Ma olen tark ... teadlik ... laia silmaringiga ...
"Uus raha" filmi näinud ja ... täna on ikkagi see päev, mil õppisin, et PIN1-koodi sisestamisega saad KOGU oma rahast ilma jääda.
Kes väga pikalt lugeda ei viitsi, siis ütlen loo kokkuvõttena, et: ära sisesta MITTE ÜHTEGI oma koodi tehingutesse, mida sa ise ei ole algatanud!
Mina aga õppisin täna, kui kerge saak ma tegelikult olen ja ... see on tegelikult väga hirmus. Siiani!
Tööpäev Ideekeskuses
Ma ei tea, miks ma täna Ideekeskusesse tööle läksin (ja see on kogu loo juures võtmetähtsusega). Tavapäraselt mööduvad päevad kodukontoris. Nüüd, kui lapsed on taas koolis, on mul siin ruumi ja vaikust ning tegelikult on aasta eesmärgid selged, motivatsioon laes ning toe leidmiseks kontorisse tööle minema ei peaks.
Öösel aga tuli mõistmine, et ma tahan tänase päeva Ideekeskuses töötada ja nii ma siis öösel umbes kl 1 paiku kirja teele panin, et ma tulen hommikul.
Hommik algas tegusalt ning ma sain tegelikult päris palju admin tööd tehtud. Raamatut küll ei kirjutanud.
Kohtudokumendid Omnivast
Pärastlõunal tuli kõne. Võõrastele numbritele ma tavaliselt ei vasta, kuid täna millegi pärast oli tunne, et pean selle kõne vastu võtma.
Omnivast. Numbrilt +372 5666 4273.
Neil on mulle saadetis Tallinna Halduskohtust. Et millal ma kodus olen, et saaksin selle vastu võtta.
Küsisin, et mis ajani, sest praegu ma kodus pole.
Naishääl vastas, et kella 20ni. Pakkusin siis aja, mis mulle sobib. Ta küsis, et kuidas teavitust soovin - kõnena või sõnumina. Ma valisin muidugi sõnumi. Kõned mulle ei meeldi.
"Kuller saadab pool tundi enne saabumist sõnumi. Kinnitage see. Kood on ... " (ja siis ta luges mulle ette koodi). Olin segaduses ja küsisin korra, et mis kood. Naine ütles, et mulle tuleb kood ja kordas. Ja TÄHELEPANU - ta EI öelnud, et ma peaks PIN-1 koodi panema, vaid ma tegin seda automaatselt. No sest kui telefon küsib, siis ma sisestan selle ...
Jah ... tagant järgi mõeldes ning niiviisi välja öeldes ei saa ma ise ka aru, et ... kuidas ... aga sel hetkel ... no ma tahtsin ju neid kohtumaterjale ... Ähvardusi, et mind kohe-kohe mitme erineva asja eest kohtusse kaevatakse, kuulen ma ju ikka päris tihti (alustades sellest, mida ma siin blogis kirjutan jne).
Miks ma nii kerge saak olen?
Seda, et midagi võiks valesti olla, hakkasin mõtlema kohe, kui kõne lõpetasin. Esiteks avasin kohe etoimiku, et vaadata, kas mul on mõni kohtudokument vastu võtmata. No et miks nad selle mulle pakiga koju saadavad. Ei olnud. Olen kõik vastu võtnud. Mulle lihtsalt polegi neid rohkem saadetud.
Aga ... ma ootan.
Ja see on tagant järgi mõeldes see, mis minus tööle hakkas - pidev ebakindlus ja hirm tuleviku pärast.
Jah, ma ootan kohtult mingitki märki, sest juunis andsin uuesti sisse elatise hagi. Mu 5 last saavad jätkuvalt 580 eurot elatist (kokku!). Eelmisel õppeaastal käisid nad kahel käel loetava arvu päevi teise vanema juures. Pidin kogu eelmise aasta uuesti elatise sisse andma, aga ... ma olin siin täiskohaga üksikvanem 5 lapsele, seega ... ei jõudnud. Kui juunis autoavarii tegin, siis see oli üks koht, mis tuletas väga reaalselt meelde - minu ja laste elukorraldus seisab niiii ebakindlatel kanajalgadel, et praegu on küll hästi, aga kui midagi veidi suuremat juhtub, siis ma ei tea, kas ma neid homme sööta ja katta jne suudan. Ja kui mina seda ei tee, kes siis teeb ... ?
Seega terve õppeaasta jooksul ei suutnud ma kohtusse hagi ära teha, kuid avarii tagajärgede käes kannatades sai hagi ka tehtud.
See ebakindlus ja hirm olid samad emotsioonid, mis minus täna aktiveerusid. Kohe, kui "Omniva" kõne lõppes ja ma sain aru, et kohtudokumente tulemas ei ole, hakkasin mõistma, et midagi läks praegu väga valesti ... MINA tegin midagi praegu väga valesti ...
Päästev kõne
Kas ma peaksin helistama Omnivasse? Või panka? Või ... kuhu? Paanika.
Kui telefon taas helises ning teisel pool oli panga küberturbe spetsialist, siis ma peaaegu hõiskasin suurest rõõmust. Tema number on +372 510 6375.
Ta selgitas, et nad tabasid mu kontol kahtlase tegevuse, aga said kiiresti jaole. On eriti tähtis, et ma teeksin koostööd, sest siis kehtib mulle kindlustuskaitse ning kui raha ka ära võetakse, siis pank kannab selle tagasi, kui ma ilusti koostööd teen. Oluline on, et ma kellelegi kolmandale praegu asjast ei räägi, sest käimas on kriminaalmenetlus ning kui keegi veel asjast kuuleb, siis on nad ka kahtlusalused ja asjaga seotud isikud, seega tuleb nemad ka pärast politseisse ülekuulamisele tuua.
Kogu selle aja kartsin ma iga euro pärast, mis mu pangakontodel on, sest ma teadsin, et midagi on valesti, aga kui paljudele andmetele ja kuhu ligi pääsetakse ... Igatahes sain aru, et mida kiiremini asja lahendame, seda rohkem raha mulle ja lastele alles jääb. Iga kulutatud hetk aga võib mulle raha vähenemist tähendada.
Ja loomulikult see kergustunne, et ma ei pidanud enam ise teadma, mida teha, sest panga küberturbe spetsialist ise ütleb mulle, mida teha. Tema ju ometigi teab.
Ta küsis minu käest palju küsimusi selle Omniva kõne kohta. Et millise häälega inimene, mida ma taustal kuulsin ... Ta nägi ise, et kõne tuli Hispaaniast. Ehk et ta jagas mulle ka "infot", mida tema nägi ja tõestas mulle korduvalt, et ta teab, mis toimub. Igati usaldusväärne.
Ta rääkis, et minu Smart ID-st on tehtud dublikaat. Seega on esmatähtsad sammud:
- minu telefon taas põhiseadmeks seadistada
- annuleerida senised tehingud
- annuleerida dublikaat
- politseile ütlused anda
Ta kordas mulle tema enda ja politseiniku nime. Seda tegi ka hilisem "politseinik", kellega rääkisin. Minuga asju ajanud "küberturbe spetsialist" oli Maksim Reiman ning "politseinik" Rein Rand.
Kõnega liikusime whatsappi keskkonda, sest ... "see on turvaline." Kui Maksim mulle sealt helistas, siis ilmuski ekraanile Swedbank ning ettevõtte logo.
Kusagil seal kõne vahel tuli mulle Smart ID teavitus, et BB Finance tahab mu PIN2 koodi ... ehk siis sealt püüti juba mulle laenu võtta. Eirasin seda ning rääkisin Maksimile. Olin enda üle nii uhke, et selle laenu jätsin võtmata ja suutsin skämmeritest kavalam olla.
Algas kriminaaluurimine
Maksim korraldas mulle kohe kõne "politseinikuga". See oli videokõne ja pidin selleks minema kuhugi, kus teised juures ei ole. Ideekeskuses on selleks väikesed vaikuseboksid.
Whatsappi videokõnes oli mu vastas mees, kellest ühel pool oli lipp ja teisel vapp ja ta näitas kõne algul mulle töötõendit. Aga minu peas tiksus: "Mul pole seda töötõendit vaja. Teeme kiiremini, sest mu raha on ohus!"
Talle rääkisin siis uuesti üle, et mis toimus. Tema luges mulle ette mitmed paragrahvid, kuidas ma ei või toimuvast teistega rääkida, sest siis oleksid nad osa uurimisest.
Leppisime kokku, et pean ka kohapeale selgitusi andma minema. Homme kell 16:30 on esimene aeg, kui ta mind Kolde pst 65 jaoskonnas saab vastu võtta.
Andmete jagamine
Ütlused antud, pidin uuesti Maksimile whatsappi tagasi helistama. Ja ... siis hakkasime kontrollima ja takistama kahtlast tegevust mu kontol.
Jaaaaa, tegin kõik selle kaasa.
Jaaa, ma tundsin ennast hästi ja rahulikult, sest keegi aitas mul probleemi lahendada. Ja jätkuvalt oli mul kogu aeg hirm iga mu euro pärast.
Maksim küsis, et ma jagaksin oma telefoni ekraani ja ta ... ühendas mu pangarobotiga. Ja siis ... ma logisin sisse oma pankadesse. Ta käskis mul igas pangas iga konto lahti teha ning ... no et iga kontot kontrollida.
Korraks oli veidi kahtlane, et kui ta pani enda mikrofoni kinni ja mina pidin paar minutit vaikuses ootama, siis kasutasin aega ja panin mingeid muid avatud lehti kinni ja ta hakkas ootamatult rääkima ja küsis suht ärritunult, et mida ma tegin, et kas ma olin kõnes. Selgitasin, et panin lihtsalt lehti kinni. Tegevus jätkus.
JA ... ma ise ütlesin, et mul on ju osa rahast veel Lightyearis ... selle tegin ka lahti ... Ma ju ei tahtnud, et keegi sellele ligi pääseks ...
Mul pole põhilisel kontol väga palju raha, sest kannan sinna vastavalt vajadusele. See ilmselt oli asi, mis kogu asja venitas. Nad pidid otsima, kas ja kus mul raha on. Lightyear sai vastuseks.
Kusagil selle kõne ajal tuligi kontorisse ka Kristi Saare.
Kristi vägivaldne sekkumine mu tähtsa telefonikõne ajal
Selle kontode kontrollimise kõne ajal pani Maksim mind vahepeal ootele ning pani enda mikrofoni kinni. No sest pangarobot tegi sel ajal tööd ja tuli oodata. Ühel sellisel hetkel läksin vaikuseboksi uksele ja rääkisin Kristile ühe lausega, et mis toimus.
"Meie süsteem kuuleb teil seal teise täiskasvanu häält. Tuletan meelde, et sellest ei tohi kellelegi rääkida, muidu peame selle inimese ka ülekuulamisele kutsuma," tuli Maksim korraks taas "eetrisse". Tõmbusin tagasi vaikuseboksi, sest ma küll ei tahtnud, et Kristi peaks minu pärast politseisse ütlusi andma minema. Milline ajaraiskamine.
Mõne aja pärast aga tuli Kristi mulle järgi ...
Ma küll püüdsin muudkui sõnatult selgeks teha, et ma ei tohi temaga rääkida ja ... no siis keerasin talle ette oma märkmiku ja andsin pastaka, sest ta ei tahtnud ära minna, aga nii saaks sõnatult suhelda.
"PIN koodid kinni?" kirjutas Kristi. "Ise helistasid sinna?"
PIN-ide vastus oleks liiga pikk olnud. Mul oli ju tähtis kõne pooleli, kus mind aidati, seega vastasin vaid, et "nemad helistasid".
Kristi hakkas juba nägusid tegema. Veidi.
"Kellega sa praegu räägid?" tahtis ta teada.
No ... ma püüdsin oma raha päästa ja ... Kristi täiega segas juba. Aga ta ise nii ei arvanud.
"Swedbank," kirjutasin vastu. "Enne oli politseiga videokõne."
Kristi hakkas veel rohkem pead vangutama. Ikka ära ei läinud.
"Kindel, et ikka pole skeemi otsas? See ongi ju kaheosaline," kirjutas Kristi ja näitas aktiivselt, et ma omalt poolt mikrofoni kinni paneksin, et me saaks rääkida. Aga ma ei tahtnud, sest kartsin, et siis kontode kontrollimine katkeb ja ...
Murdepunktiks olid USA aktsiad
Minu ja Kristi (paberil!) kirjavahetuse ajal tegeles "pangarobot" mu Lightyeari kontoga. Maksim oli juba enne küsinud, et kuidas ma Lightyearist raha kätte saan. Selgitasin, et kannan selle oma ettevõtte Swedbanki kontole.
"Nüüd tuleb siis nii teha, et need investeeringud tuleb sealt kohe välja võtta ja pangakontole ära kanda," ütles Maksim.
Ooook, selle peale hakkas mul natuke kelluke helisema ...
Kristi pani lihtsalt mu kõne kinni.
Ja ikkagi ... oleksin ise olnud veel valmis edasi rääkima ... vähemalt natuke, sest no ... ma sain ju aru küll, et kui kell on umbes 15, siis ükski pangaga seotud inimene ei saa öelda, et "võta investeeringud välja", kui ta näeb, et need on USA aktsiad, aga USA börs on sel ajal ju suletud ja sa ei saa lihtsalt "investeeringuid välja võtta". Ehk KUI isegi keegi soovitaks aktsiad rahaks teha (mida jaa, ma tean, et ÜKSKI tõsiseltvõetav inimene ei soovita), siis väljapool börsi tööaega käskida seda KOHE teha on ... pettus!
"Mida sa teed?"
Ma ei mäleta tagant järgi, mis hetkel Kristi seda küsis, aga "midasateed? midasateed? midasateed?" küsis ta küll minu käest vahepeal.
Mul oli korraks paanika, kui kõne kinni läks, sest ... no mu raha ... aga siis sain kiiresti aru, et ... Kristi oli mu raha just päästnud. Või vähemalt NÜÜD algas mu raha päästmine, sest sellele eelnev umbes tund aega oli toimunud vastupidine.
Ja ka siis oli hetkeks paanika, et ... mis nüüd?
Järgmine kõne oli PÄRISELT panka, kus öeldi koheselt, et kustuta Smart ID ära (ja ... ma jõudsin mõelda, et "kas ma ikka pean?", sest mul on seda kogu aeg vaja ja see teeb mu elu nii keeruliseks, kui mul seda pole ja ... ma ei saa raha kätte, et täna lastele ja endale süüa osta ...). Õnneks küll tuli mõne lause pärast välja, et saan juba mõne tunni pärast Swedbanki kontorist uue Smart ID kasutajatunnuse ning paroolid.
"Ärge ennast süüdistage, nad on väga kavalad," lohutas Swedbanki töötaja ja ... siis ma juba nutsin seal Ideekeskuse diivanil. See oli alles see koht, kus mulle tundus, et midagi hirmsat on juhtunud, aga ... tegelikult ikkagi läks hästi. Siis hakkasin aru saama, et see turvatunne, mis mind enne "küberturbe spetsialisti" ja "politseinikuga" rääkides valdas, polnudki turvatunne, vaid ... ma olin päriselt mingis udus olnud.
Miks see toimis?
Ja see toimis, sest ... ma olin kogu aeg hõivatud - nii, kui Omniva kõne lõppes ja ma hakkasin halba aimama, oli "päästev" kübermees kohal ning hoidis mind kogu aeg liinil. Kui "pangarobotid" töötasid ja mu kontosid kontrollisid, olin ma kogu aeg liinil.
Mind eraldati - mõlemad mehed korrutasid, kuidas kõrvalisi isikuid ei tohi kuni uurimise lõpuni asjasse segada. Hetk, kui ma Kristiga ühe lause vahetasin, märgiti kohe ära ning sellele reageeriti ähvardavalt. Ma kartsin niigi (oma raha pärast) ja see ju suurendas hirmu veelgi.
Mulle korrutati, et kui teen koostööd, saab asja kiiresti lahendada. Ma tahtsin aidata. Tahtsin igati koostööd teha inimestega, kes nii kiiresti ja operatiivselt minu jaoks minu asju korda ajavad.
Hirm - nagu eespool rääkisin, siis kõige selle taustal oli see pidev mõte, et mis saab siis, kui mingi osa mu rahast kaduma läheb. Kogu aeg ketrasin peas võimalusi, kuidas saan meile lastega süüa osta nii kaua, kui mul kõik kontod kinni on. Mõtlesin juba variante, et kuidas saan seda teha siis, kui mingi osa rahast kaduma läheb. See, et koeral on homme mitmetuhande eurone operatsioon, oli vaid lisanduv mure, aga ... juba vaid laste igapäevase toimimise hoidmine on minu peas piisavalt suur ülesanne, et ka kontode ajutine sulgemine võib mu elu keeruliseks teha.
Kristi Saare päästis täna kogu mu raha
Isegi mina? - jah, see on küsimus, mida ma ise endalt ikkagi nüüd küsin, kuigi järjest olen kuulnud, et "nad on nii kavalad". Aga ... no ikkagi ... ma ju tean kõiki neid lugusid ... ma olen kriisiolukordades olnud küll ja veel ja ... ma saan hakkama. Ma suudan kriitiliselt mõelda. Kiiresti mõelda. Ohtu hinnata.
Ja ... ikkagi ... ma ei mõelnud seal ... peaaegu tund aega järjest ...
Täna võin ausalt öelda, et Kristi Saare päästis täna KOGU mu raha!
Ma ei taha mõelda, mis oleks saanud siis, kui ma poleks Ideekeskuses olnud ... ja ... teisalt on ülimalt hirmus mõelda, et kui mina sain selles võrgus pikalt keerelda nii, et Eesti üks olulisemaid rahatarkuse jagajaid oli peaaegu mu kõrval, siis ... kuidas saavad kõnest välja need, kes pole samal ajal Kristi kõrval?
See on ka üks põhjus, miks oma kogemust siin postituses jagan.
Jah, olen ise kirjutanud rahatarkuse teemal raamatu. Olen aastaid Äripäevas börsiuudiseid vahendanud. Võiksin peita seda, et isegi mina läksin alt, aga ... vastupidi - räägin sellest nii palju ja igal pool, sest äkki aitab see päästa mõne teise minusuguse, kel aga pole kõrval inimest, kes kõne kinni paneks.
Kuna "küberturvalisuse spetsialistiga" rääkides logisin ma sisse nii, et parooli küsijana tuli ette RIA, siis on selge, et nad logisid kas Eesti.ee või mõnda teise sarnasesse portaali, kust said kätte rohkem mu andmeid.
Siinkohal olgu siis selge, et kui ma teile veidraid soove saatma hakkan või isegi ka raha küsin, siis ... see ei ole mina. Ärge mulle raha saatke. Minu raha tuleb jätkuvalt minu kirjutatud raamatutest, mida müün Heli Kirjastuse lehe kaudu ning mingeid muid teid pidi ma kelleltki raha ei küsi.
Aga selge on see, et ... ma tegelikult ei tea, kas ja mis mu andmetest kusagil nüüd kasutuses on ...
Täna aga on mu senine raha kontodel ning lapsed saavad süüa ja koer homme operatsioonile.
Kui panka oma uutele paroolidele järgi jõudsin, siis käed enam ei värisenud.
Pangas näidati mulle, kuidas näen, mida mu Smart ID kontol on tehtud. Lisaks BB Finance'le püüti mulle Credit24 lehelt laenu saada. Järgmise sammuna võtan nendega ühendust ja pean uurima, et ... ega ma ometigi neilt laenu ei saanud.
Minul tuleb eneseusu ning turvatunde tõstmisega nüüd veidi tegeleda, aga ... samas võib olla nii, et see kogemus tõstis praegu mu ettevaatlikkust ning päästab äkki tulevikus mõnest suuremast jamast.
Kindlasti oli see minu jaoks aga meeldetuletus, et minu ja laste elu on nii ebakindlal pinnasel, et ... pean äkki teistelt 5 lapse üksikemadelt uurima, kuidas nemad paremini hakkama saavad ... või ... no lihtsalt jätkama oma tee otsimist.
Jah, ma näen selles olukorras praegu õppetundi! Ma ei tea, kas peaks, aga ... hetkel on nii!
Uus algus
Kui ma siin alles vaatasin, et mis eelmisse aastasse maha jääb ja planeerisin uuel aastal ikka uut algust, siis ... no kui täna ütlesin hüvasti umbes 25 aastat kehtinud pangakonto kasutajatunnusele ja ID kaardi paroolidele ja uute paroolidega pangast välja jalutasin, siis tundsin küll, et see on kohe vägagi uus algus. Nii suurt muutust pole ma oma elus vist ammu teinud.
Tagasi muutub nüüd aga see, et võõrastele numbritele ma ei vasta, seega kui tahad sel või mõnel muul teemal minuga suhelda, siis kirjuta helikunnapas@gmail.com.
P.s. selle postituse jagamine on vägagi lubatud, sest äkki on kellelgi seda infot just nüüd vaja! Teksti osaliseks kasutamiseks palun küsi kirjalikult luba.
***
Mina olen Heli Künnapas (43), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 14a, 13a, 11a ja 7a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 40 raamatut. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
