see oli juba hulga mõistlikum leht. Olgu kohe ette öeldud, et eilse päeva ja tänase hommiku teenistus kokku on 0,098 senti, nii et võrreldes teise lehega topelt summa. Jeeee! HitClickFlow on palju mugavam, kui teine leht. Seal pead lihtsalt reklaami käima klikkima ja ei pea enam lisaks kuhugi klikkima. Reklaam jookseb ära, paned kinni ja miljonid kogunevad..või sendid...või miskit.

HitClickFlow.com

Nagu teistel lehtedel, on ka siin süsteem, et sul on oht, et ma teenin sinu pealt. Nimelt kui sa klikid siia, siis näitab see lehele, et sa tulid sinna minu kaudu. Ma ei tea veel, kuidas see täpselt töötab ja mida täpselt arvestab (kas liitumisi või ainult klikke), aga kui sinna lähed, siis ma saan varsti teada ning kirjutan täpsemalt.

Siin on ka olemas küsitluste läbimise võimalus ja mängud, aga neid ma pole jõudnud veel proovida. Lotomänguna pusle tükkide avamine on sellel lehel aga tasuline ja iga tüki avamisega läheb mingi raha maha. Reklaamide arv on samuti piiratud. Eile õhtul tegin umbes kl 21 paiku kõik ära ja uued olid olemas tänaseks hommikuks.

3)Paidverts- siiani kõige tüütum leht. Eile õhtul sain ära teha hunniku vaatamisi. Need tuli aja peale ära vaadata ja auhinnaks sai igaühe eest 25 BAPi. Õhtu jooksul teenisin kokku 295 BAPi. Tänaseks hommikuks oli olemas 16 uut ülesannet. Nende ära tegemiseks peab kirjutama 3 rida lühikesi tekste, mis alles reklaami avab. Siis peab korduvalt kinnitama, et sa pole robot. Ma saan aru, et nende BAPide eest saab seal mingeid tulusamaid reklaame avada, aga ma alles uurin seda süsteemi.

Järgijate korjamise ülesanne on seal ka. Nii et, kes liitub siit, selle eest hakkan mina ilmselt jälle midagi saama. Kirjutan täpsemalt, kui tean, mida ma saan.

Nii et ilmselgelt kiire teenistus see ei ole, aga kui midagi muud teha ei ole, siis... no ma katsetan edasi, et mis siis saab (mitte, et mul midagi teha poleks, aga tahaks teada). Ilmselt on järglaste korjamine ka üks suur ülesanne, aga selle eest lisanduvatest summadest ja muudest boonustest saan rääkida siis, kui sellest midagi tea.

4) Paidforumposting- makstud foorumi postituste kirjutamine. Sellel lehel on mul registreerimine pooleli, seega tegelikult ma täpsemalt ei teagi. See nõuab juba paremat inglise keele oskust. Alustuseks tuleb teha proovitöö ehk kirjutada foorumisse mõned enda algatatud uued teemad ning mõned vastused teiste postitustele. Kokku 7 postitust. Nende järgi siis hinnatakse su sobivust. Seejärel saad alles makstud postitusi kirjutama hakata.

Kuna mina olen inglise keelt keskkoolis õppinud alles kolmanda keelena alates 10.klassist ning veidi ka Sisekaitseakadeemias, siis keeleoskuse mõttes tegelikult see minu jaoks kõige õigem koht vist pole. Aga no kui rohkem aega saan, siis proovin seal ka edasi.

Selline on siis minu esimsese päeva kogemus! Hetkel on küll juba selge, et kirjanduslik tegevus on minu jaoks hulga mõistlikum viis oma aega ja energiat kasutada. Aga no see sama kirjanduslik tegevus seda katset nõuabki! Jälgin edasi ja annan paari päeva pärast uuesti teada, kuidas mul tee netimiljonäriks saamisel edeneb.

Kas sinul on kogemusi netis teenimisega? Millised lehed on usaldusväärsed? Kas oled kusagilt ka reaalselt raha kätte saanud? Kas sellele kulutatud aeg on seda väärt olnud?
Jagage kogemusi!




Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!


Jätkuvalt on käimas suur pulmaloos, mille võitja saab pea 400€ eest kingitusi! Lähemalt vaata siit!


Esmaspäev, 24. oktoober 2016

KINGILOOS käib ikka veel- võida 400€ eest kingitusi!

Täpselt nii: ikka veel on võimalik osaleda suures kingiloosis, mille auhindade väärtus on pea 400 eurot.

Täpsemad reegid leiad siit: PULMALOOS! Osalemiseks pead vaid hakkama Minu ilus elu maal facebooki fännilehe jälgijaks, jagama kingiloosi postitust facebookis ning kirjutama postituse alla kingitus, mis sulle kõige rohkem meeldiks.

Oma lemmiksoov kirjuta ikka sinna postituse alla, mitte siia. Et ikka kõik oleks ühes kohas.

Kuigi kingiloosi nimi on pulmaloos, siis auhindadeks on mitmed asjad, mida võib kasutada isegi siis, kui mingit pidu ei tule. Kõik on aga kasutatavad ka mingi muu peo korral.

Näiteks kindlasti on kodus kõigil fotosid, mis on väärilised suure fotolõuendina seinal rippuma. Samuti on juba praegu käes sügisesed ilmad, mil küünalde põletamine on väga asjakohane. Lastega tegelemist võib vaja minna ükskõik, millisel üritusel. Ilus tordi lõikamise komplekt leiaks samuti kasutust igal tähtsamal üritusel, mis lõppeb ühise tordisöömisega. Fotoraamatu võid kokku panna misiganes teemal. Külalisteraamatusse võib häid sõnu ja soove koguda nii mõnel üritusel kui ka koduste külaliste puhul.


Nii et vaata siit täpsemalt ja osale suures kingiloosis! Veel veidi üle 400 liituja ning saamegi loosimise ära teha. Juba on ootel ka uued kingitused, mida sooviks oma lugejatele välja loosida, kuid seda juba siis, kui see loosimine on õnnelikult lõppenud.

Jaga sõpradega ka seda infot, sest siis jõuame kiiremini Minu ilus elu maal facebooki fännilehe 1000 meeldimiseni, mis tähendab ka loosimist!

Pühapäev, 23. oktoober 2016

Lastega põrgu lähedal maitsemeeli nuumamas

Selle nädalavahetuse retk viis meid lastega põrgu lähistele. Päriselt.

Ürituseks oli Tori hoidiste minimess, mis toimus Tori rahvamajas. Ürituse üks peakorraldaja Kaire "Väike Päike" kutsus mind FB vahendusel juba varem, kuid meie Riigikogu liige Monika Haukanõmm tuletas viimasel juhatuse koosolekul veel meelde, et lähme! Ikka lähme! Koos Monikaga käisime mõnda aega tagasi Tori naisseltsi toredate prouadega kohtumas ning neile oma tegemistest rääkimas. Eks tegelikult oli sellest messist juba tookord juttu. Ka siis saime mõlemad Monikaga kaasa Tori naiste vahvaid hoidiseid ja muid toredaid kingitusi.

Parkisime auto rahvamaja taha, kust avanes "suurepärane" vaade lammutatud ja põlenud Tori hobusekasvatusele. Oli kurb küll.

Rahvamajas sees ootas aga hubane melu. Saali äärtesse olid pandud lauad, mis täidetud huvitavate ja uskumatute maitsetega. Tõesti- ma ei tea väga palju hoidistamisest, aga see, millised maitsed olid seal kokku keeratud ja kui maitsvad asjad neist välja tulid... Mmm, maitsesime-maitsesime!

Maria ja Christian jäid lõpuks kurkide juurde, mida tädid ühest ja teisest saali nurgast neile suurima hea meelega jagasid. Panime oma lemmikud kirja ka. Nii meie soolased, kui magusad lemmikud said kõik rahva lemmikute hulka ka.

Fotograaf Jagne Kraav tegi meie pere maitsmiskogemustest sellise vahva kokkuvõtte ka:

Ma küll kahtlesin veidi, et kas see on õige koht, kuhu üksi nelja lapsega minna. Oli ju ette teada, et seal on palju-palju asju, mida katsuda, liigutada jne. Tegelikult lastele väga meeldis. Neil oli täielik hasart: "Proovime seda ka!", "Loe, mis selle see siin on?" jne.

Nägin taaskord, et mul on lapsed nii suured, et nad on väga vahvad kaasteelised igasugustel erinevatel üritustel. Asjalikud degusteerijad nägid välja nii:

Muusikat tehti ka. Christian algul kuulas ettevaatlikult, kuid mõne aja pärast tatsas koos Mariaga veidi tantsu ka:

Enne maitsvat torti jagati auhindu ka. Nagu ütlesin- meie parimad maitsed said ka kõik ära märgitud:

Nüüd tuleb aus tunnistus loo pealkirja kohta: tegelikult me lastega päris põrgusse ei jõudnudki. Päev oli päris tuuline, nii et leppisime Püha Jüri võitluse jälgimisega:

Tori põrgule heitsime pilgu vaid sillalt:

Nii ongi meil varsti jälle põhjust Torisse minna ning käimata jäänud põrgu ära külastada!

Laupäev, 22. oktoober 2016

Kodutunde raamatu kirjastamise tüli Kroonikas

Tänaseks pole saladus, et väga positiivsete tunnetega alustatud saate Kodutunne raamatu kirjastamine on praeguseks jõudnud väga ebaloomuliku lõpuni. Kuidas see lugu Kroonikani jõudis, seda ma ei tea. Minu käest nad küsisid kommentaare. Loomulikult neid jagasin, sest tegemist on ebaõiglase looga, seega miks peaksin enda kohta valet levitada laskma? Ei pea.

Kes ei saa aru, millest käib jutt, siis tasub lugeda selle nädala Kroonikat või vaadata lühiülevaatet siit: Kodutunne ajas produtsent Kristi Nilovi ja kirjastaja Heli Künnapase tülli.


Õige ta on, et "ära puutu sitta, lähed ise ka haisema!". Sellegi poolest jagan siin siiski veel mõned selgitused, sest Kroonika artikkel tekitas paljudes siiski veel rohkem küsimusi. Jah, ma tean, et iga oma sõnaga teen tulevasele raamatule veel rohkem reklaami, aga... no ma elan selle üle...


Mis on minu jaoks selles loos probleem?
See, et Nilov lõpetas lepingu ENNE ühegi töö nägemist. Ühegi tähtaja kättejõudmist. Kogu töös oli meil üldse kaks tähtaega: kaanekujundus ja raamatu valmimine. Kuna kaanepildi ümber hakati skandaali üles kerima, siis tuli kaane kujundajal oma tööd veel viimasel hetkel ümber tegema hakata, sest Nilov tuli kaanelt uuesti ära võtta. Enne selle valmimist aga tuli kiri lepingu lõpetamise kohta. Kuna lepingu lõpetamise vormi kohta pole vorminõuded, siis tuli e-maili lõpetamisena arvestada. Kuigi nii mina, kujundaja kui ka toimetaja siiski töötasime veel edasi. Pärast Nilovi-poolset lõpetamise kirja sai ta lõpuks ka esimesed näidised seni tehtud töödest ja ALLES SIIS tuli jutt töö kvaliteedist... kui ta oli enne korduvalt öelnud, et lõpetab lepingu. Väide, et ta pole ennast kaanele tahtnud... Ütleme nii- mina pole väitnud ühtegi asja, mille kohta pole tõendeid. Miks ma peaks selliseid asju välja mõtlema? See teema oleks samuti vaikselt vaibunud, kui Nilov poleks oma soovi väljatulemist lahendanud minu lepingu lõpetamisega.

Nilov väidab Kroonikas, et ma ei mõista Kodutunde eesmärke jms, kuna esimesel kohtumisel rääkisin, et kolmandat last oodates hirmutati mind, et nii satun Kodutundesse.
Täitsa õige. Nii see oli. Kolm last on tõesti tänases Eestis selline asi, mida igaüks ei mõista ning tõesti olid sel ajal minu läheduses mitmed inimesed, kes küsisid lapseootusest kuuldes, et kas tahan nii Kodutunde saatesse sattuda. Ütlesin, et ei taha. Seda enam oli minu jaoks märgiline, et mulle Kodutunde raamatu kirjastamise võimalust pakuti ning seega ma selle saatega siiski kokku puutusin. Lauses endas on aga kirjas, et hirmutajad olid TEISED INIMESED, seega väljendas see siiski mind ümbritsevate inimeste hinnangut sellele saatele ning selles aidatavatele peredele. Seega ei saa seda minu hinnanguks üle kanda. Öelda, et mina ei saa saate eesmärgist aru, kuna edastasin mind ümbritsevate inimeste hinnaguid? Aga need inimesed on ju ka järelikult saadet vaadanud ja selle arvamuse kusagilt saanud, et Kodutundesse satuvad suuresti pered, kes ei saa ise hakkama. Meie majaehitusest olen kirjutanud oma raamatus "Minu ilus elu maal". Jah, meil on olnud väga raskeid aegu, kuid tänaseks oleme mõne aastaga endale päris korraliku kodu kokku saanud. Mitte kolme päevaga, vaid päris mitme aastaga. Jätkame ehitamist ja pingutame iga ehitusmaterjali jms väljateenimiseks. Saame hakkama!

Nilovi väidab Kroonikas, et ma ei vaata Kodutunde saadet.
Õige. Olen seda läbi aegade vaadanud küll, nii et tean, kuidas saade on üles ehitatud. Enam ammu ei vaata. Vahel ehituslikku osa, aga inimeste kurbi saatuseid ma ei taha ekraanilt näha. Samuti ei vaata ma krimisaateid. Ma leian, et selline kurbus ja halvad juhtumid on midagi, mida ei pea kogu maailmaga jagama selleks, et saada endale koju pesemisvõimalused või tuultpidav sein. Õigem oleks aga tunnistada, et tegelikult ei vaata ma üldse eriti telekat ja eelistan igal ajal pigem raamatuid. P.s. teleka mittevaatamine ei takista ei kirjutamist, lugemist, ega kirjastamist, pigem annab ajule aega töötamiseks.
Selliseid kurbi lugusid pole mul vaja kuulata isegi mitte selleks, et enda tulevaste raamatute jaoks mõtteid saada. Mu enda ellu jõuab piisavalt palju inimesi ja juhtumeid, nii et ka enda romaanideks materjali jagub küll ja küll.

Nilov ei saanud aru, mida ma talle oma töödest rääkisin.
Selle vastu aitab alati küsimine. Kui minu ülevaated asjade käigust jäid väheseks, siis tasub küsida. Ma olen lastele harjunud alati rääkima seda, mida me hetkel teeme, miks teeme ja mis saab edasi. Laste jaoks on oluline tegemised tükkideks lõhkuda ja edastada neid mõistetavate etappide viisil. Sellist infot asjade käigust andsin ka Nilovile. Kui jäi väheks, siis üks küsimus ja vastused on olemas. Selleks ei pea isegi mitte lepingut lõpetama.
Tööde käik oli selline, et enne lepingu sõlmimist tegin palju tööd koos teose autoriga. Samuti pidasime maha mitu kohtumist. Kujundaja ja toimetaja olid samuti olemas enne lepingu sõlmimist. Samuti läbirääkimised mitme trükikojaga, et leida õiged materjalid ja kõik nõuded paika saada. Kohtumised trükikojas, et materjali katsuda ja õiged valikud teha. Seejärel parima pakkumise leidmine, trükikojas aja broneerimine. Raamatupoodidega on olemas püsilepingud, kuid kampaaniate ja levitamise osas sai siiski ka nendega räägitud. Rääkimata sellest, et ma olen kogu teksti läbi lugenud. Faile ja fotosid salvestanud, edasi-tagasi saatnud jms. Ehk siis kogu töö sisuga. Ma loodan, et mu enda raamatu Tähtajaline elu 2.osa siiski enne jõule välja jõuab, sest selle tegemine igatahes seisis kogu selle aja, kui Kodutunde raamatut kirjastasin. Jah, mitte need kümmekond päeva, mil leping kehtis, vaid pikalt varem.

Ettemaksu tagasiküsimine.
Täpsustan- kõnealune "ettemaks" on lepingu osamaksete esimene osa. Lepingu järgi tehtavad maksed on jagatud tehtavate tööde graafiku järgi just nii, et ma ei peaks oma rahadega riskima ja oleks käsiloleva töö raha kontol olemas. Ilmselt mul mingi häirekell siiski enne lepingu sõlmimist lõi, et ma sellise punkti lepingusse sisse panin. Esimene osamakse kattis nimelt just kujundaja ja toimetaja töötasu. Nende inimeste, kes hakkasid tööle kohe, kui leping sai allkirjad. Kui küsimus oleks nende inimeste töö kvaliteedis, siis oleks tulnud neil seda parandada. Kuna aga leping lõpetati ENNE kummagi töötulemuse nägemist, siis ilmselt polnud neil võimalust, ega vajadust uusi versioone teha. Töö oli aga tehtud ja seega tuleb inimestele tasuda. Mitme kaaneversiooni esitamine ning toimetatud teksti korduv ülevaatamine on aga väga normaalne osa kirjastamise protsessist.

Toimetamata sisu.
Minu ülesandeks oli tellija antud materjalist valmis teha raamat. Sisu jaoks oli palgatud autor. Mina, ega ükski kõrvaline isik ei saa tõesti tulla fakte paikama. Selleks oli juba teosel olemas autor. Nii et eks siin läks Nilovil veidi segi ka see, et mida ta täpselt kritiseerib ja kuhu aknase õige tekst tuleks kirjutada. Klient on kuningas. Töö tellija materjalist. Täpselt nii oligi- mul polnud kohustust minna uusi fotosid tegema või nimesid kontrollida. Mina sain tekstid, mille inimesed, KELLEST kirjutati, olid üle vaadanud. Millised sisuvead (nt nimedes) jätaks enda tekstisse inimene, kellest tekst kirjutatakse? Mina näiteks Kroonika artikli puhul parandasin küll ära, et palun mitte käänata-pöörata Künnapasi, vaid ikka Künnapase.

Ma olen nõus Nilovi väitega, et inimene valib endale ise koostööpartnerid. Samas- mis on see osa, mis annab koostööpartnerile kindluse? Kui mina tellin omavahelise lepingu alusel edasi teenuseid, siis julgust selleks annab just see sama allkiri, mis on meie omavahelisel lepingul. Kvaliteedi jms alusel lepingu lõpetamisest saan aru, aga põhjendamatu lõpetamine ei ole aktsepteeritud. See on ka põhjus, miks mina oma lugu jagan, sest ühel päeval tuleb mõnel teisel inimesel teha otsus, kas ühe konkreetse inimesega koostööleping sõlmida või mitte.

Mida mina sellest loost õppisin? Et kindel firmamärk ja tuntud nimi (kaubamärk siis, sest Nilovi enda nimi ei öelnud mulle koostöö algul midagi) ei ole mingi garantii. Guugeldamine on hea asi.

Klient tellib muusika? Seda kindlasti. Aga kui orkestrile noote ei anna või neid kogu aeg muudad, siis ega sellest mingit nauditavat lugu välja ei tule.

Reklaaminurk on nüüd läbi. Loodan, et Kodutunde meeskonnal läheb raamatu ilmutamisega väga hästi ja kõik saavad lugeda toredaid lugusid inimeste kodutunnetest. Armas jõululik teema, eks?

Loomulikult pani kogu lugu üldisemalt heategevuse teemale mõtlema- kuidas on võimalik aidata inimesi, kes ei saa ise hakkama, kelleni ei jõua poliitikute otsuste positiivne mõju, ega ametnike ning kaasinimeste abi? Kuidas heategevus toimiks nii, et ühelgi osapoolel sita maitset suhu ei jääks ja aitamine hoopis vastupidiselt ei töötaks- süvendades õpitud abitust või teravdades niigi teravaid suhteid? Jõulude eel on tavaline, et inimesed lunastavad oma aasta jooksul tegemata head teod helistades mõnele annetustelefonile või ostes heategevuslikke tooteid. Kindlasti on väga õigeid kampaaniaid, kuid kuidas teha nii, et inimene enne iga annetust ei peaks mõtlema, et kas see on ikka õige?

Asi pole selles, et mõni hädasolija oleks tähtsusetu, vaid selles, et meil kõigil on piiratud hulk raha, aega, energiat. Kui kasutame seda ühte kohta, siis kõik teised kohad meie ressursse ei saa. Seega igal juhul peab valima.

Häid valikuid kõigile!


Pühapäev, 16. oktoober 2016

Meie pere püha päev

Täna sai meil Herlendiga täis 3 kuud abielus oldud. Tänu sellele panime alguse uuele traditsioonile. No tegelikult ei mõelnud me küll hommikul abiellumise tähtpäevale ja traditsiooniga alustasin poolenisti juba eelmisel nädalal. Samuti ei tea Herlend veel seda, et nii hakkabki nüüd olema...aga kui need pisiasjad kõrvale jätta, siis on meie traditsiooniks see, et pühapäev on meie pere püha päev! Siis teeme midagi perega.

Nagu näha, pole ma viimasel ajal väga siia kirjutama jõudnud. Töid ja tegemisi on olnud palju. Kuna eelmisel nädalal sai üks koostöö aga ootamatu lõpu, siis on nüüd ka aega rohkem. Ja nagu näha, kohe ka kirjutan! Püüan järgmistel päevadel ka eelmised sündmused siia kijra saada.

Tänane püha päev nägi välja siis selline:

Lapsevanema jaoks on maailma parim asi see, kui saad lasta lastel lihtsalt lapsed olla, teha midagi, mida nad naudivad ning kui sul endal on ka samal ajal lõbus. Need on nii mõnusad hetked, kui lapsed möllavad omas tempos ning teevad lihtsaid asju ja tunnevad sellest suurt rõõmu. Ehk teevad seda, mida me täiskasvanutena tihti enam väga ei oska- tunnevad rõõmu hetkest.

Pühapäevaste väljasõitude mõte hetkel on käia ilusates kohtades meie kodu lähedal. Näiteks tänane retk viis meid Kaelase mõisa parki, mis on meie kodust vist umbes 5 km kaugusel.


Miks on seda vaja? Meil on kodus suur aed ja kodused lõõgastavad õuetööd- milleks veel kuhugi sõita?
Aga sellepärast, et aegajalt on vaja koos olla nii, et keskendud vaid inimestele, kellega koos oled, mitte töödele, mida võiks koos teha. On vaja võimalust rutiinist ja kodusest keskkonnast välja tulla. On vaja ühiseid mälestusi. Eriti lastele. Neile jäävad kõik sellised väikesed käimised meelde, sest vanematega koos tehtud asjad on lastele eriti olulised.

Laste jaoks ei ole vaja kalleid kingitusi, suursuguseid lubadusi tulevikuks. Neile ongi vaja lihtsaid asju ja rõõmsaid hetki NÜÜD. Lapsevanematena on meil nii lihtne laste (ja samal ajal ka enda) vaimse ja emotsionaalse tervise eest hoolitseda. Sellised väiksed hetked ongi need, mis loovad lastele turvalise, sooja ja meeldejääva lapsepõlve. Lapsepõlv on aga see tunne ja kogemus, mis jääb meiega elu lõpuni. See mõjutab kogu meie käitumist ka täiskasvanuna. Ehk meie saame lapsevanemana anda enda lastele seda, mida anti meile. Samas saavad meie lapsed enda tulevastele lastele anda seda, mida meie neile praegu anname. Hmm, nii et ei mingit survet, aga vastutus on...põlvkondade pikkune!!!

Luban, et mina seisan meie pere pühade päevade eest. Sul on võimalik samuti mõni hetk oma kallitele pühendada. Täna! Nüüd!

Laupäev, 8. oktoober 2016

Kuidas muuta abikaasat (Pere ja Kodu 3.10.2016)?

Pere ja Kodu blogis jagasin seekord aastate jooksul saadud tarkusi sellest, kuidas muuta abikaasat. Üks elu suur küsimus... või mitte?

Lugu oli igatahes selline: Kuidas muuta abikaasat? (Pere ja Kodu blogi 3.10.2016)


Kõigile on vist tuttav muster, kuidas suhte algul on kõik ilus ja tore. Lilled ja liblikad. Siis hakatakse igapäevases elus teineteise eripärasid märkama ja ragistama, et ühiselt nurgad lihvida ja ühine osa leida.

Mingil hetkel, kui ei suudeta teist poolt endale meeldivaks muuta, võib tekkida ükskõiksus, kus enam vahet pole, milline teine inimene on. Aga kuidas siis abikaasat-elukaaslast muuta? Lihtne vastus - muuda iseennast! Ja see kehtib ka kõigi teiste inimeste puhul, keda me elus kohtame.

Aina muudan

Mina olen oma elus alati olnud see, kes ei lepi vastusega: "Midagi ei saa teha!", "Miski pole võimalik!", "Mitte ükski lahendus ei tööta!" jne. Kui ma millessegi usun, siis püüan uuesti ja uuesti. Seega ma olen aastate jooksul pidevalt püüdnud midagi muuta. Elukaaslast-abikaasat, lapsi, ümbritsevaid inimesi, ebameeldivaid olukordi jne. Kuigi selle loo pealkirjas on juttu vaid abikaasast, siis kehtivad mu õppetunnid ka kõige ülejäänud puhul.

Mul võttis tükk aega, et jõuda suure tarkuseni - sa saad siin maailmas muuta vaid iseennast! Ja kui ma lõpuks selle tarkuseni jõudsin, siis ega ma ikkagi seda tarkust alati kasutada ei suuda. Mõnikord tahaks ikka teiste inimeste juurde oma tarkusesõnu jagama joosta.

Tegelikult on õige, et kõige muutmiseks tuleb muuta ennast. Ei ole vaja mõelda, et "küll ma teeks...." või "küll ma oleks...kui inimesed mu ümber või olud oleks õiged". Mitte kunagi ei tule õiget aega ega õigeid inimesi, kui sa iseendaga läbi ei saa. Ja kui saad aru, et oled valel ajal vales kohas, siis tuleb sealt lihtsalt lahkuda, mitte üritada kõike muuta.

Vaid iseennast


Kuigi ma õppisin selle iseenda muutmise tarkuse juba ammu selgeks, siis ikka tuleb seda aeg-ajalt endale meelde tuletada ning see on ärkamise hetk. Minu elus on see aeg taas käes, kui muudan maailma iseenda muutmise läbi. See tähendab, et tuleb läbi vaadata tegemised, millele oma aega kulutan, inimesed, kellele oma tundeid suunan, asjad, mida oluliseks pean. Ja seejärel teha revideerimine - mis jääb, mis läheb, milles tuleb midagi muuta. Ja muutmine siis selle kaudu, et ma saan muuta enda suhtumist või käitumist inimese, olukorra, asja suhtes.

Seda sama pean ma endale aegajalt meelde tuletama ka siis, kui ma oma raamatuid kirjutan. Leian ennast ikka raamatumüügi või -laenutuste edetabeleid läbi kammimas, et näha, mis inimestele meeldib. Ja siis tuleb endale meelde tuletada - mina kirjutan selliseid raamatuid, mida mulle meeldiks lugeda. Ma ei saa lähtuda sellest, mida teised on kirjutanud. Ja mul on palju lugejaid, kellele meeldivad mu raamatud just minu stiili ja mõtete pärast, mitte sellepärast, mida teised kirjutavad.

Ja nii ongi kõigis eluvaldkondades - muuta saad vaid ennast ja olema pead siin maailmas vaid see, mis sa tegelikult oled. Vaja on ainult selles selgust saada, mitte lähtuda teiste hinnangust!

Mina olen Heli (34), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (7,5a, 5,5a, 4a ja 2a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 6 raamatut (viimane noortekas "Ütlemata sõnad"). Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan-juhendan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks pean blogisid minuiluselumaal.blogspot.com ja midaheliluges.blogspot.com, mis keskenduvad mu lemmikteemadele - pere, maaelu ja raamatud!