Miks mu töötoa seinal on pornostaaride pildid?

Abikaasa vaatas ühel õhtul mu töötoa uksest sisse. Rääkis miskit. Hakkas juba lahkuma, kui tegi äkitselt uuesti ukse täitsa lahti ja küsis:
,,Miks sul ... (mingi nimi!) pilt seinal on?"
Kehitasin õlgu. Ei tunne sellist inimest. Abikaasa näitas siis, millist pilti mõtleb.

,,Need on mu järgmise raamatu tegelased," selgitasin.
,,Sa ikka tead, et need on pornostaarid?" selgitas abikaasa vastu.
,,Minu jaoks ei ole," vaidlesin vastu. Selgitasin, milline roll mu uues raamatus nendel tüdrukutel on. Nende vahel olev vanamees raamatus ei ole.
,,Ahah. Võib ainult arvata, millist raamatut sa kirjutad..." vajus abikaasa vaikselt ukse vahelt minema.
,,Noorteraamatut kirjutan," vastasin. Ise väga õnnelik, sest mulle nii väga meeldib mu uus raamat.

Sellise kahekõne põhjuseks on kirjutamisvõte, mida olen nüüd mõne raamatuga kasutanud. Just pikematega. Minu töötoa seinal on suur graafik, millal umbes ajaliselt midagi juhtub. Mul on tegelaste pildid, koos nimede ning tegelase põhilise infoga. No ja kuna mu raamatute tegelased pole praegu veel väga kuulsaks saanud, siis hetkel kasutan fotosid kuulsustest, kes "Kroonika" kaante vahelt on mulle kätte jäänud.

Kuidas saavad tegelased näo? 
Aegajalt ostan "Kroonika" ajakirju. Sirvin läbi. Mõnda artiklit ikka loen ka. Ja siis töötan need läbi. See tähendab, et rebin pilte välja. Just rebin, mitte ei lõika. Mõned pildid on tulevaste raamatute tegelaste jaoks. Mõned on vision boardi jaoks (ehk plakat sellest, mida aasta jooksul plaanin saavutada... või 5 või 10a). Selle kõige jaoks on eraldi kaust, kuhu neid pilte kogun.

Eee... ma ei tea tegelikult, kui tervislik on siin avalikult kuulutada, et ma rebin inimeste pilte välja, kogun neid, annan neile uue identiteedi... kasutan isiklikes huvides... hiljem mulle makstakse selle eest...

No aga fakt on see, et olen seda juba aastaid teinud.

Noorteromaan "Ütlemata sõnad" oli esimene, mille puhul sellist meetodit kasutasin. Kirjanikuna on minu jaoks lihtne niiviisi meeles pidada, kellel on tumedad juuksed, kellel punased, kellel poisipea, kellel tedretäpid...

Pornostaare aga mu teostes ikka veel ei ole... vist... Vähemalt uues noorteromaanis "Mälestusteta suvi" küll mitte.

Olen selle kirjutamisega nüüd veidi pausi pidanud. Maikuus sai enamus teosest valmis, aga nüüd istun jällegi lõpetamise kallal. Appi, kui keeruline see on. See-eest olen juunis praeguseks läbi lugenud 10 raamatut. Minu arvamusi neist saate vaadata mu lugemisblogist Mida Heli luges. Täna läks "Mälestusteta suvi" aga proovilugejatele, nii et... varsti-varsti on lootust teilgi seda lugeda... ja minul seinad pornostaaridest puhastada!


***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase. 

Mina olen Heli Künnapas (37), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (10a, 8a, peaaegu 7a, 5a ja 10-kuune). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 19 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com