neljapäev, 26. oktoober 2017

Nägin Peetrit ja ikka postitan lund

Ojaa, ma nägin instagramis fotot Peetrist, kelle akna taga sadas samuti lund, aga kes ei pannud pilti sellest üles, sest ta teadis, et sõpradel on ka aknad.

Jah, minu sõpradel on ka aknad, aga äkki pole kõigil vahvaid lapsi, kes lund naudivad. Nii et meie tänane hommikupoolik esimeses lumes:


Ise ladusin taaskord mingi osa puid sisse. Jah, need võiks ammu sees olla, aga kui suurem osa nädalast läheb mul lastega ringisõitmisele (lasteaed-kool-trennid), selle kõrvalt teen oma kirjastuses täiskohaga tööd ja juhin firmat, siis lisategevusteks väga tihti aega ei jää.

Täna aga sain puudeladumise ning laste ja loomadega veedetud aja ühendada.

Praegu on raamatukogude nädal, mis tähendab, et ma lendan muudkui ringi. Eilsetest imelistest kohtumistest kirjutan varsti. Ütlen vaid nii palju, et just sellised kohtumised annavad jõudu ja motivatsiooni edasi tegutseda, näitavad, et olen õigel teel.

Eile andsin taas aru, et kuidas ma kõike jõuan? Lihtne- teen seda, mis paneb silma särama ja panustan oma aega ja energiat inimestesse, kes tahavad minuga koos olla ning kes panevad seega mu silma särama. Ei tohi ennast raisata! Mitte üheski valdkonnas. Nii jõuadki palju ning saad samal ajal õnnelik ka olla.

Katsu sa õnnetu olla, kui sul on kodus selline põhjapõder:

Homme aga liigun taas lõunaosariikidesse ehk kohtumised Kanepis ja Savernas!


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

teisipäev, 24. oktoober 2017

Kes kardab supernaist?

Täna on mul tõesti küsimus, et kes kardab supernaist ja miks?

Ise raamatute kirjastamise suurim pluss on see, et kõik käib kiiresti. Alati käibki. Eilse päeva info on aga see, et minu romantika sarja järgmine raamat "Mina, supernaine, jään ellu!" tuleb trükikojast heal juhul järgmise nädala algul.


Teate, millal see käsikiri valmis sai? No ammu. Septembrikuu esimestel päevadel. Ja siis hakkasid toppamised. Mitte keegi pole milleski süüdi. Seda ma öelda ei taha. Lihtsalt on kummaline, kuidas ühe raamatuga on äkitselt nii palju ootamist. Ei ole nagu probleeme. Lihtsalt igas etapis on midagi ees.

No alustame sellest, et ma tahtsin selle raamatu valmis saada augusti lõpuks, aga endal tuli õige inspiratsioon ja aeg kirjutamiseks alles septembris. Trükkimisega läheb tavaliselt aega nädalake. Nüüd aga üle kolme nädala ja raamatut ikka pole. Tahtsin trükikoda muuta. Tuli välja, et osa on siiski juba valmis tehtud, kuid mingi töölõigu jaoks on vaja masinat, mis on ülimalt hõivatud. Nii et peab ootama.

Trükikojast on nüüd ka info, et tegelikult on juba praegu saadaval suht viimased ajad raamatutele, mis valmivad jõuuluks. Mul on päris mitmed sellised töös (teiste autorite omad). Sellegi poolest ilmselt võtan siin vahel ka ise ühe pausi ja kirjutan ikka romantika järgmise raamatu ka valmis.

Tegelikult on asi lihtsalt selles, et ma ei jõua oodata, kui "Mina, supernaine, jään ellu!" lugejateni jõuab, sest see on veelgi võimsam raamat, kui eelmine üldse oli.

Sel nädalal saab ikka veel raamatut ette tellida hinnaga 7€. Soovist kirjuta helikunnapas@gmail.com. 

Jah, seekord on ettetellimise periood nii pikk, sest raamat on kõikjal kinni. Aga tuleb... tuleb... tulemata ta ei jää!

Veel veidi kannatust! 


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

pühapäev, 22. oktoober 2017

Kas mul jääb laste jaoks aega?

Mõnikord unustan isegi mina ära, et inimesed näevad asju läbi nende prillide, millega nad elu jooksul on harjunud. Hindavad olukordi ja nähtusi vastavalt oma eelnevale elukogemusele, vastavalt sellele, kuidas on võimelised asju nägema.

Ma olen väga teadlik sellest, et siin maailmas saan muuta vaid iseennast ning enda läbi kogu maailma. Mõnikord see ikka ununeb. Ja siis ongi üllatus, kui mõni sein jälle ümbert laguneb. Siis tuletan endale meelde heliismi (lauset, mille Heli välja mõtles... kui muidugi keegi ei taha vastupidist tõestada?):
"Seina langemine puudutab sind ainult juhul, kui sa selle vastu toetud! Nii tuleb energiat panustada omal jalal seisma õppimisele, mitte seinte ehitamisele ja toestamisele!"
Seejärel hakkab ümbritsev peegeldama seda, kuidas ennast sisemuses tunneme. Minu jaoks on praegu olud sellised, et mul on lihtsalt nii palju tööd, et tuleb vaid ära teha. See on niiii hea! Minusuguse väikeettevõtja jaoks on palju tööd ainult ja ainult hea! Lugesin eile just ühte käsikirja ja sain taaskord aru, miks mulle kirjastaja töö kohe väga-väga meeldib.

Selle kõige juures pean aga ikka veel vastama küsimusele, et kas mul selle kõige juures laste jaoks ka aega jääb?

Peale kirjaniku ja kirjastaja töö sõidan tõesti ringi, nagu taksojuht. Sest see on minu valik. See on minu investeering laste tulevikku. Iga lapsevanem annab oma lastele selle hea, mis on neil olnud ning rohkemgi veel. Nii ka mina- annan lastele need võimalused, mis minul olid, mida mina nautisin ja rohkemgi veel.

Sel kuul sujusid trennidesse jõudmised ja õppimised juba päris ilusti. Jätkuvalt on vaja lahendada need kolm korda nädalas, kui pean samal ajal mitmes kohas olema. Peale selle pole ma ikka suutnud oma auto muret lahendada... aga tegelen kõigega järjest. Minu trenniskäimiseks on ka olnud vaid jalutamisretked, kuid samas on see suur samm edasi, sest varem polnud neidki.

Kas mul selle kõige kõrvalt jääb ka aega, et lastega olla? Lühike vastus- jah, sest enamus aega olengi koos lastega. Trennidesse-ringidesse sõitmine või jalutamine käib koos lastega. Selle aja jooksul räägime läbi päevased teemad. Koos lastega kedagi lastest trennist-ringist oodates oleme koos lastega. Loomulikult õhtud ja nädalavahetused.

Mida ma veel koos lastega oktoobris teha jõudsin: 

Koos Maria ja Joosepiga käisime Mathiase esinemist vaatamas. Jälle Pärnu Kontserdimajas. Jälle tantsimas. Kuna tegemist oli ühe teise erakonna valimiseelse üritusega, siis enne küsiti ilusti, et kas meie poliitilised vaated lubavad lapsel esineda. Minu vastus oli kindel jah. Minu poliitilised vaated lubavad kõike, mis on mu lastele kasulik ja arendav. Järjekordne eriline esinemiskogemus, kust laps õnnelikult naaseb, on kindlasti üks neist. Seda enam olen õnnelik ja tänulik, et Mathiase treener lastele selliseid esinemisi korraldab (ja muidugi, et lastele on eelnevalt tantsud selgeks õpetatud). Väga äge! 

Pea kaks kuud õppimist ja Joosepi klaveritunnis anti mulle kontsert. Üliäge oli näha õnnelikku last, kes nautis seda, mida tegi. Ja loomulikult esinemist. Samuti imetlen õpetajat, kes Joosepi nii palju keskenduma on õpetanud. Kuna Joosep pole muusikakooli jaoks veel õiges vanuses, siis ta solfedžo tunnis ei käi. Seega jääb klaveriõpetajale kogu noodiõpetus ka. Äge oli pojakese edusamme ja uhket esinemist näha!

Viieaastane Maria, kes samuti hakkas sel aastal muusikakoolis õppima, arvas muidugi, et järgmisel tunnil pean tema juurde viiulitundi tulema. Tegin siis selgeks, et igal õpetajal on omad meetodid ja ma ei saa niisama tundi tulla, kui ei kutsuta. Maria aga naudib samuti tõsiselt oma tunde. Kui muusikakooli juurde jõuame, siis ta põhimõtteliselt jookseb klassi. Muusikakoolis näen kõigi kolme lapse puhul, et igaüks neist on täpselt õige õpetaja juurde sattunud.

Mathiase puhul näiteks eelmisel aastal ei teadnud ma üldse, mis pilli ta võiks õppida, kuid sisseastumiskatsetel õpetajad rääkisid, et ta võiks trompetit õppida. Nii jäi. Mõnda aega tagasi mängisin just ühele trompetistile Mathias videot ning kuulsin taas, et pojakesel on mängides mõnus mahe toon. 

Mõnel päeval jalutame koos väikestega läbi alevi, et suured vennad korvpalli trennist kaasa võtta. Mathiasele ja Joosepile ostsin nüüd nende enda korvpallid ka ning poisid on väga uhked nende üle. Mulle muidugi tähendab see, et kui ma ühest kohast teise sõidan, siis pean peale trenni ja muusikakooli kottide veel pallid ka kaasa võtma. 

Ühel päeval käisime koos lastega vaatamas, kus me elaks, kui me oleks pärnakad. Lapsed kihutasid õnnelikult mööda tühja korterit ringi ja arvasid, et me võikski linna kolida... vahepeal. Aga kui tuli välja, et meie loomad sinna ei mahu, siis tuli otsuseks kindel ei!

Vanaema sünnipäevale jõudsid linnalapsed, kes polnud ammu loomi näinud. Ehk et Maria ja Christian ei saanud peole tulla, sest pidid õues ämblikut uurima. 
Oktoobrisse on mahtunud ja juba mitu nohust päeva. See on minu jaoks tähendanud, et tööülesanded tuleb kiirelt ümber vaadata ja neil päevil teha seda, mida jutustava lapse või multikate kõrvalt saab teha. Jah, kui keegi lastest on haige, siis ma ei istu päev otsa tema kõrval, vaid teen jätkuvalt tööd. Kui ta vaatab multikaid, siis teen enda toas tööd. Kui ta tahab, et oleksin samas toas, siis loen vahepeal talle raamatut, seejärel vastan kiirelt mõnele kirjale või vestlusele.

Nüüd on mul küll ka haiguslehe võtmise võimalus. Teisalt aga- olen aastaid... aastakümneid vaeva näinud, et mul oleks selline kodune ja liikuva ajagraafikuga töö, nii et mul on palju tööülesandeid, mida saangi laste kõrvalt teha. 

Kuidas te lõikuspüha tähistasite? No mina käisin lasteaias. Sest lapsed esinesid. Harjutasime enne Joosepiga kodus mõistatusi ja Maria laulis muudkui laulu, mille ettelauljate reas ta oli. Mõtlesin küll, et hiilin vaikselt ja vaatan, mida lapsed teevad, kuid jäin kiirelt vahele.

Mäletan oma lapsepõlvest, kui oluline oli vanemate osalemine esinemisel. Just sellepärast tahtsingi laste jaoks kohal olla. Olgugi, et see on võib olla mõni rida teksti või koos teistega laulmine-tantsimine, aga lapse jaoks on see oluline.

Joosep teatas kindlalt, et tema läheb pintsakuga lasteaeda, sest esinemine on nii oluline. Tegelikult on Joosepi kõige suurem mure praegu, et millal kooli saab. Ma pole päris kindel, kas ta on ikka vaimustunud koolitundides istumisest või sellest, et pärast on pikapäevarühm ja koolis on vend ja kõik suuremad sõbrad... Aga no eks selgub varsti. Minu jaoks on ülimalt äge vaadata, kuidas lasteaias lapsi kooliks ettevalmistatakse ja neile ka individuaalselt tähelepanu pööratakse.

Tunnistan alati, et mina pole oma lapsi teadlikult õpetanud, ega arendanud. Jah, aitan koolitundideks valmistuda, kui vaja, aga ei treeni neid kuidagi eraldi, et teistest ette jõuda vms. Minu jaoks täidab lapse arendamise rolli huviharidus. Kodus on küll olemas laste jaoks huvitavad raamatud ja raamatukogust toome neid aegajalt ka juurde, samuti ostan kirjutamise harjutamise vihikuid. Kõige olulisem kodune õpetamine on aga pidev rääkimine, kõige selgitamine ja palju-palju koosolemist ning erinevaid kogemusi.

Oktoobrikuusse mahtus ka ... palju hommikusi lasteaeda jõudmisi. Christian on meil praegu see, kes saab täismahuga lasteaias käia. Arusaadav, et tema on ka see, kes on mitu päeva tõbisena kodus olnud. Eks viis päeva nädalas lasteaias käia pole kellegi jaoks tervislik.

Joosep tuleb kahel päeval juba lõunast ära, sest tal hakkab siis klaveritund. Maria samadel päevadele enne kella 16, sest siis on tal viiuli tund. Christian on aga see, kes kõik selle aja lasteaias on, sest talle lähen järgi kas peale teiste tunde või siis, kui kellegagi linna tantsutrenni sõidame.

Eilsesse päeva mahtus koos Mathiase ja Christianiga meie lasteraamatu "Laste ilus elu maal" reklaamklippide tegemine. Selle idee pakkus Mathias ise kunagi välja, kuid siis me teostuseni ei jõudnud. Kuna nüüd aga on kirjastamine nii hoos, et raamatuid muudkui tuleb peale, siis on kohe eriti oluline, et kõik eelmised raamatud endale kiiresti uued kodud leiaks. Muidu lihtsalt ei ole järgmisi võimalik teha!

Minu lapsed kasvavad ettevõtluse kõrvalt. Nii on nad kiirelt selgeks saanud, et kui sa oma tööd-teenust-kaupa müüdud ei saa, siis süüa ei ole! Ja nii lihtne see elu ongi. Olgu, laste jaoks on see reegel küll, et kui raamatuid müüdud ei saa, siis mänguasju ei osteta... aga noh, eks igaühel meist ongi erinev käimapanev jõud. Lastega aga oleme mõistmise tasandil jõudnud ikka nii kaugele ka, et tööd ei tehta vaid mänguasjade eest, vaid ka sooja toa ning söögi eest. Sest see on meie kõigi jaoks. Meie enda pere jaoks.

Ja raamatuid teeme selliseid, et see lugejatele midagi annaks. Kõike ei pea elus ise läbi tegema. Lihtne viis on osa kogemusi saada raamatutest. Mathiase reklaamklippi näed siit: Mathiase ilus elu maal. 

Võin vihjeks öelda, et varsti tuleb järgmine video ka, sest me tegime neid kohe mitu tükki. 



Mida vahvat sina sel kuul koos oma lastega tegid? 


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

laupäev, 21. oktoober 2017

Matu räägib oma ilusast elust maal

Matu räägib meie üliägedast lasteraamatust "Laste ilus elu maal". Lapsed tahavad juba uut osa kirjutada, aga enne tahavad eelmised raamatud endale uued kodud leida 


Ostusoovist kirjuta helikunnapas@gmail.com . Aitäh postituse jagamise eest!



***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

kolmapäev, 18. oktoober 2017

15 beebit. Pole paha!

Täna tähistan rõõmsalt viieteistkümnenda beebi sündi.

Jah, jutt ikka siis raamatubeebidest. Võrdlus pole sugugi kohatu- kui te saaksite tunda seda ootusärevust ja pinget, kui kuller sõidab õuele, aitad raamatukastid mahalaadida ja siis avad esimese karbi.... mmm ... "Mis nägu ta on? Kuidas ta katsudes tundub? Kas ta on selline, nagu ma ootasin?"- ehk kõik samad küsimused, mis beebiga. Ja siis see eriline pingelangus, kui saad aru, et ta ongi päris... päriselt siin... päriselt olemas! Kogu su mitme kuu töö ja vaev on tasutud! Nüüd tuleb lihtsalt koos edasi elama hakata.

Raamatu ja beebi sünd on tõesti väääga sarnased!

Juubelibeebi autoriks on Harry Raudvere ning teoseks "Hüüdnimi Eestlane".


Beebidest selles raamatus väga palju juttu ei ole, kuid beebitegemisest ehk seksist küll. Muude asjade seas. Teos räägib Toomas Jugapuu seiklustest nõukogude aja lõpu Venemaal ja Eestis.


Kuldne 15 näeb kokku aga selline:
Minu jaoks on suurim küsimus hetkel see, kuidas edasi? Paari päeva pärast on saabumas ka minu enda raamat "Mina, supernaine, jään ellu!" Tänasel päeval käivad aktiivsed läbirääkimised ja töö alustamine 6 raamatu teemal, mis kõik tahavad enne jõule ilmuda.

Pean iga päev tunnistama, et ma ei saa varsti enam kõike üksi teha. Müügi jaoks juba avasin uksed ning huvitatud inimesed said võimaluse mu kirjastuse raamatuid edasi müüma hakata. Ja see on nii äge! Saate aru, kui kaua ma olen tahtnud sellisesse punkti jõuda. Isegi kui ma ei jõua praegu kõigile kohe vastata, kõike kohe ära teha, siis inimesed ootavad, ajavad mind ise taga, mitte ei loobu... ehk siis töö ajab mind taga (koos rahaga).

Paar päeva tagasi mõtlesin ilmselt välja ka koha, kus kaua igatsetud perekeskuse plaani ikka teoks saaksin teha ja kuhu selle luua. Läbirääkimised alles käivad, kuid praegune hetk on kõige lähem perekeskuse loomisele, nii et on põhjust rõõmustada. Peale selle on veel 2 äriplaani peas tuksumas. Ikka sellised, mis maailma paremaks kohaks teevad. Et kui läheb hästi, siis ikka igal teemal korraga. Sobib. Võtan selle vastu.

Ja päike paistab ka täna pilvede vahelt mu peale. Sinu peale ka. Nägid?

Mõnusat päeva!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

reede, 13. oktoober 2017

Pask-uudiseid paljundada või mitte?

Eile õhtul sattusin kogemata telekast RaudRõivase duetti vaatama. Pidavat olema mingi teema, mida kõik inimesed eile teadsin. Ma siis õhtul kuulsin. Pigem nägin seda äraaetud hobuse nägu oma teleka ekraanil...

Teleka ees olin kõigest seepärast, et ootasin, et lapsed kõrval toas magama jääks ja mina saaks oma tuppa tööd tegema minna. (Tööd tegema=mõnulema oma lemmiktegevustega, mille eest mulle ka makstakse ehk kirjutama ja lugema!) Laste magamise ajal käib meil alati köögis telekas, sest siis on pidevalt mingi vaikne taustamüra ja meie enda liikumine, õue hääled jms ei sega laste uinumist. Ise magama minnes muidugi paneme teleka kinni.

Kuna teleka pult on taaskord katki (seekord lapsed, eelmisel korral koer) ja uue ostmisega pole kiiret, sest vaja seda nagunii väga tihti ei lähe, siis nii ma tarbisin hetkeks seda, mis telekast tuli. Samal ajal uurisin telefonist uue ärivõimaluse kohta, nii et enamus tähelepanu oli ikka mujale koondatud.

Kuuldu pani mind ainult küsima, et kellele sellised pask-uudised? Kelle jaoks on mõnus sellist duetti jälgida, mida RaudRõivas eile pakkus? Kellele selline "meelelahutus" midagi pakub? Ütlesin kohe abikaasale, et täna päevakangelane pisardab telekas, homme astub tagasi ... ja paari aasta pärast riigikogu valimistel teeb supertulemuse, sest valijate jaoks on ta nägu tuttav. Nii, nagu Michael praegu jällegi reklaamide esirinnas laiutab. Abikaasa küsis siis vastu, et mis teema selle Michaeliga oli? Mida oligi vaja tõestada!!!! Temaga oli alles see lugu, et alles tema pisardas ja kuulis Raua suguste nähvitsemist, et "nüüd on sinu poliitiline karjäär lõppenud!"

Rääkimata sellest, et tänane meedia (näiteks pool eilsest RaudRõiva duetist) oli ise mõnda aega tagasi pisardav ja alandlik, sest tema vedas teisi alt ja tema poliitiline karjäär lõppes. Tema pihta loobiti samu sõnu, mida tema eile publiku kaasakiitva (sunnitud?) itsitamise taustal vastasele loopis...

Aga ei! Meie kõik toidame ikka uuesti ja uuesti neid samu veskeid. Vingume, et samad inimesed korraldavad sigadusi ja samas saavad ikka meie kõigi raha ja mida kõike MEIE RAHA eest teevad... ja siis samas toidame meediat, kelle vahendusel need samad näod pakuvad meelelahutust.

"Selline pasaga pihtasaamine on neil palga sees!" põhjendame.

Aga sinul endal? Nii palju, kui sina oma aega ja energiat sellisele pask-uudisele annad, nii palju see kasvab. Sinu aja ja energia arvelt, sest need vähenevad. 

Kui sina oma aega sellisele "intriigile" kulutad, siis jääb sul midagi muud tegemata. Ilmselt midagi meeldivat. Ilmselt midagi, mis pööraks tähelepanu inimestele, kes on päriselt ka sinu elus olemas. Mõtle, kui sa selle võõra ja täiesti kaaaauuuuge teema arutlemise asemel kasutaks sama aja oma lapsega koolipäeva arutlemisele? Või märkaks seisatada ja vaadata, millised massilised linnuparved praegu meist üle lendavad... Või jalutaks parima sõbra või abikaasaga (või kaks ühes) mööda imelist metsarada...


Aeg on raha! Seda teame kõik. Aga sinu aeg ei ole 9-17. Sinu aeg on 24 tundi ööpäevas. Igal hetkel on sinu aeg. Iga sekund on sinu aeg. Iga aeg, mida sa kulutad ühes kohas, mingitele inimestele või sündmustele, jääb kusagilt mujalt puudu.

"Aga mida me teha saame? Meie ümber ongi ainult sellised uudised ja selline elu," küsid.

Küsi endalt, mida sa tahad homses maailmas rohken näha? Millist maailma luua? Iga avatud uudisega aitad sa kaasa homse maailma suunamisele. Iga valikuga, mille teed aja, raha ja inimeste suhtes, lood enda ja ümbritsevat maailma. 

Pealegi- kes teisi sitaga loobib, sellele jääb ka endale sita lõhn külge. Milline on sinu valik täna- mille järgi sa tahad lõhnata?

Imelist päeva sulle!!!


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!


neljapäev, 12. oktoober 2017

Mina, supernaine, jään ellu!

Võiks ju arvata, et ma enda kohta tahaks nii hõisata... vahel on küll selline tunne, aga ei, kus sa sellega.

Sel nädalal on mul muudkui kirjastamise uudised, sest kaks kauaoodatud beebit on ilmavalgust nägemas. Ühe korraga. Ehk siis Harry Raudvere 660 leheküljeline raamat "Hüüdnimi Eestlane" ja minu enda "Mina, supernaine, jään ellu!". Minu arvamust raamatu "Hüüdnimi Eestlane" kohta loe siit.

Harry raamatut korrigeerisin septembrikuu algul päris tükk aega. Just enne seda lõpetasin oma romantika sarja "Mõni õhtu romantikat" järgmise raamatu "Mina, supernaine, jään ellu!" kirjutamise. Nii nad ongi kuidagi ühte jalga käinud. Harry raamat on kogukam ja kõvakaaneline, nii läks trükkimisega kauem. Minu oma aga seisis ühes ja teises kohas järjekorras, nii et tavalise mõnenädalase valmimisaja asemel oli temalgi seekord vaja hulga pikem tee maha käia.

Harry raamat saabub trükikojast täna!!! Hurrraaaaa!!! Ahjaa, ma pole ise veel näinud, nii et ega ei hõiska veel. Aga tegelikul tahtsin öelda, et veel täna ja homme on võimalik seda raamatut ette tellida:

Minu raamat peaks ilmuma järgmise nädala keskel. Seda saab ka hetkel ette tellida:


Raamatu "Mina, supernaine, jään ellu!" sisu on selline:
Ragne on Pärnu-Jaagupis elav 6 lapse ema, kes töötab Pärnus kvaliteedijuhina. Abielu rekkajuhist abikaasaga ei ole kõige õnnelikum, sest mees ei osale kuidagi pere tegemistes. Perekondlikule õhtusöögile eelistab mees pigem koos sõpradega olemist. Kõik laste ning majapidamisega seonduv on samuti Ragne õlul. Täielik supernaine, nagu kõrvaltvaatajatele tundub.
Ühel päeval saab aga Ragne günekoloogilt ootamatu diagnoosi. Ellujäämise nimel peab naine oma elu ja suhteid korrastama hakkama. Kuidas ta seda teeb, saad lugeda raamatust.
,,Mina, supernaine, jään ellu!" on Heli Künnapase romantiliste lühiromaanide sarja ,,Mõni õhtu romantikat" viies raamat. Kõik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad.
Nagu ütlesin, kirjastusel on praegu uudiseid!

Peale kõige muu on mul nüüd KIRJASTUS!!! Ehk et senise firma nime Kuuse Farm OÜ sain lõpuks muudetud. Nüüd on nimeks HELI KIRJASTUS OÜ. Täpselt nagu päris, eks ole? Sellepärast, et ongi päris!!!

Planeerisin seda nimemuutust nii kaua. Tehtud sain aga mõne päevaga. Ettevõtjaregistris on ikka kõik asjad nii lihtsaks tehtud. Ja kuigi ühe korra pidin ühte paberit ikka täiendama, siis kuna mul on nüüd mobiili ID, sain seda kohe kodus teha.

Kuna kirjastus on nüüd päris-päris, siis hakkan kohe ka tööd pakkuma. See näeb välja nii:


Niiii mõnus tunne! Ise kirjastamise juures on hea, et asjad käivad kiiresti. Seepärast polegi ma harjunud, et läheb nii kaua aega, nagu nüüd viimaste raamatute puhul on läinud. Seda enam on mul aga praegu hea meel, kui need beebikesed on lettidele jõudmas.

Samuti firma nimemuutus ja edasimüüjate süsteemi loomine on kaua mõttes mõlkunud. Nüüd on needki teoks saanud. Esimesed huvitatud on juba edasimüüjatena tegutsema hakanud. Järgmised ikka oodatud.

Beebipostituse juurde ikka lasteuudiseid ka: käima läks ka uue Toto lugude raamatu koostamine. Kristiina kirjutab hooga lugusid, huvilised juba tellivad ja mina olen stardipauguks lähteasendis. Varsti-varsti! Seekord teeme raamatu ilmselt hoopis kirjatähtedega. 

Nüüd aga lähen lasega helikopterdama (trenni-muusikakooli-jne) ja jagan oma häid tundeid ka teistele!

Imelist päeva jätku Sullegi! 




***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

esmaspäev, 9. oktoober 2017

Äri- kas laste tõttu või laste pärast?

Eelmisel nädalal esinesin Pärnu ettevõtlusnädala raames vestlusõhtul "Äri- kas laste tõttu või laste pärast?" Rääkisin oma kogemustest nii kirjastaja kui küülikufarmi pidajana. Mina esindasin seda poolt, kes praegu väikeste laste kõrvalt ettevõtlusega tegeleb. Õhtu teised esinejad olid Marika ja Urmas Tõke, kel lapsed juba suureks kasvatatud ning ettevõtluse kogemust peaaegu minu eluaja jagu.

Minu lihtne vastus oli- ma tegelen ettevõtlusega nii laste pärast kui tänu lastele. Vaba töögraafikuga töö on minu jaoks vajalik, et jõuaksin lastele vajadusel helikopterema olla ning neid õigesse kohta sõidutada, õppimisel aidata, koos olla. Samas ei ole võimalik nelja lapsega peret, maamaja ja kogu seda elustiili üleval pidada, kui töötada ainult 40 tundi nädalas. Ettevõtjana on mul suurepärane võimalus nädala töötundide arvu hulga laiemaks venitada.

Ettevõtlusega alustasin tänu lastele, sest just esimese lapsega koju jäädes hakkasin aktiivsemalt kirjutama. Sain ju kõigi nelja lapsega järjest emapalka, mis tõesti aitas kaasa sellele, et julgesin neli last järjest sünnitada. Sel perioodil aga valmis päris mitu minu raamatut, sai alustatud küülikufarmiga ning sellest tulenevalt sündis ka raamat "Minu ilus elu maal", mille tõttu ma kirjastamisega alustasin. "Minu ilus elu maal" e-raamatu saad tellida näiteks siit.

Kirjastuse algul sain veel noorima lapse Christiani eest emapalka, nii et see toetas algul. Pärast selle emapalga lõppemist oli algul suht keeruline, sest samal ajal üksi kirjutada ning kirjastamisest toituda, polnud lihtne. Sel aastal olen aga ise kirjutanud 5 raamatut, millest neli on ilmunud. Samuti mitmed teiste autorite teosed, mida kirjastasin. Viies sel aastal ise kirjutatud raamat ilmub ilmselt selle nädala lõpus.

Välja näeb see nii:
Raamatu "Mina, supernaine, jään ellu!" sisu on selline:
Ragne on Pärnu-Jaagupis elav 6 lapse ema, kes töötab Pärnus kvaliteedijuhina. Abielu rekkajuhist abikaasaga ei ole kõige õnnelikum, sest mees ei osale kuidagi pere tegemistes. Perekondlikule õhtusöögile eelistab mees pigem koos sõpradega olemist. Kõik laste ning majapidamisega seonduv on samuti Ragne õlul. Täielik supernaine, nagu kõrvaltvaatajatele tundub.
Ühel päeval saab aga Ragne günekoloogilt ootamatu diagnoosi. Ellujäämise nimel peab naine oma elu ja suhteid korrastama hakkama. Kuidas ta seda teeb, saad lugeda raamatust.
,,Mina, supernaine, jään ellu!" on Heli Künnapase romantiliste lühiromaanide sarja ,,Mõni õhtu romantikat" viies raamat. Kõik sarja teosed on eraldiseisvalt loetavad.
Minu parimad otsused ettevõtjana on olnud raamatupidamisteenuse igakuine sisseostmine ning mobiili ID. Ausalt! Need kaks asja on muutnud mu elu oluliselt lihtsamaks ning voolavamaks. Samuti on väga toetav facebookis loodud grupp "Ettevõtlikud lapsevanemad", kus on tore oma kogemusi jagada ning näha, et teistel ettevõtjast lapsevanematel on samad mured ja rõõmud.

Tegelikult on mul tohutult tabeleid, tööplaane ja igasugu muid nippe, kuidas ennast järjel hoida ning asjadest ülevaadet omada. Olen ettevõtluse kohta õppinud nii ülikoolis, kui erinevatel koolitustel. Sisekaitseakadeemias õppisin küll halduskorraldust, kuid selle raames oli palju aineid, mis toetavad ka ettevõtjaks olemist. Näiteks aja- ja projektijuhtimine, psühholoogia jne.

Vestlusõhtul "Äri- kas laste tõttu või laste pärast?" oli minu jaoks suurim kompliment, et kui ma rääkisin ära, kuidas tööplaane teen ja neid järgin, siis öeldi, et mina küll klassikaline noor ettevõtja ei ole. See oli nii armas lause. No aga kuna ma näiteks ajajuhtimist ja oma elu korraldamist olen õppinud alates ajast, kui olin 15.aastane, siis järelikult olen nende teemadega tegelenud umbes 20 aastat. Nii et kuigi mu kirjastus pole veel 2-aastane, siis minu ettevõtjalikud teadmised on tõesti vanemad.

Marika ja Urmas Tõke rääkisid raamatutest, mis on neid ettevõtjatena aidanud. Minu jaoks oli paar avastust, mida oma projekti "Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?" raames kindlasti lugeda plaanin. Samuti olid seal mõned, mis mul juba loetud.

Seega hetkel on selline elustiil minu jaoks parim valik. Viimastel päevadel on lõppemas paari raamatu kirjastamine, väga mitu uut läbirääkimist käsil ning samuti mitme raamatu kirjutamine. Väga põnev! Väga-väga põnev!

Kinnitan, et ma ei tee tööd, vaid tõesti naudin kõike, mida teen! See on ülimegamõnus tunne! 

Suur-suur tänu Siiri Eralale kutse eest sellele vahvale üritusele! Kuigi mina olin üks nendest, kes oma kogemusi jagas, siis tegelikult andis see õhtu hoopis mulle väga-väga palju! Motivatsiooni ettevõtjana jätkata on veel rohkem ning palju häid mõtteid sain endaga ka kaasa! 


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!