Aprilli alguseks olid peaaegu 40 osalejat juba koju läinud. See käis kuidagi märkamatult, sest lahkumised käisid ju ikka üks korraga. Ja seda pole ju palju. Aga kui mõtled, palju kokku on läinud, siis see number tundub juba suur.
Ringis seistes oli ruumi üha rohkem ... Samas hakkasin märkama inimesi, kes seni olid ehk märkamatuks jäänud. Samas on see ka normaalne, sest kui paned ikka 100 võõrast inimest ühte ruumi, siis päriselt ka ei jõua kõigiga kohe tuttavaks saada.
Korduvalt peaaegu viimane
No mina suutsin muidugi taas korduvalt peaaegu viimane olla.
Näiteks läks mul hiiglama kaua aega, et münt hoiupõrsast kätte saada.
Kui saatejuht Säm esimestes saadetes oli muudkui mu vastaste poolt, siis nüüd ta rõõmustas ikka minu üle ka, sest ... no ma tema sõnul ju nii palju seal viimaste seas olnud, et loodetavasti hakkab mul paremini ka minema.
Kommide kaalumise osas ma ei saanudki teada, kui ääre peal ma olin, aga ... välja läks see, kellega koos me peotäisi panime. Nimelt pidime tunde järgi kotti panema 1 kg komme. Ma panin temast igaks juhuks natuke rohkem. Ehk et ... väga õige see mu tulemus olla ei saanud.
Kommid saime koju kaasa, aga ... neid ma enam ei näinud. Lapsed tegid puhta töö. Nii et liiga palju neid komme seal jah olla ei saanud.
Kõige legendaarsem oli ilmselt aga jalgpall ehk palli tühja väravasse löömine. Ma proovisin igasugu nippe, mida kõik mulle targalt õpetasid (ma ise küsisin), aga ... lõpuks olime siis kolmekesi viimaste seas ja ... umbes siis sain ma aru, et mina löön küll mööda, aga ... Karenn lööb mööda samasse kohta, kuhu mina enne kogemata lõin ... mitu korda järjest ...
Jah, ma oleksin ilmselt rohkem närvis olnud, kui oleksin seal üksi või kellegi teisega kahekesi olnud, aga ... Karenni strateegia, et: "Tuli üks inimene mängus hoida!" töötas väga hästi. No ja ma sain läbi. Ja kui mina sain palli sisse, siis oskas Karenn ka nagu imeväel täitsa keskele lüüa.
Päkapikutamist ma oskan
Keerulised polnud ülesanded, mis vajasid varasemalt kodus harjutatud oskusi. No näiteks pimedas toas asju lõhkumata liikumist harjutavad kõik lapsevanemad ju igal aastal kogu detsembrikuu ... no päkapikke abistades.
Bändiliikmete arvu arvates teadsin, et Trad Attackis on 3 liiget ning see mind ka mängus edasi aitas.
Ma ei saa öelda, et matemaatika tekstülesanne oleks liiga lihtne olnud, aga ... samas polnud ka üleliia keeruline. Pigem oli tähelepanu küsimus.
Ma arvutasin jah algul midagi valesti, aga ... no tehtud sain.
Lõpuks oli see, et ma ei saanud aru, miks mu kood ei toimi, kuigi mulle öeldi, et on õige vastus, aga ... tuli välja, et ma sain küll õige vastuse, aga kui jõudsin aiani, mille küljes meie lukud kinni olid, siis selleks ajaks unustasin koodi ära ... kolmekohalise ... vähem kui 2 meetri jooksul ... Ütleme nii, et kohati tegid mängupinge ja väsimus ikka oma töö!
Ikka mängus!
Kokkuvõtlikult võiks öelda, et no ma olen ikka mängus! Ise ka ei usu, aga ... nii on!
Raske uskuda, et nii palju erinevaid mänge on läbi tehtud. Ühelt poolt on jätkuvalt väga lõbus, aga samas on see ikkagi võistlus. Kui sireen käib, siis on pinge peal ja ... pingutadki! Vahet pole, kui lihtne või naljakas või veider see ülesanne tundub.
Äge kogemus on olnud aga mõista, et kui palju asju on võimalik ja samas ... kui keerulised võivad lihtsad asjad olla, kui aeg jookseb ning kõrval on mitukümmend inimest, kes ka viimaseks jääda ei taha.
Samal ajal on läbisaamine teiste saates osalejatega väga hea, nii et kogu aeg toetatakse teineteist. Ei ole mingit kaigaste kodaratesse loopimist! Igati vahva kogemus!
Võistleme pühapäeviti TV3 eetris edasi!
***
Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
Minu tutikas raamat "Langenud müürid" ongi nüüd Tallinnas esitletud!
Mul on aga päriselt tunne, et kõik asjad jäid raamatuesitlusel rääkimata. Räägitud sai muidugi palju, aga mul tuli pärast nii palju häid mõtteid, mida oleks tahtnud veel öelda ... no nagu ikka sellistel puhkudel.
Alustades sellest, et miks ma seekord oma raamatut Apollo Plaza Apollo raamatupoes esitlesin. Nimelt käisime märtsis ühe lapsega seal kinos ja otsustasin selle uue raamatupoe ka üle vaadata. Kohe, kui seda lavanurka seal nägin teadsin, et tahan seal istuda ja ... parim võimalus seda teha on ikkagi raamatuesitlusel.
Raamatuesitluse suur küsimus on alati, et kes võiks minuga vestlema tulla. Seekord taipasin äkitselt, et Helen Roots intervjueerib ju pidevalt inimesi. Miks mitte ka mind? Nimelt oleme Äripäevas mõnda aega lauanaabrid olnud. Enne ja pärast seda on Helen aga toimetanud suure osa minu raamatutest.
"Langenud müürid" on samuti tema toimetatud. Seega oli hirmus ka, sest ma ei teadnud, kui keerulisi küsimusi ta minu käest küsib. Äkki ma ei teagi vastuseid ...
Ühe teemaga jõudsimegi kardetud kohta. Nimelt küsis Helen üksikisadest kirjutamise kohta. Ma siis vastasin juba, et pole seda teinud, aga ... siis tuli meelde, et Helen ju toimetab juba mu järgmist raamatut "Suvepäevad Naantalis", milles üheks tegelaseks on just ka üksikisa.
Pildistama tuli jällegi Pille Väljataga. Ta on ka varem mu raamatuesitlustest 1000 emotsiooni pilte teinud ja neid on alati pärast hea vaadata.
Kuhu mu tähelepanu läks?
Vastustele mõtlemise asemel haaras suure osa mu tähelepanust tegelikult mu 7-aastane tütar. Nimelt ei tulnud tema esitlusele üldse minu pärast. Ütles selle kohe otse välja.
Johanna nimelt teadis, et tulevad ka "Parem kui 99" mängust tuttavad Karenn ja Marten. No ja kuna Johanna on neid mitu pühapäeva järjest telekast vaadanud ja ta teab, et nad on minuga toredad, siis Johanna oli täiesti kindel, et nad on nii ägedad ja tema lemmikud saates osalejad ja nad on telekast ja ...
Enne esitluse algust ei jõudnud ma neid omavahel tutvustada. Ei olnud probleem! Johanna hiilis ja hiilis ja ... siis tegi ennast ise tuttavaks ... ja hakkas rääkima ... ja rääkima ... ja ... Ma ei teagi, mida veel. Pärast sain teada, et pool perelugu sai räägitud. Ilmselt sama palju, kui mina samal ajal laval rääkisin.
Nii ma siis mõtlesingi terve raamatuesitluse, et kas öelda lavalt: "Johanna, mine kohe meestest eemale!" ... või oleks see veider ... eriti kui pärast videost vaadata ...
Aga no mehed said oma esimese fännipildi saates "Parem kui 99" osalemise järel (minul paluti viisakalt pildilt lahkuda ... Johanna poolt).
20 minutit iga lapsega ei ole tund
Õde Eve tõi kohe pärast esitluse lõppu ilusti välja, et kuigi ma ütlesin, et kui ma iga lapsega räägin päevas 20 minutit, siis see on kokku tund aega, et ... tegelikult see nii ei ole. No ... ma pidin nõus olema. Aga ma ise ei pannud üldse tähelegi, et jutu käigus nii ütlesin.
Ehk et kui te nüüd ka kuulate, et ma siin nii ütlen, siis tegelikult ma tean küll, et minuteid ja sente arvutatakse erinevalt.
Kust tulid "Langenud müürid"?
Iga raamatu puhul tahetakse muidugi teada ka seda, et kust see raamat tuli ja kui palju selles on mind ennast.
Lühidalt öeldes on nii, et eks seda raamatut oli mulle endale vaja. Nagu kõiki mu raamatuid. See aga ei tähenda, et see oleks elust maha kirjutatud.
Raamatus "Langenud müürid" sain läbi mängida suhte võimalikkuse vältiva kiindumusstiili puhul. See on teema, millega paljud meist kokku puutuvad ja mida minu eluski on korduvalt olnud, aga mida ma varem sõnastada ei osanud.
Kiindumussuhete teooria on mind oma mineviku mõistmisel palju aidanud. Seda, et inimesed jagunevad äreva, vältiva või turvalise kiindumusstiili vahel. Ennast ja ka teist mõistes on hulga lihtsam paljusid asju lahendada ning mõista, mis on muudetav ja mis mitte. Mida saab inimene ise muuta ja ... millest tuleb eemale astuda.
Kogu raamatuesitlus on järelvaadatav!
Ma võiksin nüüd kogu raamatuesitluse ümber kirjutada, aga ... sa võid ka ise siit vaadata:
Raamatuid on mul kodus veel vaid mõned pakid, nii et kui tahad pühendusega raamatut, siis ole kiire ning telli siit: "Langenud müürid".
Kui raamat loetud, siis palun jaga oma arvamust ikka ka oma sotsiaalmeedias (tägi mind ka), Goodreadsis, FB Lugemise väljakutse grupis ja niisama sõbraga. Olen sulle juba ette selle eest hirmus tänulik!
No ja ... eks mina kirjutan nüüd ikka uusi raamatuid ... mida mul endal vaja on ... ning loodetavasti ka teistel. Siiani on see nii toiminud!
***
Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
Lugejatega kohtudes tulevad minu juurde tihti inimesed, kes kirjutavad oma esimest raamatut. Minu juurde tulevad ka inimesed, kes kirjutavad oma teist ... või kolmandat ... vms raamatut. Suurim mure ja küsimus on sama: neil on hirm oma raamatut välja anda, sest no ... kõik ju loevad ... ja mida nad arvavad ... ja mida nad välja loevad ...
Minult tahetakse teada, et kuidas sellest hirmust üle saada.
Minu vastus:
"Raamatu ilmumise hirmust ei saagi üle!"
Minu värskeim lühiromaan "Langenud müürid" on nüüd nädal aega trükikojast väljas olnud ja ... no mul on ikka hirmus. Üha hirmsamaks läheb. Raamat jõuab järjest raamatukogudesse ja lugejateni ja ... järjest jõuab kätte aeg, kus päriselt inimesed loevad, mis ma kirja panin. Ja see on hirmus!
Kas see on romantiline lugu?
Kui alustada algusest, siis mu esialgne plaan oli kirjutada järgmine romantiline lugu sarja "Mõni õhtu romantikat." Hakkasin seda telefoni trükkima eelmise aasta oktoobris Berliinis käies.
Lugu hakkas aga liikuma ja oma elu elama. Kindlasti mõjutasid kogu loo kulgemist ka Berliinis veedetud päevad. Jah, mõnigi asi jõudis seekord elust raamatusse. Nii polnud lugu varsti üldse see, mida algul ette kujutasin.
Lõpuks võttis tegevus selllise suuna, et ma ei kujutanud seda enam sugugi ette romantilise sarja loona.
Ma ei saa kõike toimuvat ette rääkida, aga ... tegemist on vältiva kiindumussuhtega. Jah, kiindumussuhete teooria on üks, mis mind ühel hetkel mu elus väga palju edasi aitas. Kui mõista, milline on inimese kiindumussuhe, siis on suhet hulga lihtsam mõista ja ka oma ootusi realistlikumaks muuta.
Sarjas "Mõni õhtu romantikat" ei saaks ma sellist lugu realistlikult kirjutada. Nii pidigi sellest eraldiseisev lugu tulema.
Kuigi tegu on lühiromaaniga, siis tegelikult on see ka mahukam, kui on mu romantilised lühiromaanid.
Miks ma tegelikult ei julgenud avaldada raamatut "Langenud müürid"?
Kõige suurema hirmud olidki seekord seotud sellega, et ma ei saanud ise ka aru, mis on päris ja mitte. Selles mõttes, et nagu ütlesin, mitmedki asjad, millest kirjutasin, päriselt selle Berliini reisi ajal juhtusidki.
Nende ülejäänud looga kokkupõimimine ja üheks tervikuks kasvatamine ajas piiri reaalsuse ja väljamõeldise vahel segaseks. Nii kerkis tavapärasest rohkem minu jaoks õhku küsimus, et kas ja kuidas lugejad sellest aru saavad.
Ilmselt on selles loos ka teistsugust hõngu, kui minu puhul tavapäraselt ollakse harjunud ja ... see on ka alati riskantne. Ühelt poolt tahavad ju lugejad, et autori eri raamatud oleksid erinevad, aga samal ajal ei taha ju keegi 40 korda sama lugu lugeda. Seega ootan hirmuga, et kas need, kes teavad, mida tavapäraselt kirjutan, armastavad ka seda lugu või tundub see võõras.
Nii et ... no hirme ja ootusi on palju. Praegu on raamat alles nii värskelt ilmunud, et mul pole eriti tagasisidet ja ... see on täitsa hirmus.
Seega - raamatu avaldamine ei lähe lihtsamaks! Hirmud jäävad alles! No ja ... eks ma siin siis ootan ja kardan edasi, et kuidas teile mu uus teos meeldib. Kui loetud, andke mulle ka ikka julgelt teada, et millised muljed on.
Kellel raamatut veel ei ole, siis kõige soodsamalt saab ikka otse kirjastuse kodulehelt siit: "Langenud müürid"!
***
Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
Kuna mul ilmus sel nädalal 41.raamat, siis viimasel ajal olen taas saanud korduvalt vastata küsimusele, et millisest mu raamatust lugemist alustada, kui pole siiani ühtegi lugenud.
Mõnigi küsib minu käest seda jätkuvalt koos vabandusega, et: "Vabandust, et ma pole lugenud ...". No teeme selle asja nüüd kohe selgeks - minu ees ei pea vabandama, kui sa pole mu raamatuid lugenud. Maailmas on niiiiii palju autoreid ja raamatuid, mida mina pole lugenud. Eestiski on neid hiiglama palju. Ja see ei tähenda, et need kõik minu arvates halvad oleksid. Mul lihtsalt pole aega ja energiat, et kõike lugeda.
Seega on väga ok, kui sa pole mu raamatuid lugenud. Ja veelgi ägedam on, kui sa nüüd arvad, et tahaks seeda teha ja tuled küsima, kust alustada.
Millisest mu raamatust alustada?
Tegelikult on nii, et sellele ühtset vastust pole. Küsimus on, et mida sa otsid ja millised raamatud sulle meeldivad.
Palju tagasisidet olen saanud, et inimesi on lugemise juurde toonud mu romantiliste lühiromaanide sari "Mõni õhtu romantikat". Selle raamatud on sellised mõnusad, pisikesed, umbes 100 lehekülge pikad. Nende peategelane on naine, kes on mingis keerulises eluetapis, kuid keerutab ennast sealt välja ning enamasti leiab ka armastuse.
"Mõni õhtu romantikat" raamatud on eraldiseisvalt loetavad, seega pole vahet, millisest alustad. Samas on neis erinevaid teemasid, tegelased on erinevates eluetappides, seega tasub ikkagi kirjeldusest lugeda, et millist käib jutt.
Ansambel Terminaatori fännidele näiteks sobib kindlasti "Sõbrad nii ei tee", sest selles raamatus on iga peatüki pealkirjaks ja teemaks üks Terminaatori laul ning lugu kulgeb läbi nende. Tegevus toimub nii kooliajal kui nö tänapäevas, seega selles on ka sellist noortekate hõngu.
Vanem naine ning noorem mees teema on teoses "Valss Pärnu rannaliival". See on ka üks esimesi, kuhu reisimise teema sisse jookseb ning käiakse näiteks Viinis.
Ebakindlust emana ning eneseotsinguid leiad loost "Ebaõiglane" ning "See ei ole sina!". Viimane räägib ka lähisuhtevägivalda sisaldavast suhtest väljumise teekonnast.
Noortel tasub alustada algusest
Noorteraamatutest julgen päriselt siiani soovitada oma kõige esimest raamatut "Lõpupidu". Jah, ma tean, et praegu teeksin seda kirjutades palju asju teisiti, aga sellegi poolest saan siiani selle kohta palju kiidusõnu.
"Lõpupidu" on kindlasti lugu, mis aitab tüdrukutel enesekindlamaks muutuda. Mitte ülbeks ja vastikuks, vaid ennast hoidvamaks. See on asi, mille eest paljud tüdrukud on mind selle raamatu lugemise järel tänama tulnud.
"Lõpupidu" on juba ammu täitsa otsas ning seda saab vaid raamatukogust, kuid ma mõtlen praegu selle järgmise kordustrüki tegemise peale.
Loomulikult soovitan minu uut sarja "Laineharja noorte lood". Selle raamatud on samuti lühikesed ja sellised mõnusad lugemisampsud. Sari algab "Augustiga". See on nüüd sari, mida tuleb järjest lugeda, seega alustada esimesest raamatust ja siis edasi liikuda. Seda ma alles kirjutan, seega kes tahab kohe kogu sarja lugeda, peab tegelikult veel ootama.
Rahatarkus
Rahatarkuse teemal kindlasti "30 sammu laenuvaba eluni". Selle juurde tegin ka samanimelise töövihiku, milles on tabelid ja muud lehed, mille abil loetud kohe praktiseerida.
Selles raamatus ei ole vaid sammud laenuvabaks saamiseni, vaid ka mõtted ja teekond sealt edasi. Ehk et kuidas üldse oma finantsolukorda parandada ja sel teel edasi liikuda. Nii et see on kindlasti teos, millest võid lugeda vaid endale sobilikke peatükke ning neid leiab sealt igas rahalises olukorras olev inimene.
***
Sellised on siis mõned soovitused, kuid ehk on abiks, et nende mu 41 raamatu seast endale õige leida!
***
Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
Ehk et ma sain lõpuks teha seda, mida nii kaua olen teha tahtnud - kasemetsa!
Selgemalt rääkides on nii, et juba aastaid olen tahtnud kaseistikuid istutada nii, et sellest saaks tulevikus mets. Mul on see mõte aga alati tulnud suve algul, no siis kui kevadine kiire on möödas ja läheb soojaks jne, aga ... selleks ajaks on kõik istikud ammu läbi müüdud.
Sel aastal tuli mul idee aga põhimõtteliselt talvel. Nii hakkasingi istikuid otsima ja sel aastal ka sain.
Eelmisel nädalavahetusel alustasin juba vana ja võsastunud metsaaluse korrastamisega. Seekord jätkasime sellega koos osade lastega ning istutasime.
Mingil hetkel olin endaga väga rahul, et ma ikkagi kõigest 200 taime tellisin, mitte ... 500 (see käis mul ka korra peast läbi). Kuuskedega on lihtne - nende puhul näed täpselt, kus eelmine taim on. Kased aga sulavad nii kiiresti maastikuga ühte, et üheks tööks oli istutatud taimede ülesotsimine.
Aga no ... nüüd on, mida 20 ... või 40 aasta pärast oodata.
Nii mõnus tunne on midagi reaalselt muuta, oma töö tulemust näha. Juba see, kui metsaalune sai võsast puhtaks, oli nii ilus ja mõnus vaatepilt. Ma päriselt arvan, et need mõnisada taime (või noh need, mis neist kasvama lähevad) aitavad meile kõigile juba varsti paremat õhku toota. Minu enda jaoks on see pisike panus sellesse, et meie planeet Maa meie kõigi jaoks veidigi kauem vastu peaks.
***
Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
