Heli treenib pulmadeks ilusaks

Täna jõudsid läbirääkimised Pärnu My Fitness spordiklubiga lõpule ja algas meie koostöö. See tähendab, et järgmistel kuudel on üheks minu suureks ülesandeks ennast pulmadeks ilusaks treenida. Minu eluaegsest kaalumurest rääkisin varem siin: Kadunud 10 kg naiseilu!

Jah, loomulikult on eesmärk ikka pikaajalisem ning ka peale pulmi ei tahaks praegusesse seisu tagasi jõuda, kuid pulmad on hea motivatsioon.

Täna arutasime Pärnu klubi juhataja Anne-Mari Jaago ja personaaltreener Bryan Romano Faraniga koostöö viimaseid detaile. Bryan ongi see, kellest saab järgmistel kuudel üks olulisemaid mehi minu elus (jah, ma tean, et alles paar päeva tagasi kuulutasin, et selleks on Valgre... aga no nii kiiresti need asjad meil siin käivadki). Juba praegu usun, et meie koostöö hakkab väga hästi laabuma. Bryan pidavat teadma, kuidas kõik naised pisaraid valama panna... higist, noh.

Bryan on Brasiiliast pärit endine professionaalne võrkpallur. Praegugi nõustab ta võrkpallureid, kulturiste ja ujujaid. Jõutreeningu kogemust on 16 aastat.

Minu jaoks on järgmise 7 kuu jooksul kõige olulisem meelde jätta kokkulepe: kui mina teen kõik, mida Bryan käisib, siis tuleb soovitud tulemus igal juhul! Nii et minu asi on ainult käsku täita. Motiveeritult.

Esimese asjana on oluline nüüd aru saada, kes või mis ma olen ja millest koosnen.

Selle ülesandega alustasime juba täna. Bryan tegi mulle kehaanalüüsi. See polnud üldse valus. Vaid kingad ja sokid tuli jalast ära võtta. Aega võttis mõne hetke.

Kehaanalüüs nägi jah välja täpselt selline, nagu lisatud lingi all avaneval pildil- pidin hetkeks kaalu moodi asjal seisma, mingit toigast käes hoidma ning nuppudele vajutama.

Kehaanalüüsi tulemused oli see koht, kus meil mõlemal naeratus juba rohkem hakkas näole tulema (ok, tegelt oli meil ikka kogu aeg viisakalt rõõmus olla, aga siis tulid head uudised). Nimelt on minu keha lihasmass väga suur. Eks need, kes minuga viimasel ajal lähikontaktis on olnud, teavad seda isegi. Teiste ees aga on see rasvmassi all ilusti saladuses olnud. Kuigi eks ma ise tegelikult teadsin.

Mu kaal tänasel hetkel oli 107,7 kg ja lihasmassi ning skeletti sellest on 57,3 kg. Keskmine lihasmassi kogus minu pikkuse juures oleks võinud olla 41,9-48,1 kg, nii et see on korralikult rohkem. Rääkisin siis ära kogu oma lastele eelnenud ajaloo, kus ülikooli ajal oli normaalne 5x nädalas aeroobika, USAs oli tavaline mitu korda nädalas jõusaal ja ujumine, enne laste sündi käisin vähemalt 3x nädalas body pump trennis.... jne.

"Lihased ei kao nii kiiresti, kui me enamasti arvame," oli üks teadmistest, mille võrra täna Bryan mind targemaks tegi. Eks laste tõstmine ja muud kodused tegemised on aidanud lihaseid hoida, kuid aluspõhi on pandud ikka aastaid tagasi. Positiivne on ka see, et mu keha on võrdselt treenitud. Jah, Bryan sai küll kehaanalüüsi põhjal aru, et ma olen pigem vasakukäeline, aga see ei olnud tohutult erinev.

Keha segmentaalne analüüs (erinevate kehaosade analüüs) näitas samuti, et lihasmass on hea üle kogu keha (võrdselt) ja samas on rasvamass üle kogu keha üle normi...võrdselt. Ehk siis kogu mu keha mure on liigne rasvmassi kogus, mitte vähene treenitus. Rasva mass kehaanalüüsi järgi on 44,3 kg.

Minu keha bioloogiline vanus on hetkel 38a. Pidavat olema normaalne, et varsti on see 20ndate alguses... loodetavasti ei tähenda see ka ülejäänud elu langemist 20ndate eluaastate algusse.

Lihasmassi kasvatamine ei ole seega kriitiline ülesanne, vaid pigem tuleb rasva kaotada. Lihased on olulised, sest need on ainevahetuseks vajalikud. Nii et kui mul lihaseid poleks, tuleks alustada nende kasvatamisest. Minu puhul aga hakkame pihta kalorivaese dieediga. Oluline on suurendada proteiini ning vähendada süsivesikute (carbs) kasutamist.

Nii on minu suurimad sõbrad nüüd veiseliha, kana, munad, riis, kartul, täisteraleib. Enamus neist kuuluvad mu söögilauale nagunii, aga... mitte 5-6 korda päevas. Nüüd aga on nii.

Olen alati arvanud, et minu 4-6-tunnine ööuni ja seega tihtilugu öised söömised on kaalutõusu üks suur põhjus. Bryan võttis seda väga rahulikult. Lihtsalt enne magamajäämist peab jääma piisavalt aega, et keha jõuaks toidu ära seedida.

Joomine on ka oluline! Esimestel nädalatel on minu eesmärk 3 liitrit päevas. Pole probleem. Sedagi olen varem harjutanud!

Söömisega ütlesin kohe, et tohutult kokkama ma ei hakka ja selliseid sööke ei söö, mida saab ainult Tallinna Stockmannist. Eks on ju selliseidki dieete. See sobis ka hästi. Pean nüüd veidi mõtlema ja arvutama, et endale mingid söögirutiinid selgeks saada. Kapp on mune, kana ja hakkliha igatahes täis. Riisi olen viimastel nädalatel juba nagunii varunud. Lihtsalt sellepärast, et mulle nii väga maitseb.

Esmaspäeval saame jälle kokku ning siis tuleb juba koormustest. Bryani jaoks on järgmiseks oluline näha, kuidas mu keha tegutseb ja töötab.

Nii lihtne see saabki olema- mina teen nüüd nii, kuidas Bryan ütleb! Leppisime kokku, et minule jääb kirjutamine ja tema raamatut ei kirjuta, aga spordis on tema prof ja sel teemal kuulan mina teda. Kui Bryan käsib hüpata, siis hüppan... ja nii ongi! Huh, kuidas mulle meeldib, kui igaüks teeb seda, mida oskab.

Mulle meeldib sporti teha. On alati meeldinud. Vahepealsed aastad on aga olnud sellised, kus polnud aega ja siis juba oli kaal selline, et praegu ma ei oska kusagilt alustada, nii et ma ennast ei vigastaks. Kuna ma olen kaalu langetanud ja tõstnud, trennides käinud ja mittekäinud, siis saime aru, et mu ootused on väga realistlikud. Ma ei oota imet ja tean, kui palju tööd tuleb järgmistel kuudel teha. Tean, et vahepeal saab hirmus lõbus olema ja vahepeal tuleb hambad risti punnitada. Aga see ongi see, millest olen aastaid lastega kodus olles unistanud.

Viimane aasta (kui Herlend 7 nädalat järjest Soomes töötas ja siis 1 nädala kodus oli) on minu jaoks väga raske olnud- kõik lastehoiud kasutasin ära selleks, et käia koosolekutel-kohtumistel ja muid töid teha. Nii ei olnudki enam väga võimalik, et ma veel sportimiseks (mitu korda nädalas!) ka aega saaks. Sellega kaasnes teistpidi endaga rahulolematus. Praegu on teistpidi pingeline, sest Herlend aitab lapsi hoida, kuid rahateenimise osas seab see mulle suuremad kohustused. Lisaks sellele aga jätkuvalt ka suur osa lastehoidu. Samas aga on liikumisvabadus nüüd tohutult suurem. Loodan väga, et kõik toimib ja ma suudan oma mitme ameti kõrvalt 3-4 korda nädalas Pärnus trennis käia (eks tulevikus saab ühtteist ka kodus teha, kuid alustuseks kindlasti mitte).

Hirmus-koledad pildid teeme ka järgmine kord, et ikka meeles oleks, millest alustasime.

Kui aga küsida soovitusi, et ma nüüd räägiks teistele ka, mida täna kuulsin ja mida tegema peab, siis põhiline on, et tuleb lähtuda konkreetsest inimesest. Seda see personaaltreening tähendabki. Siin räägin mina enda kehale toimivatest soovitustest, mis on tehtud mulle tehtud analüüside ja minu keha toimimise jälgimise põhjal. Need aga ei pruugi teistele sobida.

Meie Bryaniga jätkame minu keha tundmaõppimist ja teeme sellest koos varsti ilu-ilu!

Edu ja järjepidevust meile!

Loe teisi trennipostitusi siit:
15.02.2016 Bryani Poolt Piinatud Naiste Liit

21.01.2016 Bryan petab mind... korduvalt!

13.01.2016 Kas Brasiilias on lund?

9.01.2016 Täitsa uus inimene ja uus elu

6.01.2016 Kõik naeravad mu üle. Isegi treener