teisipäev, 17. märts 2020

Kuidas algas 5-lapseline kodune distantsõpe?

Praeguseks on teine distantsõppepäev ametlikult lõppenud. Meie väljakutse on siis kolm koolilast (1.,2. ja 4.klass), üks lasteaialaps, kes oli alles tuulerõugetes ja on seega praeguseks umbes 3 nädalat kodus olnud ja 1a7k vanune, kes on teist päeva tuulerõugetes ja sellega väga hädas.

Lisaks veel pisike lõbus asi, et mu enda käsi ei lase mul taas väga elada, nii et pühapäeval sain kl 16 lõpuks voodist välja (et minna nõelravisse). Nõelravi oli see, mis mind taas veidigi liikuma aitas. See oli täitsa uskumatu kogemus minu jaoks. Täna sain lõpuks üle hulga aja haiglasse elektriravisse... aga olin viimane klient ning nüüdseks on see ka kinni. Rääkimata sellest, et reedel toimuma pidavat füsioterapeudi aega olen oodanud üle kuu aja... Tänase päeva staar on aga pipraplaaster. Kuna ükski tavaline valuvaigisti mulle nende valudega ei mõju, siis olen igasugu muid asju katsetanud, kuid pipraplaastrini jõudsin alles sel nädalal. Hetkel elan ja olen isegi arvutis!

Need pisikesed lisandid lihvivad meie ühise tööaja üsna õhukeseks.

Paari päeva jooksul on saanud selgeks, et mingis osas saab takistuseks ka see, et meil on kõigi peale kasutamiseks minu tööarvuti, üks tahvel ning kahel vanemal lapsel ka nutitelefonid. Lihtsalt siiani pole lastel nutivahendeid väga vaja läinud ja niisama mängimiseks pole me neid kokku ostnud.

Sellegi poolest on meil ilmselt läinud päris hästi.

Meie pere on ilmselt veidi teistsuguses olukorras, kuna valmistusime koduõppeks juba mõnda aega. Esiteks see, et ühe lapsega oli eelmise aasta lõpus tunne, et enam kooliga koos hakkama ei saa ja peame ta koju jätma... Spetsialistid küll soovitasid siiski koolis jätkata. Kõigi kolmega aga hakkasime täiendavalt koduõpet tegema juba märtsikuu algul, et enne USAsse minekut saaks õpitud kõik selle, mida teised aprillis õppima hakkavad. Nüüd siis õpime seda, mida teisedki ning lisaks USA ajaks vajalikku... jah, me ikka veel ei tea, kas meid üle lastakse, kuid hetkel on meie lennu aeg täpselt piirangutest väljas... loeme päevi...

Viimased 2 päeva olen niisiis olnud kõigest eesti keele, matemaatika, inglise keele ja loodusõpetuse õpetaja.

Homme lisanduvad pilliõpped (klaver, viiul, trompet) ja tantsutrennid.

Mis meie jaoks praeguses distantsõppes toimib? 
- õpetajad on väga abivalmid ja pidevalt olemas. Ma pole oma laste õpetajatega vist paari päeva jooksul kunagi nii palju suhelnud, kui nüüd. Osa suhtlemist on teinud ka lapsed ise.
- opiq ja ekool on väga head keskkonnad, milles on suht loogiline liigelda.
- päeva parem jagamine- näiteks saavad lapsed nüüd rahulikult päevasel ajal hulga rohkem õues olla. Eile oli vihmane, nii et ühiselt jõudsime õue alles õhtul, kuid  täna juba varem. Õues käivad lapsed vabatahtlikult vähemalt 2 korda päevas.
- võimalus lapsi rohkem tööle panna- no näiteks saavad nüüd lapsed rohkem matetalgutel ülesandeid teha. Kuna seda saab teha kl 14ni, siis on teada, et seejärel tuleb muud ülesanded hiljem ära teha. Aga vähemalt on nüüd võimalik ka matetalgutel rohkem osaleda.

Mis on hetkel keeruline?
- esimesel päeval oli segadus, et kõigile kõik kontod ära teha. Tavaliselt vaatame õppimisi minu või abikaasa ekoolist või laste päevikust. Nüüd oli vaja teha kõigile ekoolid nii kooli kui muusikakooli. Samuti tuli välja selgitada, mis on laste kooli e-maili aadressi paroolid. Ehk esmane paroolide ja kontode kogumine võttis aega.
- järge pidada, kellel mis on tehtud ja mis veel teha. Eriti kui laps teeb osa ülesandest, aga sellel on mitu osa.
- järge pidada, kuidas midagi peab esitama. Mõne ülesande puhul tuleb teha pilt ja saata. Mõned lähevad otse. Mõned suuliselt. Mõne puhul on oluline, et saata lapse e-maililt. Teised võib enda omalt saata. 
- aega planeerida! Töötamisest ma hetkel ei unista. Kui kõik õppimisega seotud asjad on tehtud, siis tahaks olla pere väiksematega. Tean, et tuleb lihtsalt õppimisega rütm sisse saada, kuid praegu on see segane olnud.
- ajagraafik paika panna- kui sügisel kestab meil umbes 2 nädalat see aeg, mil kogu tundide-trennide-ringide ajagraafik paika loksub... siis nüüd käivad taaskord läbirääkimised, et millal miski toimub, millal õppimine, millal pillitunnid, millal tants jms.
- videote ja skype tundide jaoks keskkonna loomine- praegu märkan, kui helikindlusetu meie maja on (hmm, arvestades, et helikindlus on mõne arvates soovitus, siis muidugi pole hullu). Nii tulebki iga kord mõelda, et kuidas ja kuhu teised rakendada, et ühe lapsega saaks video või skype tunni ära teha.

Aga nagu ütlesin- üldiselt on täitsa tore ja eks iga päevaga saame osavamaks.

Hetkel oleme siin kõige rohkem rahul selle üle, kuidas õpetajatele loetud raamatuid vastame. Nimelt tegime lastega videod, mis jäävad avalikult hiljem ka kõigile kättesaadavaks. Joosep peab lisaks raamatud ka lugemispäevikusse kandma. Need pildistame ja saadame õpetajale. Marial videost piisas.

Meie esimesed raamatuarvustused olid sellised:
- Maria 1.klass

-Joosep 2.klass

Videod laste loetud raamatutest olid mul ammu plaanis. Sellise ettevõtmise üks mõte on ka teistes lastes lugemishuvi äratada. Täna panen mõned videod veel üles ja ausalt öeldes tekkis endal küll huvi mitme raamatu vastu, mida mu lapsed tutvustava, kuid mida ise pole veel lugenud. Laste raamatuarvustused on koht, kuhu edaspidigi meie laste ülevaateid lisan.

Nii et kohanemine võtab jah aega, aga minu jaoks on see kõik tegelikult põnev. Koduõppe teemat olen viimase õppeaasta jooksul nii palju keerutanud, et nüüd on siis kohustuslik-vabatahtlik võimalus see läbi proovida. Ainult et lihtsamas vormis, sest kõik on abivalmid ja samas olukorras.

Jätkame matka!

Millised on teie pere nipid, kuidas praeguste nädalatega paremini hakkama saada?


***
Foto autor Triin Künnapas
Mina olen Heli Künnapas (37), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (11a, 9a, 7a, 5a ja 1,5 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar