Meie pere püha päev

Täna sai meil Herlendiga täis 3 kuud abielus oldud. Tänu sellele panime alguse uuele traditsioonile. No tegelikult ei mõelnud me küll hommikul abiellumise tähtpäevale ja traditsiooniga alustasin poolenisti juba eelmisel nädalal. Samuti ei tea Herlend veel seda, et nii hakkabki nüüd olema...aga kui need pisiasjad kõrvale jätta, siis on meie traditsiooniks see, et pühapäev on meie pere püha päev! Siis teeme midagi perega.

Nagu näha, pole ma viimasel ajal väga siia kirjutama jõudnud. Töid ja tegemisi on olnud palju. Kuna eelmisel nädalal sai üks koostöö aga ootamatu lõpu, siis on nüüd ka aega rohkem. Ja nagu näha, kohe ka kirjutan! Püüan järgmistel päevadel ka eelmised sündmused siia kijra saada.

Tänane püha päev nägi välja siis selline:

Lapsevanema jaoks on maailma parim asi see, kui saad lasta lastel lihtsalt lapsed olla, teha midagi, mida nad naudivad ning kui sul endal on ka samal ajal lõbus. Need on nii mõnusad hetked, kui lapsed möllavad omas tempos ning teevad lihtsaid asju ja tunnevad sellest suurt rõõmu. Ehk teevad seda, mida me täiskasvanutena tihti enam väga ei oska- tunnevad rõõmu hetkest.

Pühapäevaste väljasõitude mõte hetkel on käia ilusates kohtades meie kodu lähedal. Näiteks tänane retk viis meid Kaelase mõisa parki, mis on meie kodust vist umbes 5 km kaugusel.

Miks on seda vaja? Meil on kodus suur aed ja kodused lõõgastavad õuetööd- milleks veel kuhugi sõita?
Aga sellepärast, et aegajalt on vaja koos olla nii, et keskendud vaid inimestele, kellega koos oled, mitte töödele, mida võiks koos teha. On vaja võimalust rutiinist ja kodusest keskkonnast välja tulla. On vaja ühiseid mälestusi. Eriti lastele. Neile jäävad kõik sellised väikesed käimised meelde, sest vanematega koos tehtud asjad on lastele eriti olulised.

Laste jaoks ei ole vaja kalleid kingitusi, suursuguseid lubadusi tulevikuks. Neile ongi vaja lihtsaid asju ja rõõmsaid hetki NÜÜD. Lapsevanematena on meil nii lihtne laste (ja samal ajal ka enda) vaimse ja emotsionaalse tervise eest hoolitseda. Sellised väiksed hetked ongi need, mis loovad lastele turvalise, sooja ja meeldejääva lapsepõlve. Lapsepõlv on aga see tunne ja kogemus, mis jääb meiega elu lõpuni. See mõjutab kogu meie käitumist ka täiskasvanuna. Ehk meie saame lapsevanemana anda enda lastele seda, mida anti meile. Samas saavad meie lapsed enda tulevastele lastele anda seda, mida meie neile praegu anname. Hmm, nii et ei mingit survet, aga vastutus on...põlvkondade pikkune!!!

Luban, et mina seisan meie pere pühade päevade eest. Sul on võimalik samuti mõni hetk oma kallitele pühendada. Täna! Nüüd!