1) raha jagati lastele
2) 5 lapse kasvatamine ongi kulutas ja sinna päriselt lähebki raha (isegi, kui emal pole kunstküüsi ja -ripsmeid)
Ehk siis 10 päeva tagasi jõudis meieni elatise kohtuotsus. Järjekordne. Eks neid ole meil juba omajagu.
Veidi rohkem kui 1,5 aastat tagasi tehtud kohtuotsuse kohta saad lugeda siit: elatise kohtuotsus.
Üldisemalt leiad lahutamisega seotud postitused siit: lahutamine.
Kuidas meil kohtus läks?
Minu suurim hirm seekord oli, et mitmed lapsed tahtsid istungile kaasa tulla. Kuna tegemist oli avaliku istungiga, siis ... kuigi see mulle ei meeldinud, siis lasin neil kaasa tulla. Kohtunik aga saatis lapsed kohe välja, sest ... kuigi igasugused muud inimesed oleksid võinud seal olla, siis lapsed, kelle üle asju otsustatakse, osaleda ei võinud. See oli minu jaoks tegelikult ikka suur kergendus. Neil poleks olnud vaja kuulda asju, millest räägitakse.
Lisaks laste isale oli mul seekord vastas tema advokaat. Mina esindan ennast jätkuvalt ise. Sisekaitseakadeemias õpitud aastatest on midagi ikka kasu ka. Kuna ilmselt seekord veetakse mind Riigikohtuni välja, siis enda jaoks olen teinud otsuse, et ilmselt Riigikohtu jaoks hakkan endale ka esindajat otsima. Ringkonnakohtusse aga lähen ikkagi veel ise.
Mis sai oluliseks?
Istung kestis 1,5 tundi, kuid ega tegelikult väga midagi suurt ei juhtunud.
Olulisimad küsimused olid, et kui palju lapsed on isa juures olnud. Tegelikult sel teemal ka suureks vaidluseks ei läinud, sest ... no polnud midagi vaielda. Nad pole seal suhtluskorrale vastavalt olnud ja sellekohased kirjavahetused on olemas.
Kõik asjad tegi lihtsamaks, et meil on omavahelised vestlused kõik kirjalikult olemas. Nimelt käskis ühe esimese kohtuasja kohtunik meil ainult kirjalikult suhelda (ilmselgete järjepidevate jätkuvate lahkhelide tõttu).
Ma teadsin, et mõni kohtusekretär on mu peale hirmus pahane, aga no kui mult seekord täiendavaid tõendeid küsiti, siis jah, saatsin neile hunniku vestlusi. See jättis ära väga palju "sina ütlesid-mina ütlesin" vaidlusi. Ja see ei ole halb. Päriselt - kirjalikud tõendid teevad asjad lihtsamaks!!! Nii et kel sama teekond käsil, siis - suhelge kirjalikult!
5 lapse kasvatamine ongi kulukas
Kõige rohkem arutasime ilmselt taas ikkagi seda, et ... kust siis raha tuleb?
5 lapse minimaalne riiklik elatis juhul, kui lapsed on teise poolega keskmiselt alla 7 ööpäeva kuu jooksul on 1243,53€. See on suur summa. Ja see ... kulubki lastele!
Elatise vaidlustest rääkides on tihti üks põhiline asi, mida öeldakse, et ema nõuab nii suurt elatise summat, et endale kunstküüsi ja -ripsmeid panna. Mainisin selle ka kohtus ära, et mul on küüned ja ripsmed kõik vaid enda omad. Teise poole advokaat arvas, et polnud asjakohane märkus, aga no ... mitu korda te olete kuulnud, et emad just selleks raha nõuavad??? Ma küll olen.
Ei, minimaalse elatise arvutuses pole lastega reisimine, matemaatika eratunnid, kõrgendatud tervisekulud, laagrid, meistrikursused, klassireisid, teatrid-kontserdid ... Need kõik on minu erakulu ja isiklik valik ning nende osas ma ei ole küsinud, ega hakka ka küsima täiendavat elatist. Minimaalse summa sisse võiksid aga aasta lõikes mahtuda laste elamiskulud, riided, koolitarbed jms igapäevased kulud.
Ning jah, tean, et mina omalt poolt pean ka minimaalse elatise arvestuses sama palju juurde panema, kuigi teisel poolel on kuu jooksul 27-31 lastevaba tööpäeva ja minul on ... 0-4 lastevaba tööpäeva kuu jooksul.
Kohus otsib asitõendeid
Nagu öeldud, siis oluline teema on, et kust tuleb raha. No et see 1243,53€ on päris suur summa ja kui sul mitte midagi ei ole, siis ... kust see tuleb?
Seekord nägin ära selle, et kohus saab ise uurida, millal on mingid varad kellegi teise nimele kirjutatud. Kui algul püüdis teine pool väita, et olen tema varalise seisu osas valetanud, siis kohus käis ise registrid läbi ja kinnitas seda, mida mina eelnevalt väitsin.
Seda on meile ka varasemates kohtuasjades öeldud, et kui igakuistest sissetulekutest laste ülalpidamiseks ei piisa, siis tuleb oma vara müüa ning selle arvelt laste vajadused katta. Laste vajaduste täitmine on nr 1.
Jätkuvalt ei räägi me neis kohtuasjades muidugi sellest, et kui palju emale enda jaoks raha kätte jääb. Kuigi seekord vähemalt kohtunik ei keskendunud liiga palju ka sellele, kui palju teisele poolele raha kätte jääb.
Kordus ikka fakt, et lapsevanemate kohustus on oma laste eest vastutada ning nad üles kasvatada.
Tere tulemast Chigagosse!
Kohtuotsus oli kokkuvõtlikult: rahuldada hagi täiel määral!!!!
Ja ... minu jaoks oli rahu maa peal. Ma lugesin kohtuotsust siis, kui tulime ühe lapsega kinost. Seisin WC ukse taga. Laps tuli WCst ja leidis mu ... täiesti pisarates. Tal oli algul päris paanika, sest ei saanud aru, mis juhtus. Ma ei suutnud algul selgitada ka. Aga no see oli lihtsalt selline pingelangus. Ma olen seda otsust päriselt aastaid ... nagu aaaaaaaastaid oodanud.
Ausalt - minu eesmärk pole võidelda ja ma ei viitsi, aga ... ma arvan, et oleks õiglane, kui pärast kõiki neid aastaid 5 lapse minimaalne ülalpidamine ei oleks ainult minu mure. Ma tahan, et mu lastel oleks ema, kes hingab, naeratab ja omab ka veidike vaba aega lastega. Minimaalses määras elatise saamine suurendaks seda võimalust küll.
Selle asemel aga ... läks pärast kohtuotsust muidugi lahti ... no igasugu põnevad asjad hakkasid juhtuma. Sellised, mille põhjal ma ennustan, et ... varsti lähevad hoopis mõned eelmised teemad taas kohtusse (nt haridus ja elukoht jms), aga ... no tegelikult on mul ikkagi sees rahu. Olen lastega nüüd päris mitu aastat Tallinnas elanud. Olen ennast endistest hirmudest ja ohtudest nii palju välja kerinud, et ... ma jään ellu!
Ja ... mu ümber on taas tekkimas inimesed, keda ei saa mõjutada, ega minult mingite valede ja rünnakutega ära võtta ... see suurendab ellujäämise võimalusi veelgi!
Praegu olen oma eluga kohas, et kui isegi midagi peaks muutuma, siis ei kuku kõik muud asjad korraga kokku. Mõned aastad tagasi oli nii, et kui üks väike asi kukkus, siis kukkus (või oleks kukkunud!) ka kogu ülejäänud kaardimajake. Nüüd on mul kaardimaja vundament kinni kleebitud ja ... on hästi. Või noh ... paremini.
Kogu selle teema peale aga võin taas kinnitada, et ma saan aru, miks (eriti just) naised ei lahuta. See ongi keeruline. Eriti kui sa juba varasemast teadsid, kui keeruline saab lahkuminek olema. See ongi keeruline, et valida kas õudne lõpp või lõputu õudus ... eriti kui sa tegelikult ei tea, et kas see valitud õudne lõpp on lõpp või ... lihtsalt omamoodi järgmine lõputu õudus ...
Praeguseks pole mul õrna aimugi, et kas lapsed hakkavad seda minimaalset elatist saama. Tean, et mina jätkan enda sissetulekute suurendamist, et saaksin ka ilma igasuguse teise poole panuseta hakkama. Minu kirjutatud ja kirjastatud raamatud on see, millest peavad vajalikud kulud kaetud saama.
... aga ... minu jaoks oli õigluse mõttes ülimalt oluline, et kohtunik ütleks, et mu lastel on õigus ja et nad on seda summat väärt.
Mul oli seda kohtuotsust vaja selleks, et ma saaks teistele minu poole pöörduvatele naistele (või ka meestele, neid on ka!) öelda, et: "See on võimalik! Kohtud on õiglased!"
Nii et ... jätkame matka! Üks samm jälle edasi astutud!
***
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar