Lihtsaim viis, kuidas mitte kunagi avaldatud ja tunnustatud kirjanikuks saada

Kuna ma siin mitu nädalat nüüd aktiivselt oma järgmist raamatut olen kirjutanud, siis ikka jagan hea meelega nippe, kuidas ... mitte kunagi kirjanikuna edukaks saada. No, et millised on võtted, mida mina selleks kasutan. 

Tegelikult ühest nipist piisab, kuidas mitte kunagi ühtegi raamatut valmis saada. Selleks on: 

ära usu endasse! 

See töötab paljudes teistes valdkondades ka. Sellele võiks lisada muidugi, et:

ära kuula oma sisehäält!

Kui sellest jääb väheks, siis paneme veel juurde: 

ära tee seda, mis sulle meeldib! 

Minu viimane kogemus selle teemaga on siis praegu käimasolev rahvusvaheline kirjutamise kuu ehk NaNoWriMo. See on aeg, mil kirjutamishuvilised üle maailma ühe kuu jooksul igaüks püüavad oma romaani valmis kirjutada.

Kui alustada lõpust, siis mul läheb hästi ja väga lõbus on (jaaa, ma kirjutan kõige karmimat teost, mida kunagi olen kirjutanud ... lõbus ... eee ... ok... )

Kuidas ma oma parima raamatu oleks kirjutamata jätnud? 

Seekordseks NanoWriMo kirjutamiskuuks valisin lõpuks oma tulevase teose Küllusemängud. Ma usun ise ette, et sellest saab parim lugu, mida ma siiani kirjutanud olen (ja ma olen päriselt mitme oma praeguse teosega ka ikka täitsa rahul). 

Oktoobri lõpus oli mul novembrikuuks aga hoopis teine lugu üles antud. Mõtlesin ühte uut lasteraamatut kirjutama hakata. Küllusemängud aga on mul plaanis olnud 2015.aastast. Sellest ajast alates olen seda maailma loonud ja mõtteid kogunud, aga kirjutamiseks arvasin, et pole ikka veel valmis. 

Nii jõuamegi esimese nipini: ära usu endasse! 

Mulle tundus, et Küllusemängud on nii suur lugu, et ma ei saa sellega hakkama. Mulle meeldis see lugu nii väga, et ma kartsin, et rikun selle ära. Saladuskatte all võin öelda, et ma hakkan teose 1.kihti varsti lõpetama, aga ... ma pole kirjutanud enamusi asju, millest see raamat pidi rääkima, seega need lähevad 2. või 3.kihti, nii et ... jah, ongi suur lugu. Jah, ma ei tea siiani, kas ma saan sellega hakkama, aga ... ma kirjutan seda. 

Ära kuula oma sisehäält toimis minu puhul ka hea takistajana. Ma olen aastaid erinevate targemate inimestega tulevikuplaane arutades kinnitanud, et ma tean, et Küllusemängud saab minu edukaimaks teoseks. Isegi edukamaks kui "Mälestusteta suvi". Olen seda enda sees ammu teadnud, aga ... ikkagi edasi lükanud. 

Ja kui sa ei taha kirjanikkuna avaldatud, ega tunnustatud kirjanikuks saada, siis on kõige olulisem, et ära tee seda, mis sulle meeldib. Punnitatult kirjutatud teosed on ikka hea viis, kuidas ennast ja lugejat igavlema panna. Kui aga kirjutad midagi, mis sulle endale meeldib, siis voolab tekst hoopis teisiti. Jah, siis on see oht, et kui ise väga naudid, siis kaob ära see tunnetus, et kas see meeldib vaid mulle endale või võiks lugejale ka meeldida, aga ... minu jaoks on kõige tähtsam ikkagi lugu ja mu tegelased. Nii et jätkuvalt on mulle oluline kirjutada teoseid, mida ise lugeda tahaksin. 

Äkki te ei saagi seda lugeda

No nagu ilmselt iga raamatu kirjutamise puhul, siis mõtlen ka selle puhul, et ... äkki te tegelikult ikkagi ei saa seda lugeda, sest ... see on midagi hoopis teistsugust, kui ma olen varem kirjutanud ja millega mu lugejad on harjunud. Vähemalt üks stseen on selline, mille puhul ma pole kindel, kas lugejad mulle selle teema andeks annavad, aga ... proovisin ilma selleta ning ei saa. See on tegelaste arengus oluline. Tean, suhtlesin nendega! 

Ussil läheb hästi

Oo, see on ilusaim uss, mida ma kõigi oma NaNoWriMo kirjutamiskuude käigus olen näinud. Jah, praegu on uss eesmärgist veidi all, aga graafikul on näha 2 päeva, mil ilmus mu uus raamat "See ei ole sina!" ning ma selle pakkimise ja saatmisega tegelesin. Samuti 2 päeva, mil ma Äripäeva õhtuseid börsiuudiseid tegin. Nendel päevadel enda kirjutamine lonkas. 

Samas aga on vähemalt üks 4000 sõnaga päev ja enamik 2000 sõnaga. See on väga hästi. 

Kõige olulisem aga, et ma tõesti naudin selle loo kirjutamist, sest see on nii kaua minus olnud. Tunnen iga hetkega, kuidas mingi ruum mu sees vabaneb, kui midagi jälle kirja saan. 

Mu suurim hirm on, et mul on praegu tekstis niiiii palju lünki asjadest, mida ma ei tea, et kui ma need kõik ka ära seletan ja lahti kirjutan, siis tuleb kokku vist 1000 lehekülge raamatut. Tegelikult ongi see lugu triloogiana mõeldud, aga no ... praegu tundub, et esimene osa tuleb 1000 lehekülge ... 

Küllusemängud vajab kindlasti sellist avaldamise meeskonda, nagu on suurtel ja tähtsatel välismaistel teostel. See tähendab siis hunnikut proovilugejaid, kes norivad välja kõik kohad, kus ma midagi valesti teen. Minu staarproovilugejad saavad kindlasti esimesed olla, kuid seejärel pean seekord eellugejate ringi kindlasti laiendama. Aga noh, sinna on veel aega. 

Väldin oma õpetust

Nii et, kuigi ma tean väga hästi, mida teha, et mitte avaldatud ja tunnustatud kirjanikuks saada, siis ise otsustasin hetkel tänu mitmete toredate inimeste lükkamisele ja julgustamisele seda teed vältida. 

Mina kirjutan lugu, mis mulle väga meeldib, usun lõppude lõpuks, et saan sellega hakkama ja kuulan oma sisehäält nii loo enda, kui selle kirjutamise mõttes. 

Nüüd aga püüan mitte mõelda sellele, et mu lastel on järgmisel nädalal trimestri lõpp ja erialade arvestused ja detsembri alguses erinevad kontserdid, milleks vaja harjutada ... 

Praegu tunnen küll eriti tugevalt, et mul tuleb enda ja laste vahel valima hakata ... õigemini lastel tuleb ise teha nüüd lõpuks seda, mida neile siiani õpetanud olen ja ise õppima hakata. Uju või upu! ... No me veidi töötame veel selle teemaga ... 

Kui nüüd nendest soovitustest jäi väheks, oled otsustanud avaldamata kirjanikuks ikkagi mitte saada/jääda ja tahaksid teada ka nippe, mille abil ennast kirjutamisega rajal hoida, siis võid siin postituse all teada anda ja siis võin järgmises postituses ka neid jagada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (14a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.