neljapäev, 8. oktoober 2015

Kõik saavad pügada

Täna oli selline päev, kui kõik said pügada. Kohe täitsa ära pügati. Lambad ikka. Oeh, nad ootasid seda õndsat päeva terve suve. Pügajatel aga oli kiire. Pidi jõuludeni välja olema. Sel aastal pidi Eestimaal veel vähem pügajaid olema, sest osad veel Soome ära läinud.

Pool suve jõudsin jälle mõelda, et loomade ja lastega on ikka nii, et sa pead ise kõiki töid oskama, sest siis ei pea kellestki sõltuma. Loomade ja lastega ei ole võimalik oodata pikas järjekorras, kui teenuse osutajal lõpuks sinu jaoks aega on. Mõne asjaga on, aga enamasti on laste ja loomadega häda korral vaja ikka kohe tegutseda.

Tänaseks õhtuks näiteks lükkasin lammastele paarisajakilose heinarulli üksi ette. Lootsin küll, et seda teeb Herlend, kui koju jõuab. Selleni on aga veel mitu päeva aega ja eelmisest rullist on juba mitu päeva vaid riismed, nii et täitsa kiire oli. Eriti kuna nüüd on nad pügatud ka ja aiast haljamatele jahimaadele välja pääsemine on lihtsam. Kuna nüüd paar päeva ise pean ära olema, siis ei ole vaja neile lolluste tegemiseks lisapõhjuseid anda.

Nii et esimeste talvekülmadega (no seda ju miinuskraadid on) näevad meie lambukesed välja sellised:

Jah, ma ise ei saa ka praegu kohe kõigi puhul aru, et kes on kes. Alumisel pildil küll teeb kiisu-Grišaga tutvust Omariigitari tütar. Omariigitar ise aga läks täna uude koju. Ehk tagasi oma vanasse koju Kati Saara Vatmanni juurde, kust ta meie juurde jõudis.

Kirjaniku-Katiga aga parandasime lambapügajaid oodates maailma. Hea oli, et neil läks nii kaua aega, sest me saime täitsa ilusa ja uue maailma. Varsti kuulete täpsemalt. Ise oleme rahul. Oi, kui rahul.

Viimasel ajal on jälle palju asju kuidagi paika liikunud ja elu nii selgemaks loksutanud. Täna näitasin ja seletasin, et jah, meie talu on ka viimase aastakese põhimõtteliselt seisnud. Ootel olnud! Nagu me kõik.

Mitte enam! Tänane oli järjekordne pauk, mis elu kiiremalt selgeks lööb. Ma tean, mida ma tahan teha. Ma tean, mida mulle meeldib teha. Ja ma julgen!

Lambaid pügatakse. Inimesed teevad oma elus aga ise otsuseid ja vastutavad ka ise nende eest!

1 kommentaar:

  1. Mulle meeldib, et meie paralleelmaailmad ristuvad ja põikuvad perioodiliselt - ja et ma ajan asju liikvele - missioon vist semmoinen - ja süda rahul. Omariigitar tundis Alfa ja sünnikodu ära, nii et kõik pusletükid on hetkeks jälle paigas. Miks Sa ehitusmees Reinu rullima ei kutsu? Ja mina olin muide seal - kahe käe ja jalaga??? Okei, ole pealegi kangelane, beib :D

    VastaKustuta