Filmisoovitus- Kurjad linnud naerutavad kõiki!

Täna hommikul olin alles väga skeptiline. Meil oli plaan minna kõik koos vaatama filmi "Kiired ja vihased", aga kuna üks teine hommikune tegemine jooksis sisse, siis ajaliselt sobis hoopis "Angry birds". See tähendab, et perekondlik kiirelt vihastamine peab toimuma ilmselt järgmisel nädalal.

Proovisime midagi ekstreemset ikka ka- parkisime parkimismajja! No pole seda lihtsalt siiani proovinud. Sõitsime kohe kõige kõrgemale. Kõigil oli muidugi paha olla pärast. Aga (trellitatud) vaade oli päris hea. Negatiivne üllatus oli, et parkimismajast ei saanudki otse Pärnu Keskusesse, vaid tuli sõita alla, parkimismajast väljuda ja siis sõita uuesti üles kinno. Nii harjunud, et keskuste külge ehitatud parkimismajadest saab ikka otse keskusesse. 

"Angry birds" lühimultikat on loomulikult mulle tuttavad. Lastele on need aastaid meeldinud. Pikka filmi näinud ei ole. Sellest ka skeptiline hoiak. Aga no kuna koolivaheaeg kihutab vahva kooliaja poole, siis tahaks veel nii palju asju ära teha, kui vähegi võimalik. Sellepärast saigi veidi lohutusvariandina "Angry birds" valitud.

Tegelikult oli aga nii, et me muudkui itsitasime... või naersime kõvasti. Me abikaasaga isegi veidi rohkem, aga lapsed ikka ka.

Jah, lugu oli must-valge ja veel võimendatult lame, nagu "Angry birds"´i võimuvõitlused on. Aga lihtsalt nii palju mõnusaid naljakaid juhtumeid oli selles, et võis mõnusalt nautida. Nii et meie näitel sobis see film nii 5-aastasele kui ka... vanematele. Johanna oli samal ajal maal vanaema ja vanaisa juures, nii et ma ei tea, mida tema sellest filmist oleks arvanud.

Isegi 3D ei seganud nautimist. Tegelikult oli isegi täitsa hea vaadata. Paar aastat tagasi oli 3D film selline, mida mina näiteks üldse ei saanud vaadata. Kuna vähemalt kolmel meist on üks silm tunduvalt nõrgem kui teine, siis on 3D´d raske vaadata. Ilmselt võrdsemate silmadega inimeste jaoks on see mõnusam. Aga jah- kuna meil seekord valida ei olnud, siis pidime 3D filmi võtma ning see toimis.

Perekondlikult on aga jah "Kiired ja vihased" järgmine, mida tahame näha. Õigemini- lapsed on need, kes hakkasid rääkima, et tahaks minna. Mina olen ikka veel kurb, et see mees... noh, see ilusm ees, ära suri! Aga ilmselt olen nõus ka teiste tegelastega seda filmi vaatama. Kurvastades. Tean, et see film on alla 12-aastastele mittesoovitav, aga meie omad tahavad kõik näha.

Mina käisin eelmisel nädalal nautimas filmi "Guernsey Kirjandus- ja Kartulikoorepiruka Selts" ja see oli tõsiselt mõnus elamus. Arvamust selle kohta loe mu lugemisblogist, sest lugesin ka raamatut, mille põhjal see film on tehtud.

Ilmselt minu järgmine üksinda filmielamus saab olema "Tantsulahing". See tundub ka huvitav! 

No ja New Yorgile mõeldes ei saa muidugi mööda filmist "Tundekeeled. Vabatants". See tundub kohustusliku repertuaarina!!! Väga ahvatlev!

Muidugi tahaks ära näha filmi "Tõde ja õigus", mis eelmisel korral nägemata jäi. 2.septembril tuleb see küll korraks Pärnusse tagasi, aga ma ei kujuta ette, millise valemiga me sellele seansile jõuaksime...

Nii et täna saime perekondlikult väga positiivse kinokogemuse ja päris mitu filmi on nüüd jälle plaanis!

Milline on sinu viimase aja parim filmielamus? Halvim? 


***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase. 

Mina olen Heli Künnapas (37), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (10a, 8a, 7a, 5a ja 1 a).

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 19 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com