Tihtilugu küsitakse, et kuidas ma laste kõrvalt kodus tööd teen. Juuresolevalt pildilt on näha, kuidas see käib. Ehk et kui suuremad on lasteaias, siis Christian tegutseb pikalt omaette. Ise on ta rahul :)
No ega päris kogu aeg tegelikult ta ka selline välja ei näe, aga juhtub ikka päris tihti. Samas ei mäleta ma, et kuidas ma ühe lapse vanemana ei saanud oma kirjatöid tehtud. Siis oli vaja, et keegi last hoiaks, et ma saaks kirjutada. Ega nüüdki koos Christianiga tulevad söögi-, koosmängimise- ja muud taolised pausid vahele ja hakivad töötegemist. Aga hea tahtmise korral on võimalik temaga koos kirjutada.
Mina pole kunagi olnud selline kirjutaja, kes titt süles trükib. Ja samuti ei suuda ma käsitsi kirjutada. Lihtsalt sellepärast, et mu mõte läheb nii kiiresti edasi, et kui see jääb ühe käega toksimise või käsitsi kirjutamise aeglase tempo taha toppama, siis kaob mõte ära.
Samas loomi söötma või rohima ma teda kaasa võtta ei viitsi. Eriti vihmase ilmaga. Nii et selliseid töid tehes jätan ta tuppa või teen neid siis, kui keegi on koos Christianiga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar