Kuvatud on postitused sildiga lapsed. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lapsed. Kuva kõik postitused

neljapäev, 18. juuni 2026

Üks põhiharitud laps ja tüli lilledega - tehtud!

Mul on nüüd üks põhiharitud laps! 

Ja mul on esimene gümnaasiumisse minev laps ehk et tal on olemas ka gümnaasiumikoht! 

Ja see kõik on niiiiii palju rohkem kui alles mõned kuud tagasi loota oleksin osanud! 

See on olnud teekond, millel on olnud nii palju siksakitamist ja pöördeid ja ... ma ei teagi, mida veel. 

Mu lapsed on kõik targad. Selles pole kunagi küsimus olnud, aga ... mu laste ümber on alati nii palju muud olnud, mis mõjutab ka koolielu, seega tulemustes pole ma tõesti kunagi kindel saanud olla. 

Pole eriline saladus, et alles 9 kuud tagasi ütles see sama laps, et ilmselt ta 9.klassi lõpetada ei suuda. Isegi pool aastat tagasi oli tal sama tunne. Ilmselt mõnelgi õpetajal samuti. 

Ja siis ta võttis ennast kokku. Siis mõtlesime koos välja, mida veel vaja on. Panustasime mõlemad oma võimete piirides. 

Ja ... ta tegi selle ära! 

Eelmise aasta lõpus kirjutasin endale selleks kalendriaastaks 3 suurimat eesmärki. Neist esimesed olid:

1) Mathias lõpetab põhikooli

2) Mathias saab sisse gümnaasiumisse

Ja ... need 2 on nüüd täidetud! 

Mõnigi võib öelda, et lapse haridus ja kooliskäimine jms ei ole kuidagi vanema teema. Taaskord ütlen - seda saavad öelda inimesed, kelle lapsed on elanud sellistes ebakindlates oludes, nagu minu lapsed on elanud. Et kui saad täpselt aru, mille muuga nad kooli jms kõrvalt on pidanud hakkama saama, siis ole nii kena ja tule mulle ütlema, kui palju ma peaksin lapse haridusse panustama ja kui paljuga peaks ta ise hakkama saama. 

Jah, ilmselt saame vaid me ise siin täpselt aru, kui suur saavutus see on ning mõnelegi võib tunduda, et rõõmustan liiga palju selle üle, aga ma ise tean, mis kõik selle taga on, et me tänasel päeval kõik koos siin võiks seista, nii et ... ma olen niiiiii õnnelik! 

Oluline on ka see, et sellistest suurtest verstapostidest on nüüd natukeseks ajaks rahu majas. See annab ka mulle rohkem hingamisruumi. 

Ma olen nii tänulik kõigile inimestele, kes on sel teel Mathiasele toeks olnud. 

Ma olen tänulik ka neile, kes ei takistanud. Ehk et kui ei tahtnud-suutnud-osanud aidata, siis vähemalt ei takistanud. Seegi on vahel suureks abiks. 

Tean, et see tundub aastate pärast nii väike samm ja et see on alles teekonna algus, aga ... see on ülimalt suur samm, mis üldse lubab sellel teekonnal jätkuda. 

Tüli lilledega

Aktuse ajal ja järel oli vahepeal küll tunne, et kui Mathias oleks teanud, kui suur töö see lõpetamine on, siis ta poleks seda üldse teinud. Tema suurim tüli oli lilledega. 

"Eeemps, neid on nii palju!"
"Eeemps, need lilled kukuvad!"
"Eeemps, mul on käsi väsinud!"
"Eeemps - sina võta need lilled!"

Ühel hetkel pärast õnnitlemist tuli Mathias mulle koridoris ilma lilledeta vastu. Küsisin, et kus lilled on. Ta näitas ühe klassi poole: "Sinna panin!" 

Kui ta kuulis, et aktus ja õnnitlemine oli vaid üks osa ning nüüd tuleb KOOS lilledega pildistama hakata ... klassiga ... sugulastega ... üksinda ... jne, siis ... no ilmselt kahetses ta sel hetkel mitu-mitu korda, et üldse lõpetanud oli. 

Meie minu õdedega siis vaid itsitasime, et näha on, et laps pole varem kooli lõpetanud. 

Siis sain küll ka aru, et mu lapsed polegi väga ka teiste lõpetamistel käinud ... See on see, kui üks põlvkond on ees oma tiiru ära teinud ja nüüd hakkab järgmise põlvkonna kord, sest nüüd hakkab neid kooliringe ja muid ringe järjest täis saama juba järgmisel põlvkonna. 

Seega - palju õnne, armas Mathias! 

Suur töö on tehtud, aga ... no see on kindlasti veelgi suurema töö ja pikema teekonna algus! 

P.s. igaks juhuks ütlen, et kõik lilled jõudsid õnnelikult koju ja vaasidesse (purkidesse jms)!  

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

esmaspäev, 23. veebruar 2026

Kellele kohtuotsusega seekord raha jagati?

Kui sa ei viitsi rohkem lugeda, siis kiire kokkuvõte sellest postitusest on selline:

1) raha jagati lastele

2) 5 lapse kasvatamine ongi kulutas ja sinna päriselt lähebki raha (isegi, kui emal pole kunstküüsi ja -ripsmeid)

Ehk siis 10 päeva tagasi jõudis meieni elatise kohtuotsus. Järjekordne. Eks neid ole meil juba omajagu. 

Veidi rohkem kui 1,5 aastat tagasi tehtud kohtuotsuse kohta saad lugeda siit: elatise kohtuotsus. 

Üldisemalt leiad lahutamisega seotud postitused siit: lahutamine. 

Kuidas meil kohtus läks? 

Minu suurim hirm seekord oli, et mitmed lapsed tahtsid istungile kaasa tulla. Kuna tegemist oli avaliku istungiga, siis ... kuigi see mulle ei meeldinud, siis lasin neil kaasa tulla. Kohtunik aga saatis lapsed kohe välja, sest ... kuigi igasugused muud inimesed oleksid võinud seal olla, siis lapsed, kelle üle asju otsustatakse, osaleda ei võinud. See oli minu jaoks tegelikult ikka suur kergendus. Neil poleks olnud vaja kuulda asju, millest räägitakse. 

Lisaks laste isale oli mul seekord vastas tema advokaat. Mina esindan ennast jätkuvalt ise. Sisekaitseakadeemias õpitud aastatest on midagi ikka kasu ka. Kuna ilmselt seekord veetakse mind Riigikohtuni välja, siis enda jaoks olen teinud otsuse, et ilmselt Riigikohtu jaoks hakkan endale ka esindajat otsima. Ringkonnakohtusse aga lähen ikkagi veel ise. 

Mis sai oluliseks?

Istung kestis 1,5 tundi, kuid ega tegelikult väga midagi suurt ei juhtunud. 

Olulisimad küsimused olid, et kui palju lapsed on isa juures olnud. Tegelikult sel teemal ka suureks vaidluseks ei läinud, sest ... no polnud midagi vaielda. Nad pole seal suhtluskorrale vastavalt olnud ja sellekohased kirjavahetused on olemas. 

Kõik asjad tegi lihtsamaks, et meil on omavahelised vestlused kõik kirjalikult olemas. Nimelt käskis ühe esimese kohtuasja kohtunik meil ainult kirjalikult suhelda (ilmselgete järjepidevate jätkuvate lahkhelide tõttu). 

Ma teadsin, et mõni kohtusekretär on mu peale hirmus pahane, aga no kui mult seekord täiendavaid tõendeid küsiti, siis jah, saatsin neile hunniku vestlusi. See jättis ära väga palju "sina ütlesid-mina ütlesin" vaidlusi. Ja see ei ole halb. Päriselt - kirjalikud tõendid teevad asjad lihtsamaks!!! Nii et kel sama teekond käsil, siis - suhelge kirjalikult! 

5 lapse kasvatamine ongi kulukas

Kõige rohkem arutasime ilmselt taas ikkagi seda, et ... kust siis raha tuleb? 

5 lapse minimaalne riiklik elatis juhul, kui lapsed on teise poolega keskmiselt alla 7 ööpäeva kuu jooksul on 1243,53€. See on suur summa. Ja see ... kulubki lastele! 

Elatise vaidlustest rääkides on tihti üks põhiline asi, mida öeldakse, et ema nõuab nii suurt elatise summat, et endale kunstküüsi ja -ripsmeid panna. Mainisin selle ka kohtus ära, et mul on küüned ja ripsmed kõik vaid enda omad. Teise poole advokaat arvas, et polnud asjakohane märkus, aga no ... mitu korda te olete kuulnud, et emad just selleks raha nõuavad??? Ma küll olen. 

Ei, minimaalse elatise arvutuses pole lastega reisimine, matemaatika eratunnid, kõrgendatud tervisekulud, laagrid, meistrikursused, klassireisid, teatrid-kontserdid ... Need kõik on minu erakulu ja isiklik valik ning nende osas ma ei ole küsinud, ega hakka ka küsima täiendavat elatist. Minimaalse summa sisse võiksid aga aasta lõikes mahtuda laste elamiskulud, riided, koolitarbed jms igapäevased kulud. 

Ning jah, tean, et mina omalt poolt pean ka minimaalse elatise arvestuses sama palju juurde panema, kuigi teisel poolel on kuu jooksul 27-31 lastevaba tööpäeva ja minul on ... 0-4 lastevaba tööpäeva kuu jooksul. 

Kohus otsib asitõendeid

Nagu öeldud, siis oluline teema on, et kust tuleb raha. No et see 1243,53€ on päris suur summa ja kui sul mitte midagi ei ole, siis ... kust see tuleb? 

Seekord nägin ära selle, et kohus saab ise uurida, millal on mingid varad kellegi teise nimele kirjutatud. Kui algul püüdis teine pool väita, et olen tema varalise seisu osas valetanud, siis kohus käis ise registrid läbi ja kinnitas seda, mida mina eelnevalt väitsin. 

Seda on meile ka varasemates kohtuasjades öeldud, et kui igakuistest sissetulekutest laste ülalpidamiseks ei piisa, siis tuleb oma vara müüa ning selle arvelt laste vajadused katta. Laste vajaduste täitmine on nr 1. 

Jätkuvalt ei räägi me neis kohtuasjades muidugi sellest, et kui palju emale enda jaoks raha kätte jääb. Kuigi seekord vähemalt kohtunik ei keskendunud liiga palju ka sellele, kui palju teisele poolele raha kätte jääb. 

Kordus ikka fakt, et lapsevanemate kohustus on oma laste eest vastutada ning nad üles kasvatada.

Tere tulemast Chigagosse! 

Kohtuotsus oli kokkuvõtlikult: rahuldada hagi täiel määral!!!!

Ja ... minu jaoks oli rahu maa peal. Ma lugesin kohtuotsust siis, kui tulime ühe lapsega kinost. Seisin WC ukse taga. Laps tuli WCst ja leidis mu ... täiesti pisarates. Tal oli algul päris paanika, sest ei saanud aru, mis juhtus. Ma ei suutnud algul selgitada ka. Aga no see oli lihtsalt selline pingelangus. Ma olen seda otsust päriselt aastaid ... nagu aaaaaaaastaid oodanud. 

Ausalt - minu eesmärk pole võidelda ja ma ei viitsi, aga ... ma arvan, et oleks õiglane, kui pärast kõiki neid aastaid 5 lapse minimaalne ülalpidamine ei oleks ainult minu mure. Ma tahan, et mu lastel oleks ema, kes hingab, naeratab ja omab ka veidike vaba aega lastega. Minimaalses määras elatise saamine suurendaks seda võimalust küll. 

Selle asemel aga ... läks pärast kohtuotsust muidugi lahti ... no igasugu põnevad asjad hakkasid juhtuma. Sellised, mille põhjal ma ennustan, et ... varsti lähevad hoopis mõned eelmised teemad taas kohtusse (nt haridus ja elukoht jms), aga ... no tegelikult on mul ikkagi sees rahu. Olen lastega nüüd päris mitu aastat Tallinnas elanud. Olen ennast endistest hirmudest ja ohtudest nii palju välja kerinud, et ... ma jään ellu! 

Ja ... mu ümber on taas tekkimas inimesed, keda ei saa mõjutada, ega minult mingite valede ja rünnakutega ära võtta ... see suurendab ellujäämise võimalusi veelgi! 

Praegu olen oma eluga kohas, et kui isegi midagi peaks muutuma, siis ei kuku kõik muud asjad korraga kokku. Mõned aastad tagasi oli nii, et kui üks väike asi kukkus, siis kukkus (või oleks kukkunud!) ka kogu ülejäänud kaardimajake. Nüüd on mul kaardimaja vundament kinni kleebitud ja ... on hästi. Või noh ... paremini. 

Miks naised ei lahuta?

Kogu selle teema peale aga võin taas kinnitada, et ma saan aru, miks (eriti just) naised ei lahuta. See ongi keeruline. Eriti kui sa juba varasemast teadsid, kui keeruline saab lahkuminek olema. See ongi keeruline, et valida kas õudne lõpp või lõputu õudus ... eriti kui sa tegelikult ei tea, et kas see valitud õudne lõpp on lõpp või ... lihtsalt omamoodi järgmine lõputu õudus ...

Praeguseks pole mul õrna aimugi, et kas lapsed hakkavad seda minimaalset elatist saama. Tean, et mina jätkan enda sissetulekute suurendamist, et saaksin ka ilma igasuguse teise poole panuseta hakkama. Minu kirjutatud ja kirjastatud raamatud on see, millest peavad vajalikud kulud kaetud saama.  

... aga ... minu jaoks oli õigluse mõttes ülimalt oluline, et kohtunik ütleks, et mu lastel on õigus ja et nad on seda summat väärt. 

Mul oli seda kohtuotsust vaja selleks, et ma saaks teistele minu poole pöörduvatele naistele (või ka meestele, neid on ka!) öelda, et: "See on võimalik! Kohtud on õiglased!"  

Nii et ... jätkame matka! Üks samm jälle edasi astutud! 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid. 

esmaspäev, 9. veebruar 2026

"Meie Erika" on kaasahaarav, kuid tasakaalukas

Täna oli mul imeline võimalus osaleda Erika Salumäe eluloofilmi "Meie Erika" esilinastusel. 

Kuna kutse oli kahele, siis seekord sai kaasa tulla Maria. 

Kui alustada kokkuvõttest, siis see oli lihtsalt nii ilus film. Minu jaoks oli see väga tasakaalukas. Jah, ma ei saa öelda, et kas kõik faktid olid õiged ja kui palju oli kunstilist liialdust, aga vaatajana tundsin, et kõike oli piisavalt. 

Loomulikult oli lõpus tunne, et lugu sai liiga ruttu otsa, sest Erika lugu läks ju edasi ... ja ikka veel pikalt. Samas saan aru, et kui lõpp poleks olnud selle koha peal, siis oleksime veel 3 tundi kinos istunud. 

Suureks plussiks oli minu jaoks ka ajastutruudus. Mu 13-aastane küsis kõrvalt korduvalt, et kas ühte või teist asja mäletan ja ... ma siis pidin ütlema, et: "Sel ajal ma polnud veel sündinudki!", kuid samas oli ikka ka paljut, mille kohta sain öelda, et mäletan ja nii oligi. Seega noorematele on see kindlasti ka ajaloolise ajastu mõttes väärtuslik film.

Miks mind kutsuti?

Erikaga seob meid see, et tema lasteraamatud "Triinu lood" on avaldatud just minu Heli Kirjastuse kaudu. Päris mitmed aastad tagasi ehk 2018.a detsembris käisime neid koos mitmes kohas esitlemas. 

Maria oli tol ajal ka kohal, nii et ... ringiga tagasi. 


Praegusel ajal on Erika Salumäe lasteraamatud "Triinu lood" 1.osa ja "Triinu lood" 2.osa saadaval vaid mu kirjastuse kodulehel siin: Erika lasteraamatud. Teistest poodidest neid enam ei leia. 

Triinu lugude tegevus toimub umbes Erika lapsepõlve ajal, kuid ta on öelnud, et need ei ole tema elust maha kirjutatud. Männipuud ja lastekodu on sealgi olemas, kuid lisaks ikka paljugi muud. 

Eks ta nii ju on, et kellegi kohta millegi teadasaamiseks tasub uurida erinevatest allikatest ja lõpuks, ükskõik kui "meie" keegi on, siis igaüks on esmalt ikka enda oma ning päriselt jagamisele ei kuulu.  

Samuti on ju nii, et kui vaatame-kuulame kellegi lugu, siis samal ajal on see lugu igaühest meist. Sellega seostuvad meie enda lood ning mälestused. See, kuidas mingi lugu meid tundma paneb, on lõpuks seotud sellega, mida muud meil veel sellega seostub. 

Veelkord suur tänu esilinastuse kutse eest, sest see oli tõesti mõnus elamus! Kõigil teistel soovitan aga soojalt filmi kindlasti vaatama minna. 

 ***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid. 



pühapäev, 1. veebruar 2026

4,5 aastat pärast lahkuminekut ja ... ikka alustan päeva pisarates ...

Tänasel imeilusal talvepäeval peaksin ma õues jalutama või ... kohtule elatise kohtuvaidluses vastust kirjutama. Ei suudagi valida, kumba siis teha ... aga ... tegelikul ei vali ma kumbagi ...

... sest ma tean, et olen nii kaugele tulnud ja jõudnud ning mul tuleb kohtule vastus valmis kirjutada, aga ... see tähendab jälle sukeldumist kõigesse, milleks ma pole valmis ... juba vaid mõte kõigist neist lahutamisega seotud teemadest tõmbab sisemuses midagi vastikult kokku ... tekitab vastikud värinad ... pisarad jooksevad ... ja mitmed muud kehalised reaktsioonid ...

... ja see on 4,5 aastat pärast lahkuminekut ... sest ... see ei ole läbi .... see aeg pole mitte mingit rahu toonud ... rahu on siis, kui ma ei pea teise poolega midagi arutama ... võtan kõik täiendavad kohutused endale ja ... lihtsalt jõuan ja teen ... aga ... 10 päeva pärast tuleb kohtus taas sukelduda aruteludesse  ... tõestamisse ... 

Jah, ma ei tea praegu, millele mul üldse kohtuvaidluses tuleb vastata, sest ... vaatasin ära vastamise tähtaja, aga dokumentide avamise lükkasin edasi ... sest see on vastik ... see on füüsiliselt ebameeldiv ... Seekord tuleb mul siis lugeda, et mida teine pool vastas minu esitatud hagile ning pean omalt poolt tema väiteid kommenteerima. Pean taas selgitama, et minu lapsed on väärt minimaalses määras toitu, elamist, riideid, arstiabi ning ... äkki isegi mõnda üritust koos sõpradega. 

... ja tuletan meelde, et ma küsin lihtsalt seda, et kui ma suurema osa ajast üksinda lapsi kasvatan, siis teine pool tasuks riiklikult minimaalses määras oma osaluse lastekasvatuses ... 

... kohtule vastuse kirjutamise "soojenduseks" lugesin Kärt Anvelti artiklit "Vägivaldsest suhtest lahkumise hind: emad kaotavad lapsed ja kodu, kodulaen ning liising jäävad". Ostsin selle artikli pärast ajalehe juba eelmisel nädalal, kuid ei suutnud ennast sed alugema sundida. Praegu vaadates, mis mu sees toimub tean, miks. 

Ma kuulen nii tihti, kui tubli ma olen, et lastele nii paljut suudan võimaldada ja hakkama saan ja ... Aga, tegelikult on igapäevaselt väga tuttavad tunded, et: 

- see ei lõppegi mitte kunagi

- ma ei saa kunagi sellest ringist välja, eriti, kuna mu noorim laps saab 18-aastaseks 11 aasta pärast ... ja kas see on punkt, kus saan täielikult teise poolega suhtlemise lõpetada?

- ma ei jõua tõestada, et ma lastest hoolin 

- ma ei jõua hakkama saada sellega, millega vahel isegi kaks vanemat koos hakkama ei saaks ... 

Selle artikli lugemine oli ühelt poolt toetav, sest näitas, et paljudel naistel peale minu on veel nii. Aga ... ma teadsin ju seda tegelikult varemgi. Te kirjutate mulle. Te jagate minuga otse oma lugusid. Ma olen kirjutanud raamatud "See ei ole sina!" ja ... "Uus algus" ... ja need pole tühja koha pealt sündinud.

Lugesin artiklist kirjeldusi, mida mõeldakse vägivalla ... mida vaimse vägivalla ... mida materiaalse vägivalla all ... kogu keha mäletas ühte või teist või kahesaja kuuekümnendat kogemust ... 

Ja ... seda rohkem kiskus see artikkel samuti lõhki, sest ... kui paljudel naistel peale minu on nii, siis ... polegi ju lootust ... ma päriselt oleksin 10 päeva pärast kohtus õnnelik siis, kui kuuleksin, et kasvõi edaspidi hakkavad lapsed saama riiklikult minimaalset elatist, sest nad on seda väärt ... jah, ma tean, et eelmise õppeaasta jooksul, mil nad olid KOGU aja minu juures, saidki nad kokku 550€ elatist kuu jooksul ning kohus ei aruta, kas tagant järgi peaksid nad rohkem saama, sest ... sel ajal, kui ma pidin kohtule selles osas vastuse kirjutama, olin ma autoõnnetuse järel hoopis nädalaid pikali voodis ... 

... jah, ma tean, et minu valik ja eralõbu on see, kui lapse hambaravi maksab 800€ ja ... siit edasi umbes 100€ kuus .... et valin lastele võtta matemaatika eraõpetaja, sest nad pole koolis ainet selgeks saanud, aga vähemalt ühel tuleb mõne kuu pärast eksam ära teha ... minu valik on, et nad käivad muusikakoolis ja mitmed trennis ... ehk need kulud võiks kõik ju tegemata jätta, eks ... aga jah, mina olin see, et kolme erineva kohtuasja raames taotles endale õigust laste hariduse üle ainuisikuliselt otsustada ... 

... mul pole jaanuaris ühtegi lastevaba päeva olnud ... oleks pidanud olema 2 nädalavahetust, aga ... minu valik oli, et ühel neist nädalavahetustel oli ühel lapsel proovieksam ... nüüd on kolmel esinemine ... seega ... eks ole ju minu valik, et kogu aeg on kellelegi vaja süüa osta ja tegeleda ... (kas ma pean igaks juhuks lisama, et ma väga armastan oma lapsi ning nendega on tore koos olla, aga 100% üksinda 5 lapse vanem olla on vahepeal ... veidi väsitav ... eriti kuna need vabad päevad ma kasutan lisatööde tegemiseks, nii et saaks rahaliselt paremini järjele ...? ) 

... miks see kohtuvaidluse ootamine nii seest lõhki kisub on teadmine, mis mind ees ootab ... sest ma olen proovinud näiteks arutada, et kui lapsed peaksid nädalavahetusel haiged olema ja ei saa siis teise poole juurde minna, kas saaks selle nädalavahetuse ümber vahetada ... või kui neil on esinemine ja lapsed seega nädalavahetusel töötavad, kas saaks selle ümber vahetada ... ausalt, vastused pole isegi sellised, mida tasuks lugeda ... tihti vaatangi esimese ja viimase lause ära ning panen kinni, sest midagi uut seal ei ole ... ja mitte ühtegi lastekasvatust toetavat lauset seal ka ei ole ... ja isegi kui ma ei vasta, siis neid kirjut tuleb ... ja tuleb ... ja see on 4,5 aastat pärast lahkuminekut ... 

... mida ei tule, on lause, et: "jah, saan aru, et lastel on ka oma elu ja tegemised ning ikka võime nädalavahetuse ümber vahetada, et kõik lapsed saaksid korraga tulla ning vähemalt kord kuus isa näha!" 

... jah, ja ärgem unustagem, et mina teen seda kõike selleks, et elatise kohtuvaidluse järel ülimalt rikkaks saada ... ja lapsed on suurema osa ajast minuga selleks, et ... no mina saaksin teist vanemat kiusata ja lapsed temast eraldada ... loomulikult (kas pean kirjutama, et viimane lõik oli irooniline ja et ma olen lihtsalt sellest kõigest nii väsinud ....)

... ja siis ma mõtlengi, et ma võiks öelda, et ju jääb ... ma ei jõua rohkem, aga ... siis tuleb jälle meelde või saan infot selle kohta, et sellises olukorras naisi ja lapsi on nii palju ... 

... ja siis pean istuma koolis ja arutlema teemal, et: "miks lapsel on hinded sellised?" või "miks lapsel on midagi tegemata?" või "miks laps igas tunnis ei käi?" ... või kuulma mõnelt teiselt vanemalt, et "minu lapsed suudavad küll ise ..." 

... teate - ma olen nad kõik elus hoidnud ja ise  ka elus ja ... see on suure IGAPÄEVASE töö tulemus ... 

... ning kõik, kes te sarnases olukorras olete - ei, see pole minu jaoks kuidagi lihtsam. Keerulistest aegadest ja oludest rääkimine lihtsalt tõmbab ennast veel alla, nii et jah, enamasti räägin neid asju seal ja nendega, kellega on vaja ning kellega vesteldes saan nendest olukordadest edasiliikumiseks kuidagi tuge. Aga see ei tähenda, et minu elus neid raskeid kohti ei oleks. 

Kogu seda postkastis toimuvat jama ma enamasti ei jaga, sest see levitaks sitta veelgi rohkem. Seda pole vaja. Aga see on olemas. Ikka veel. 

Ja ma saan väga hästi aru, miks inimesed vägivaldsetes suhetes püsivad, sest ... lahkumine nõuab niiiii palju jõudu, energiat, enesekindlust, vastipidamist, raha ... jne. 

... ilmselt on minu jaoks kõige keerulisem praegu see, et ükskõik, kui avalikult ma siin asju jagan, siis kõigis oma avaldustes olen alati lapsi kaitsnud ... olen alati kõike jaganud selle teadmisega, et ma võiksin rääkida veel rohkem, kuid laste kaitsmiseks seda ei tee ... nüüd aga tahavad suuremad lapsed ise kohtuistungile kaasa tulla ja ... see on täpselt see, mille eest ma neid ju kaitsnud olen ... nemad ei tea, mida päriselt räägitakse ... põhjendusteks tuuakse ... ja kõik need aastad olen ma kõiges selles laste eest paljusid asju varjanud just selleks, et nemad hoitud oleksid ... ja see omakorda on ise väsitav, aga ... kui sa kedagi armastad ja tema eest vastutad, siis see on SEE, mida sa oma laste heaks teed ... 

... aga, see mida me teeme on ... et oleme korraks väsinud ... ja see on ok ... ja siis ... liigume edasi ... 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid. 



kolmapäev, 31. detsember 2025

Heli 2025.aasta kokkuvõte - uus algus ... või vähemalt teel!

Käes on iga-aastase kokkuvõtte aeg ... no sest ma teen seda ju igal aastal ... aga noh, blogist leidsin eelmise kokkuvõtte 2022.aastast ... ja ... ühe veel. Need olid sellised

2022 - Kust tuli raha? Kuhu kulus aeg?

2021 - Aasta lõppemas, aga ikka elus

Kui eelmised kokkuvõtted on hoolimata positiivsest hoiakust ikkagi kuidagi rasked ning nende ümber olnud kokkuvõtted jäid üldse tegemata, sest ilmselgelt polnud mul selleks jõudu, siis seekord on küll tunne, et ...

Uus algus ... või vähemalt teel! 

Ma ei tea, kui palju igasugu astroloogiat uskuda, aga aasta lõpus hakkasid mulle selleteemalised videod ette jooksma ning see kõnetas. Nimelt sain teada, et eelmine oli maoaasta. See tähendas vana naha mahaajamist, selle lõpetamist, mis enam ei toimi, ega toeta. 

Tagant järgi mõeldes see nii oligi ja ikka kohe väga mitmel tasandil. 

Ja kui ma ise ei osanud mõne asja kohta öelda või otsust teha, et "siin on nüüd kõik!", siis tehti see otsus minu eest. Nii lihtsalt oligi. 

Ma olen alati olnud see, kes otsib lahendusi ja teab, et kõik on võimalik, kui tahta, aga ... mõnes kohas jääb ainult minu lahendustest ja tahtmisest väheks. 

Sellesse aastasse mahtus palju muutvaid kogemusi. 

Muutused REISIDES

Reisimine on taas osa minu elust olnud alles viimase peaaegu 2 aasta jooksul. Uute kohtade muutvas ja äratavas mõjus pole ma aga kunagi kahelnud. Lihtsalt ... varem polnud selleks võimalusi ... või see polnud ühine prioriteet ... aga nüüd ... annan endast parima, et see nii ka jätkuks. 

Selle aasta reisid olid: 

  1. Üksinda Londonis
  2. Lastega Pariisis Disneylandis
  3. Üksinda Viinis
  4. Üksinda Oslos
  5. Lastega Naantalis (Soomes) Muumimaal
  6. Üksinda Berliinis
  7. Suuremate lastega Londonis 
Muutused RAAMATUTES
Ma kirjutan (jätkuvalt!) raamatuid, mida mulle endale on vaja ning imetore on näha, et neid on ka teistele vaja. Pole vist võimalik kirjutada suuremat muutust lubavat raamatut kui "Uus algus". See oli esimene minu sel aastal ilmunud raamatutest. Teine oli "September"

Mind muudab iga raamat, mille valmis kirjutan, aga see, kui lugejad hakkavad tagasisidet saatma ... no see on lihtsalt kirjeldamatu kogemus. 

Lugemisaasta 2025 kokkuvõtte tegin ka ilusti ära. Kõige muutvam lugemiselamus oli ilmselt "Ebatervete perekonnamustrite muutmine". See teos kiskus tõesti näitlikult lahti paljud teemad, mis väga puudutasid ning andis tööriistu, kuidas neid lahendada ja paremini edasi liikuda. Aastat alustasin raamatuga "Sinuga siin ja praegu". Sellest sain olulise taipamise, et igal tasandil iga suhte muutmiseks on mul alati võimalus olemas, sest iga suhet saab muuta juba siis, kui muudan iseennast. 

Muutev äratav HETK
Ilmselt oli kõige äratavam hetk autoavarii pärast SKA vilistlaste kokkutulekut. Ei saa öelda, et see oleks mu esimene autoavarii olnud. Olen kaks ka varem teinud, kuid eelmised on olnud teelt väljasõitmised. See oli esimene kokkupõrge teise autoga. 

Pikemalt kirjutasin sellest siin: Pauguga lõppenud pidu SKAs.  

Avarii pani suurema osa mu suveplaanidest pausile ning andis palju aega, et oma mõtete ja plaanide ja tegemiste peale mõelda. 

Sellele järgnes ka taipamine, et ma pole laisk, vaid läbipõlenud. See oli omakorda järgmiste muutuste ja mõtlemiste aeg. 

Ehk jah, täielik nahaajamine käis sel aastal.

Muutev TAASKOHTUMINE
Sel aastal oli see ilmselt muusikaga. Üle ... ma ei tea mitme ... mitmekümne aasta mängisin taas akordionit. Krista Sildoja juhtimisel oli lõppeesmärk rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul ning sinna ma koos teistega ka jõudsin. Sellele eelnenud avarii küll tähendas, et mind saatis suur kogus valuvaigisteid ning jätkuvad valud, aga ... ma olin kohal ja mängisin. 

Muusikal on mu elus alati oluline koht olnud, kuid viimased päris mitmed aastad on läinud pigem sellele, et oma lapsi muusika teekonnal toetada. Nii oli ülimalt tore taas ka ise pill kätte võtta ja avastada, et ... midagi ma ikka mäletan ka. 

Muutev MUUSIKAELAMUS
Sel aastal võistlevad omavahel selle koha pärast Londonis nähtud muusikalid. 

"Ooperifantoomi" nägin 2 korda. See on muusikalide seas üks mu vanimaid armastusi, nii et muidugi puudutas väga. 

"Hüljatud" on eelmisega konkureeriv, seega seda West Endil näha oli muidugi ka eriline kogemus. Mõnikümmend aastat tagasi olen seda näinud USAs Broadwayl. Mõnigi laul sellest on mu elu olulistel hetkedel olemas olnud.  

"Hamilton" on muusikalide seas mu värskeim armastus, kuid just sellest algas minu ja laste novembrikuise Londoni reisi planeerimine. Hamiltoni piletid olid esimesed, mis enne reisi ostetud said. Ja see oli seda väärt. 

Loomulikult oli eriline kogemus ka Imagine Dragonsi kontsert Tallinnas. Nende lood on minu jaoks aastaid erinevatel eluhetkedel lahutamatuteks kaaslasteks olnud. Mitme raamatu kirjutamisel olen samuti just nende erinevaid lugusid kuulanud.   

Muutvad KOHTUMISED
See aasta tõi kaasa väga mitmed olulised taaskohtumised, kuna toimus nii Pärnu-Jaagupi Keskkooli (praeguse põhikooli), kui ka Sisekaitseakadeemia vilistlaste kohtumine. 

Kuna Pärnu-Jaagupi Keskkooli lõpetamisest möödus mul sel aastal 25 aastat ning Sisekaitseakadeemia lõpetamisest 21 aastat, siis loomulikult olen mõlema kooli kohtumistel ka varem käinud, kuid ... äkki on praeguseks piisavalt aega mööda läinud, nii et on piisavalt palju muutusi toimunud ... igatahes mõlemad üritused tõid taasa taaskohtumisi, mis jäid ka ülejäänud aastat saatma. 

Muutev MÕISTMINE
Kõige olulisemaks mõistmiseks, mis uuele aastale tooni annab, on ilmselt arusaam, et LOOBUMINE ja ootamise lõpetamine ei ole alati allaandmine. Vahel tuleb mõista, et igaüks saab liikuda selles tempos, milleks ta valmis on. 

Alati võib kellegi vägisi uude kohta tirida, aga teisel pole seal hea ning ta ei saa sealt edasi liikuda, kui ta polnud ise valmis, et sellesse kohta jõuda. Ja sellega tuleb vahel leppida. Isegi, kui ei tahaks. Isegi, kui sa sellel põhjendust ei näe. Isegi, kui see tundub ebaloogiline, et lugu selliselt lõppeb ... aga ... 

Loobumine on uus algus. See vabastab energiat ning panustamise võimekuse. See ongi vana naha mahajätmine selleks, et see saaks teha ruumi uue jaoks. Loobumine on ruumi tekitamine, et uuel oleks koht, kuhu tulla. 

Nii on oskus loobuda uue alguse lävel eriti oluline. Ja ... ma arvan, et ma õppisin, kuidas see käib! 

***

Seekord tunnen päriselt, et astun uude aastasse teadlikult! Mitte lihtsalt lootusrikkalt ja suurte lubadustega, vaid läbimõeldult ning ... kogenenumalt. Tean, et ees on mitmeid väljakutseid, mis ütlevad justkui, et "said eelmisega hakkama! Palun väga, siin on järgmise taseme väljakutsed!", aga ... see kõik ei tundu praegu hirmutav. 

Nii soovin ka sulle teadlikku uut aastat ning võimalusterohket uut algust!  

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

teisipäev, 16. detsember 2025

Kiirreageerimistega päev jõulunädalal, mil tegelikult kõik ikka veel toimis

Praegune nädal on ilmselt konkurentsitult minu jaoks juba aaaaaastaid aasta kõige keerulisem nädal. Need viimased koolipäevad enne jõule on kuidagi eriti sellised, et kui muul ajal veel jõuad asjadel silma peal hoida, siis sel nädalal on neid tegemisi ja kõigi teede lahknemisi nii palju, et ... no ühel hetkel lihtsalt pead kuhugi auku kukkuma. Vähemalt tunne on küll nii. 

Tänane päev oli täitsa auväärselt üks tavapärane hullumeelse nädala päev. 

Kõik algab tabelist

Sellistel aasta viimastel või esimestel või muudmoodi erilistel nädalatel on mul laual alati A4-suurusele paberile tehtud tabel, kus on iga lapse kohta kirjas, mis kellaajal ta kus peab olema ning mida tavapärasest erinevat on vaja kaasa võtta. 

Selgi korral kogusime tabelisse kokku info eKoolist, Stuudiumist, õpetajate või kooli e-kirjadest, messingeri vestlustest ja FB gruppidest. 

Ja siis ... püüdsime selle tabeli järgi elada. Eilne päev ehk esmaspäev kulges ilusti, sest siis olid kõigil suht tavapärased tunnid. 

Millises unepuuduses ma seda päeva alustasin? 

No kui küsida nüüd, kas mu tänases päevas oli kolm või rohkem kiirreageerimist, siis ...

Kuna eelmisel õhtul tegin börsiuudiseid ehk tööd, siis magama sain ... öösel. Eile oli meil ettevõtluse mastermaindi naistega järjekordne äge kohtumine ning seekord tuli kuidagi eriti palju juttu sellest, kuidas uni on väga tähtis. Unerežiim ei ole mul viimasel ajal ... aastal ... aastatel eriti kiita olnud. Olen seda seostanud stressi ja muude taoliste teemadega. 

Eilse kohtumise järel sain aga aru, et ma olen ju osaliselt öötööline. Neil õhtutel, mil teen Äripäevale börsiuudiseid, lõpetan südaööks ainult neil päevadel, mil olen hirmus tubli ja varajane olnud. Enamasti lõpetan ikkagi 1-2 paiku. Ja seda ajuga, mis on just kõvasti töötanud ja seega täitsa magamiskõlbmatu. 

Kuna see töölõik on nüüd lõppemas, siis saan mõne nädala pärast oma teooriat katsetada ja näha, kas öötööpäevadeta on lihtsam unerežiim paika saada.  

Hommikused kiirreageerimised

Tavaliselt olen pärast öötööpäevi ikka normaalsel ajal ehk hiljemalt 7:30 üleval, aga seekord võtsin vabamalt, sest kõik tiksusid eri ajal kooli. Ärkasin mõned korrad mõne lapse äratamiseks ja siis voodisse tagasi. 

Esimene kiireageerimine sai alguse enne, kui voodist välja sain - vanim laps helistas, et ... ta esineb. Mõne aja pärast. No et nagu kohe ... ja riideid on vaja. 

Õnneks oligi aeg noorem laps jõulupeoks kooli viia. Saan suurema asjad ka kaasa võtta. 

Teine kiirreageerimine sai alguse avastusest, et tegelikult oleks võinud õhtul ikkagi kontrollida, et kas sukkpüksid, mis on kogu aeg ühes kohas sahtlis olemas olnud, seda ka peohommikul on. Ei olnud. Teel koolide poole siis kiire põige poodi ning sukkpüksid poe parklas jalga (autos ikka). 

Kooli juurde jõudes tuli meelde, et väiksemale jäi päkapikumüts kaasa võtmata. Kodus oli täitsa mitu tükki olemas, aga ... leppisime siis kokku, et see olekski lokid alla vajutanud, nii et polnudki vaja. 

Pool teed mõtlesin, et kas noorim jõulupeol ikka kingituse saab, sest mul polnud õrna aimugi, et ma oleks selleks midagi teinud. Mõne aja pärast hakkas küll kusagilt koitma, et ammu-ammu sügisel korjati mingit raha ... või noh, neid rahasid korjatakse pidevalt millegi jaoks, aga see vist oli sildiga "jõulukingitus". Pärastlõunal sain kergendustundega ohata, et jõuluvana tõi jah neile kõigile ühesugused kingitused.  Huuh, korras. 

Neid loosipakke on ju ka siin lihtsalt mitmel õhtul pakitud, aga ... no see ülekanne oli nii ammune, et ma jah ei mäletanud. 

Korraks tööle

Otse voodist kiirreageerima ja sealt kodu poole tagasi liikudes läksin uuesti poodi. Nägin, et mu päevas ei paista selleks ühtegi teist ajaakent. Kiirelt korvi ja sealt kappidesse ühtteist süüa, mida igaüks saab endale teha või võtta, kui omal ajal koju jõuab. 

Korraks ka tööle ehk voodisse. Arvutiga. Veidi kiiret kirjastuse adminni. Näiteks sai tõlkijale tehtud ülekanne kirjastuse uue raamatu tõlke eest. Loodan, et jaanuaris - veebruaris jõuab see juba lettidele. 

Eile olin hirmus tubli ja iidamast-aadamast tegemata tööde nimekirjast said tehtud mitu ülikeerulist ülesannet: panin kõigile lastele silmaarsti ning hambaarsti ajad. Ausalt, see tundus siiani pikalt ületamatu. No silmaarsti jaoks pean kogu pere päevaks Pärnusse korraldama ning hambaarsti puhul tuli meil valida uus inimene. Mu aju jaoks tundus see pikalt liiga palju tööd. Nüüd on lastel aga kahe nädala pärast ajad kirjas. 

Sellest tuulest lasin täna edasi ning panin üles kuulutuse matemaatika eraõpetaja leidmiseks. Nüüdseks on selge, et põhikooli lõpueksamile me siit muud moodi ei saa ning ... ega ka teistes klassides asi parem ei ole. No kui praegu kuulen, et 9.klassi lapsel on augud sees 6.klassi materjaliga, siis ... tore on seda nüüd teada ... no ja eks ma maksan selle augu ka jälle kinni.  

Seega järgmine päevakorrapunkt oli psühholoog. Ukse taga oodates aga leppisin juba kokku esimesi kohtumisi matemaatika eraõpetajaga, kuna tegin väga lihtsa kriteeriumi järgi kiire valiku.   

Mul pole 5 aasta nägemust

Kõige mõtlemapanev teema minu jaoks tänasel psühholoogiga kohtumisel oli ilmselt see, et ma ei kujuta ette oma elu 5 aasta pärast. Mul pole sellest pilti. Mu vanim laps on siis 22-aastane ning noorim 12-aastane. Alaealisi lapsi on 2. 

Mõistsime koos, et üheks põhjuseks on see, et ma ei kujuta ette, millised täiskasvanud mu lastest saavad ja seda hetke, et nad on isetoimivad ja vastutavad, sest ... mu laste eludes on jätkuvalt mitmeid täiskasvanuid, kes ka täiskasvanult ei vastuta enda elu ja tegude eest ning ... kuidas ma tean, kas mu lapsed suudavad teistsuguseks kasvada? 

No ma pean seda 5 aasta plaani siin nüüd tekitama hakkama. 

Üllatused jätkuvad

Johannal ma solfedžosse minna ei lasknud, sest see oleks päeva liiga ära hakkinud ja ta oleks õhtuks väsinud olnud. Christian pidi aga koolist otse minema. Kätte ma teda ei saanud. Sain vaid loota, et tal oli meeles minna akordionisse, siis tund aega oodata, siis minna solfi, siis tund aega oodata, siis minna ansambli proovi ... ja siis minuga kohtuda ja esinema minna. 

Psühholoogi juurest jõudes oli taas tööaeg - valmis tuli teha õhtuse börsijälgimise esimene uudis, mis peab kindlal ajal väljas olema. 

Järgmine kiirreageerimine (kuigi veidi planeeritum) oli töötamise ajal suuremaid lapsi kokku ajada. Õigemini küll oodata, kuni nad ennast kokku ajavad. Artikkel läks üles, lapsed kooli ees koos - tellisin neile Bolti. Neil nimelt toimus homse kontserdi proov kusagil Mustamäel. 

See, kas takso ja lapsed teineteist üles leiavad, on ka alati vahva ja pingetpakkuv mäng. Lisaks ka see, et kui lapsed taksoga võõrasse kohta jõuavad, siis kas see on ikka see koht, kuhu nad pidid minema ja kas leiavad koha, kust sisse saada ja proov toimub jne. Aga ... kõik lahenes ja minult polnudki vaja muud, kui Bolt tellida ning selle eest maksta. 

Samal ajal saime Johannaga riidesse ja 17.10 istusimegi juba autos. Aeg Tallinna muusikakooli poole liikuda ja loota, et ummikud halastavad. Proov pidi algama kell 17.30. Akordioni ja mõne teise osakonna kontsert algad kell 18. 

Järgmise kiirreageerimise käivitas kell 17.15 tulnud kõne. Christian helistas. Oli muusikakoolis. Kõik tunnid õnnestusid. "Jess," oli mu esimene mõte. Suur mure murtud, sest ta mängis ära asjad, mis pidi ja ... no üldse see, et oli õiges kohas. 

"Emps, tead, üks suur mure on," jätkas aga laps. Arvata võis, et ... noh, eks hingasin juba sisse. "Mul on tänaseks loosipakki vaja." Ahah ... ehk siis enne seda kontserti, mis algas kell 18. Kellele? Ei tea. Millises väärtuses? Ei tea. Küsisin siis Johannalt, et kas tal on ka vaja. Tuli välja, et jah. 

No kuna lapsed läksid kella 17.30ks proovi, siis ilmselgelt andis see mulle no peaaegu pool tundi, et ülesanne täita. Sain tehtud.  

Tüdruk-akordionistidel on teised mured

Järgnes ilus kontsert. 

Seda, et Christian ka üksinda esineb, ma muidugi enne ei teadnud. Aga noh, vahva. 

Johanna puhul teadsin. Otsustasin seekord, et riskime - lubasin tal kleidi selga panna. See tähendas, et lugude mängimisest rohkem muretsesin kogu aja sellepärast, et Johannal jääks meelde, et: 

"Kui sa istud, siis tõmbad kleidi jalgevahele, siis vaatad mind ja ma näitan, kas on ok või pead veel tõmbama." No sest akordionistid istuvad harkis jalgadega, sest sa pead jalaga pilli kinni hoidma. Kleidiga on see aga ... väljakutset pakkuv. 

Teiseks oluliseks õppetunniks oli, et kui lähed lahtiste juustega, siis enne mängimist tõmbad juuksed rihma vahelt ära, sest muidu mängimise ajal pill tutistab sind kogu aeg. 

No ja läks minu nunnupall lõpuks lavale ja ... ei vaadanud mulle kordagi otsa, ei sättinud liiga palju kleiti ... aga noh, õnneks vajus ta kleit piisavalt jalgele ja ... ta ei pannud pilli õigesti sülle, nii et kõik oli hästi. 

Akordion on ikka mu esimene armastus ... No nii ilus ja mõnus oli kuulata. 

Ausalt, ühel päeval ma ostan endale uue pilli ja siis ... hakkan ka hästi mängima. 

Suured kodutud

Kontsert oli oodatust pikem, seega jõudsid suuremad lapsed vahepeal proovi lõpetada ja kodutuks jääda. No sellisteks, kes ei tea, kus kodu on. 

Kuna ma kohe ei vastanud, siis suutsid nad aga välja mõelda, kuhu poole kodu jääb ja ... jala koju tulla. Einoh, ma ei saa üldse aru, et miks ma neile seda Bolti üldse tellin, kui ... võiksid kogu aeg kilomeetrite kaupa jala käia ... 

Ehk siis see kiirreageerimine jäi tegemata, sest ... ma ei märganud, et mu abi on vaja ja ... polnudki vaja. 

3 päeva veel 

Koju jõudes oli minul aeg tööle tagasi minna ehk järgmised õhtused börsiuudised vajasid kirjutamist. 

Mõned lapsed proovisid korra küll nalja, et: "Homseks on loosipakki vaja!", aga ... see hääbus kiiresti. Polnud naljakas. 

Selle nädala üks suur salamissioon on küll pidevalt mõista, et kellel ja mis tunnid toimuvad ja mis mitte. Täna saime mitmega selgeks, et see, et sulle antakse teada, mis kellast on päeval mingi üritus, ei näita seda, mis toimub selle ürituse ümber jäävate tundidega - kas need toimuvad või mitte. Ehk et selle saladuse kodeerimisega peame ka veel paar päeva tegelema (reedel enam mitte). 

Õhtu lõpuks oli sees päris korralik rahu, sest ... selle nädala viiest päevast on 2 tehtud ja ... liiga palju hullemaks minna ei saa. Ja mul on ka mitmeid mõtteid, kuidas edaspidi veelgi lihtsam saaks olla. 

Homme aga taas järgmised sammud. Varsti on "rahu maa peal" ja kõik need muud ilusad asjad käes! Täna kõik veel toimis!  

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

pühapäev, 23. november 2025

Kui palju maksab reis Londonisse 3 lapsega?

Nüüd võin rahulikult hingata - reis 3 lapsega Londonisse on tehtud ja kõik läks plaanipäraselt. Üksinda käin reisimas nii, et teel lennujaama otsin endale alles majutust, kuid lastega reisides tuleb rohkem ette mõelda. Nii et ... ma otsisin majutuse lendamise päeva hommikul. Noh, oli ju varem, eks?

Lihtsalt ... kogu aeg on nii kiire ... 

Augustis lennupileteid ostes polnud mul õrna aimugi, mis sel nädalal veel toimub. Nii oligi lastel tegelikult trimestri viimane nädal ning 2 tundi enne väljalendu tegid nad alles erialas arvestust ehk mängisid ette heliredeleid ja etüüde. Sest oli lihtsalt arvestuse aeg. Mulle öeldi, et no see arvestuse aeg oli ju juba septembris teada, aga  noh ... ma planeerisin seda reisi augustis, seega ... Aga õnneks said lapsed esimestena arvestuse ära teha ja lennule jõudsime ilusti. 

Kui palju maksis reis Londonisse? 

Asume siis aga põnevama osa juurde ehk et kui palju see kõik siis maksis. Seda küsimust küsivad nii toetajad, kui kindlasti ka need, kes hiljem seda infot meie vastu kasutada püüavad. Mina jagan seda aga seepärast, et kui soovid ise midagi sarnast planeerida, siis oskad veidi paremini arvestada. 

Kulud olid siis 4 inimese peale järgmised: 

  • lennupiletid - 254€ (ostetud 25.augustil, Airbaltic) 
  • ETAd - 19€*4=68€ (ehk põhimõtteliselt viisa - aga see kehtib 2 aastat)
  • majutus - 400€ - see oli 3 ööks 2 toaga korter Knightbridge tänaval, seega asukoht ülihea ja ruumi palju, aga toolid ja diivanid olid määrdunud, sooja vett tuli oodata terve igavik ja akendest tuli külma sisse, seega ... seisukorra üle kiita ei saa. Seda nägin ka Bookingus teiste arvamustest. Üle tee aga oli Harrodsi kaubamaja. Kõrval Hyde Park (kuhu me tegelikult ei jõudnudki). Transpordiga ligipääs väga hea. Seega meile sobis. 
  • internet - 20€+24€=44€ (ehk siis endale tellisin ette interneti ja ... üks lastest tuli esimese päeva õhtuks Tele 2 poolt saadetud teatega, et sai sõnumi, et ta on 24€ eest internetti kasutanud ja miks ma ei öelnud, et ta ei tohi kasutada, aga ... ma arvasin, et see neil lihtsalt ei tööta seal ... tegelikult said kasutada ja lihtsalt ma maksan nüüd)
  • muusikali "Hamilton" piletid - 124,5€*4= 498€ (piletid ostetud augustis, 1.rõdul)
  • muusikali "Les Misarables" (Hüljatud) piletid - 113€*4= 452€ (1.rõdul)
  • muusikali "Ooperifantoom" piletid -73,5€*4= 294€ (need piletid ostsin kohapeal, kui lastega arutasime, et mida veel tahaks näha. Need olid 2.rõdul ehk kõige halvemal kohal meie piletitest, aga samas nägi ja kuulis sealt ilusti)
  • teatris 3 jooki - 9.30€
  • transport lennujaamast linna ja tagasi - 17€*8=136€ (ehk siis 4 inimest linna ja tagasi)
  • transport linna sees - 9,25€*8=74€ (bussile või metroosse astusime ikka iga kord, kui tahtsime, seega sellega tagasi ei hoidnud. See ikka ülimõistlik seal. Maksmine pangakaardiga bussis või metroos, nii et väga mugav. Ainult, et ajaliselt kesklinnas küll suht mõttetu, sest jala jõuab enamasti kohale suht sama ajaga, mis ühistranspordiga, lihtsalt ... vähem väsitav. Mina kõndisin neil päevil 13 000- 15 000 sammu ehk et reisi kohta jah vähe). 
  • lõunasöök fish and chips - u 18€ ports*8=144€ (jah, see on tegelikult lihtsalt fritüüritud kala ja friikad ... paksud friikad, aga noh ... esimest korda elus võib ju ära proovida)
  • esimeses söögikohas 4 jooki - 20€
  • muu toit poodidest - umbes 100€
  • kohvri hoiustamise tasu Briti Muuseumi juures - 8€ (muuseum ise oli tasuta, aga läksime sinna viimasel päeval, seega kottide ja kohvriga. Kõik seljakotid olid lubatud, kuid kohver tuli jätta üle tee asuvasse suveniiripoodi. Jah, oli küll veidi ärevus, aga sain selle ikka ilusti tagasi. Mõneks tunniks kohvri hoiustamine oli aga jah 8€)
  • 2 tükki kooki Briti Muuseumis - 12€ (sest ainult Maria oli seal minuga ja poisid kusagil omaette ning neile me ei rääkinud ka, et käisime maiustamas) 
  • üks raamat Waterstone raamatupoest - 12€ (huh, need suurrahva keeles raamatud on ikka nii odavad ... eriti pärast viimase aja muutusi Eesti raamatupoodides)
  • reisi lõpus ostsid lapsed lennujaamas veel šokolaadi ja kummikomme - 24€ (tegelikult ma ei teagi, mida kõike nad veel ostsid, sest käisid omaette lennujaamas ringi).
Kokku 2549.30€

Ilmselt mingid väiksemad summad läksid veel, kuid need on põhilised.

Me võtsime siit kaasa päris palju toitu, mida korteris sõime, nii et seetõttu ka toiduarve väiksem. Nagu näha, ostsime aga sealt ka ikka päris palju. 

Korteris olid olemas veekeetja, mikrolaineahi, külmkapp, nõud - nüüd olen õppinud, et see pole ka mitte väga iseenesestmõistetav, et need kõikjal oleks, nii et majutust broneerides vaatan, et need olemas oleksid, kui on vaja. Ilma nendeta ise eriti majutuskohas süüa ei tee. 

Ma maksin kõikjal Swedbank kaardiga (lapsed ka), seega maksin konverteerimise tasu ka kõigi nende summade sees. Tean, et mulle soovitati Revoluti kaart teha, aga ... no ma ei jõudnud veel selleni. Aga ma vähemalt teadsin, et peaks seda tegema. 

Sellised olid siis kulutused, mis 3 lapsega Londonis tegin. Loodetavasti on abiks, kui sarnast reisi planeerida tahad. 

Kui sul on mõtteid või küsimusi, anna julgelt kommentaarides teada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (16a, 14a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.