Esmaspäev, 2. mai 2022

Miks ma täna mitte millestki kirjutan?

Püsilugejad märkasid, et ma kadusin vahepeal veidi ära. Postituste teemade nimekiri, millest tahaks rääkida, on nii pikk, et täna otsustasin mitte millestki kirjutada.

Kui ma nüüd tagant järgi kalendris uuesti aprillikuu ette keeran, siis see oli päris kiire küll. Kui tavaliselt on just maikuu kuidagi ülepaisutatud olnud, siis seekord oli seda aprill. 

Peale igapäevaste tegemiste olid lastel koolivaheajal mõned lisaeksamid, milleks käis valmistumine ka ikka kõik koos. Ootamine ja närveerimine samuti. Tulemusi tuleb ka veel oodata, aga .. eks näis, kuidas läheb. Ja kui tulemused olemas, siis saab mõelda, millised peaks järgmised sammud olema. Hetkel ei muretse. 

Mitmeid häid uudiseid ja tulemusi oli aprillis samuti. Järgmistes postitustes .... :) 

Mina ise kuulan siin mitmendat ringi oma pikaaegset ülisuurt lemmikut, kelle laul tänaseks on täitsa teise tähenduse saanud: 

Eile õhtul võtsin lahti uue noorteraamatu faili, mille esimese lehekülje kirjutasin valmis täpselt aasta aega tagasi maikuus. Nüüdseks on 4 peatükki arvutis olemas. Mõte jookseb. 

Kirjastusel on selle aasta algus täitsa tühi olnud. Ilmus küll ukrainakeelne lasteraamat, aga see oli minu lasteraamatu "Karupoeg Lukas tahab saada viiuldajaks" tõlge, nii et ühtegi uut raamatut pole olnud. Eks see ole nii sise- kui välissõdade tulemus. 

Kahe nädala pärast aga jõuab trükikojast mu uus noorteraamat "Mälestusteta suvi" 2.osa. Nii tundsingi eile kuidagi eriti teravalt, et olen taas vaba. See lugu on valmis. Minu käest läinud. Mitmed muud teemad, millega ka seotud olin, on kuidagi mingid lahendused (või vähemalt lahenduse moodi asjad) leidnud ning minu sekkumist enam ei vaja, nii et ... 

... ma kirjutan taas! 

Suure vabaduse märgiks sõin eile õhtul kirjutamise kõrvale ära ülimegahead kommid. Terve paki. Ise mõtlesin, et kui antibiootikume peab võtma koos toiduga, kas see läheb arvesse. Lõpuks otsustasin, et läheb. Nii sai vabadusega veidi eksperimenteeritud. Aga no ühekordse projektina võib endale vahest ka seda lubada. 

Ühel hiljutisel lugejatega kohtumisel küsiti mu käest turvalisuse kohta. Et kuidas saavutada see turvalisus, et saaks ja julgeks riskantseid uuendusi teha. Fakt on, et turvatsoonis uuendis ei tehtagi. Uuenduste keskel elades ongi ebaturvaline, tulebki riskida. Mõnikord need õigustavad ennast, mõnikord mitte. Kui aga ei riski, siis pole ka võimalust, et miskit muutub. 

Sellised need tänased mõtted kõigest ja mitte millestki saidki.

***



 
Mina olen Heli Künnapas (40), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (13a, 11a, 9a, 7a ja 3 a).  
 
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi
enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu matrjalid



 

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar