Pühapäev, 2. august 2015

Elu nagu muiste- mees tuli merelt...

Tänase päeva veetsime taas looduses. Puhkus ju ikka. Minu jaoks algas see meie praeguses kodukirikus Sievis. Seejärel aga algas elu nagu muiste- mees tuli merelt ja lapsed võtsid teda vastu:


Ehk siis Herlend tegi teoks unistuse, millest on aastaid rääkinud- läks oma lastega kalale. Ma ei hakka siis täpsemalt seletama, kuidas Maria juba enne paadi vette jõudmist karjus, et tahab maha...ja kuigi ta oli seejärel nõus siiski järvele minema, siis kohe, kui õnged olid vette visatud, hakkas ta tagasi maale nõudma.


Varsti lisandus ka Mathias, sest paat ju kõikus...ja seejärel ka meie hulljulge Joosep. Nii tulidki lapsed maale tagasi ja Herlend läks üksinda meile lõunasööki kalastama (hea, et me enne poe vorstist tühjaks ostsime...).


Laste jaoks hakkas parim osa siis, kui Herlend üksi järvele tagasi sõitis. Kuna Joosep nagunii poolenisti korraks vette suutis kukkuda, siis said kõik ujuma minna. Nagu piltidelt näha, oli õhusoojus umbes 16 kraadi, ilm pilvine, vahelduvalt tibutas... ehk siis lastel oli niiiiii lõbus. Hea, et Herlend paadiga kaugemal oli, sest ta oleks lihtsalt laste vaatamisest siniseks läinud. Hüljes, nagu ta meil peres on (kõigil on nüüd naljakas!). Lapsed aga nautisid:


Sel ajal, kui mees merel ja lapsed ujulas olid, tegi naine tule üles ja pärast said kõik selle ääres kuivada:


Lõkke tegemine pole siin keeruline. Kogu see koht, kus käisime, on kohaliku vallavalitsuse hooldada. Siin on grillimise koht, mingi katusealune ja lõkkekoht. Samuti puukuur kuivade puudega. Loomulikult ka välikäimla, milles on mitu-mitu rulli WC paberit. Ja kõik on ilus ja puhas ja hooldatud. Kõigile kasutamiseks. Igaüks tuleb. Naudib päeva, koristab enda järelt ja läheb....


6 kommentaari:

  1. Esmalt - kas sa saaksid teha nii, et kommenteerimisvalikus oleks ka name/URL nagu osades blogspoti blogides on. Ma ei saa kuidagi teisiti oma wordpressi blogi nime alt kommenteerida. See on siiani takistanud mul kommenteerida, aga seekord tahan ikka väga öelda, et mul hakkas täiega külm praegu! Ja ma tahaksin ka nii muretu olla. :)

    Mul on hetkel üks JÄLLE (teist korda suve jooksul) larüngiidis ning ma külmetamiste hirmus ei julgeks lapsi sedasi vette lubada. Ja päästevestideta ei julgeks ka paati lubada. Kui asi puudutab vett, siis ma olen hästi arg. :)

    VastaKustuta
  2. Kas nüüd on see võimalus? Ega ma olen siin ju maailma suurim IT-hädapätakas, nii et ma ei teadnudki, et mingi selline piirang mul peal on. Aga tegin mingi muudatuse ja nüüd äkki on see korras?

    Kui mul lapsed iga kord peale sellist ujumist haigeks jääks, ega ma siis ka neid uuesti ei laseks. Praegu on nad aga korduvalt tõestanud, et see ei tee neile midagi, seega võtan iga sellist mõnulemist järjekordse karastamisena. Ja muretusega on see, et eks ma kogu aeg jälgin piire- olen tegelikult ju kogu aeg valvel ja kui midagi juhtub, siis piirid tõmbuvad veidi kokku.

    Nii et sellest ujumisest räägime homme uuesti, kui ma näen, millised lapsed mul hommikul ärkavad :)

    VastaKustuta
  3. Jaa, nüüd on see võimalus olemas! Aitäh! :) Ma jagan sinuga rõõmuga maailma suurima IT-hädapätaka kohta. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. :D hea teada, et ma pole üksi :D
      Kusjuures ma siin alles hiljuti aitasin ühel teisel kirjanikul blogi alustada (Margitil), sest ma olin IT-prof :D Et saa siis aru, kummal poolel ma oma IT teadmistega olen :P

      Kustuta
  4. Tegelikult jah...päästevestid!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, ma tean.... Aga lihtsalt ei olnud... ja kuna vesi oli seal meetrine, siis võtsime riski....Aga märkus on väga õige!

      Kustuta