Pilt on tehtud loomulikult ikka toas, pliidi peal. Kuigi tunnistan, et sel aastal ma isegi mõtlesin sellele, et lastel võiks kodus mõned vaod maasikaid olla. Nii nagu meil on mõned taimed tomateid kasvuhoones (ikka veel elusad!!!). Tahan, et lapsed saaksid ise peenralt söömas käia.
Sibulapeenras käivad nad väga usinalt söömas. Mina käin ja istutan sibulaid muudkui tagasi. Aga no pole südant ju keelata ka, et ärge nii palju sibulat peenralt sööge... eks ma siis toidu jaoks käin ema aiamaalt jälle toomas. Peaasi, et lastel hea on.
Sissetegemist nad igatahes nautisid ka. Ning tagajärge loomulikult ka:
Peale kõige muu oli see mul esimene kord saumikseriga tööd teha. Ema lihtsalt keeldus mulle seda tavalist asja andmast, millega ma iga aasta olen maasikad peeneks muljunud (mitte kahvliga... no see veidi suurem asi). Aga ma loodan, et masin jäi siiski korda. Mathias õpetas, kuidas sellega tööd peab tegema. Tema on enne vanaema juures teinud. Mina olen vaid kaugelt näinud. Kahe (kolme..., nelja..., viie..) peale saime hakkama.
Laste päeva parim otsesöömine oli aga avastamine, et punased sõstrad maja taga on valmis. Ma olen neid põõsaid kaitsnud kõik need aastad, mis siin olnud oleme. Kõik tahavad neid muudkui maha võtta. Rääkisin lastele, et söögu siis ikka punaseid. Las rohelised veel valmivad.
"Neid ju tohib siis süüa," teatas Maria ja tegi peo lahti, milles oli hunnik rohelisi sõstraid.
Homme võib meid elusast peast näha Mihkli laadal. Mina võtan oma raamatud ka kaasa!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar