teisipäev, 27. oktoober 2015

Lepingute allkirjastamine on mõttetu

Tänase päeva kogemus pani küsima, et kelle jaoks on tehtud seadused? Vähemalt meie tööõigus?

Istusin kõrval ja vaatasin, kuidas otse öeldi välja, et tööandja võib teha mida iganes! Renditöötajaid vahendaval firmal oli töötajaga palk kokkulepitud. Esimesel palgapäeval maksti palgast pool palgana ning teine pool päevarahadena (kuna töötaja oligi lähetatud, siis päevarahade maksmine on seaduses ettenähtud ja peale palga maksmise oleks neid nagunii pidanud maksma).

Töötaja suulisele küsimisele vastas firma esindaja, et kui ei sobi, otsi uus töökoht. Kui lihtsalt ja kiiresti teie täna uue töökoha leiaks? Eriti kui sa juba teed tööd, mis sulle väga meeldib?

Järgmisel palgapäeval jätkus samamoodi. Nii peaaegu aasta aega järjest. Kuni haiguslehe ajal lasti töötaja üldse lahti. Niisama. Ei mingit etteteatamist, ega põhjendamist. Rääkimata eelnevatest hoiatustest.

Nüüd aga väidab töövaidluskomisjon, et töötaja on ise süüdi. Oleks pidanud varem ja kirjalikult oma palka küsima. Nii et tagantjärgi polegi firmal enam mingit kohustust töötajale palka maksta, sest kui töötaja on mitu kuud pooliku palga vastu võtnud, siis järelikult on ta sellega nõus ja see ongi nüüd tema uus palk!!!!!!!!!

Missss mõttttes?????

Ma olen Sisekaitseakadeemias igasuguseid õiguse aineid õppinud ja personalijuhina tööõigusega kokku puutunud rohkem, kui vaid nuusutamise tasandil. Esmane mõte on alati olnud, et õigus on pigem nõrgema poolel. Töövaidluses on nõrgem pool tavaliselt töötaja.

Renditöötajaid vahendava firma esindaja ei tulnud isegi kohale. Töötaja väiteid, et suuliselt on valesti makstud palgast teavitatud, ei arvestatud, sest oleks töötaja sõna tööandja sõna vastu. Aga kui tööandjat pole, siis järelikult keegi ju vastu ei vaidlegi... Nii et töövaidluskomisjon eeldas, et tööandja, kes kohale ei ilmunud, vaidleks vastu...

Ma tõesti istusin ja mõtlesin, et kas ma kuulsin õigesti?

Kas tänases Eestis on võimalik, et tööandja lihtsalt jätab allkirjastatud lepingu täitmata ja meie kõigi raha eest ülalpeetav ning nõrgema poole kaitsega tegelev organ ütleb, et ise oled süüdi?

Kuhu ja kelle poole pöördub meie riigis inimene, kellest seaduseauke tundvad ülbikud üle sõidavad?

Ja kus on see seaduseauk, mis lubab poolikut palka maksval firmal kuulutada, et nad soovivad saada suurimaks renditööjõudu vahendavaks firmaks Eestis? Kas ma saan seista kõrval ja vaadata, kui sellised asjad juhtuvad? Kas sina saad?

Või see ongi normaalne?

2 kommentaari:

  1. Oi kuidas sooviks teada ka firma nime, kuid oma peamised teated jätsin ma FB-sse, Kuid siin näen ma vaid, et tuleb ja peab pöörduma kohtusse.
    Seda kasvõi sel põhjusel, et sellele firmale ei jääks süüdimatuse tunnet.
    1. Haiguse ajal, kui on haigusleht, ei saa töölt vabastada, ja see, et keegi sai algul pool töötasu, ei anna mitte mingit alust kellegi mõelda, et see ON õige. Leping on ju olemas ja kui ka pole, siis ka suusõnaline leping ON leping, kuigi seda on raskem tõestada.
    Kõik laheneb.

    VastaKustuta
  2. Palga osas ei tohiks küll mingeid pretensioone olla. Kui oled pea aasta jooksul selllist palka saanud ja ikka nõudeid esitamata edasi töötanud, järjelikult olid ise sellega nõus. Miks töötamist jätkati? Nii pika aja jooksul peaks uue töökoha leidmine täiesti võimalik olema. Suuline raha küsimine tõesti ei loe. Mida siin üldse vaielda on? Haiguslehe ajal vallandamine on juba iseasi.

    VastaKustuta