5 pimedat ja kõrget põhjust, miks täna enda üle hirmus uhke olen

Tänane päev algas küll enne kella kuute, sest üks laps läks sõpradega Soome, nii et tuli ta varakult sadamasse viia. Sellegi poolest on aga praegu sees nii mõnus ja armas ja kerge tunne, kui pole vist väga ammu olnud. Uhkus. Rahulolu. No kõik need head tunded, kui oled ennast mitu korda ületanud. 

See just oligi see, mida eile tegin - ületasin ennast 5 korda. 

Põgenemine vabastab

Eile reisisin lapse klassiga Pärnusse (nojah, pole ju ammu käinud). Mul oli plaan bussis lastevalves kaasas olla. No ja põgenemistuppa jõudes hakkas pihta, kui lapse õpetaja teatas, et:

"Sa ju tuled ka kaasa (ütlemata jäi, et kaasa sinna pimedasse hirmsasse tuppa, kus on jube muusika, milles leidub vihjeid mõrvadele ja ebanormaalsetele juhtumitele ja ... )!"

Ei, see polnud üldse sundimine. Aga no ... see oli selline suunamine, mille puhul sa tegid näo, et vabatahtlikult teed asja, mida poleks mittekunagielusees mõelnud, et teed ja arvad ise ka, et teedki seda omast soovist. 

Igatahes enne, kui arugi sain, olin koos 4 inimesega kusagil toas, kus ... tuli ise aru saada, et mis nüüd edasi saab. 

Ja see oli äge! Ja me saime hakkama. Ja see tekitas hasarti. Ja see pani kasutama aju neid kohti, mida vist ammu pole vaja läinud. 

Oi, ma olin lõpuks ikka nii uhke enda üle ja väga tänulik, et mind vabatahtlikult (sunniviisiliselt?!? suunavalt?!?) põgenemistuppa kaasa võeti. 

Üks uus asi jälle proovitud. 

Valgeranna Seikluspark

No ja siis ma läksin klassiga edasi kaasa- Valgeranna Seiklusparki. 

Asi läks veel hullemaks: nüüd ütles õpetaja oma selle "Sa ju tuled ka kaasa!" juba nii, nagu ta teaks, et mul tegelikult pole võimalik sellisest pakkumisest loobuda. Enne, kui arugi sain, olid mul igatahes ka rakmed seljas. 

Püüdsin instruktorilt küll veel pääseteed leida ja küsisin, et äkki neil on mingi kaalupiirang ja ma ei tohi neil radadel ronida. Tuli välja, et on küll - 4 tonni! Nojah ... hingasin välja ja suundusin koos teistega õpperajale. Hingamata. Või noh - instruktorilt küsisin samal ajal tuhandeid küsimusi. Kõigi eest. Kõik asjad küsisin ära, mida teistel ei tulnud meelde küsida. 

Mul oli päriselt tegelikult meeles, et ma kardan kõrgust. 

No ja õpperada oli ju ... kõrgel. Instruktor näitas ette ja lapsed kõik vupsasid rajalt läbi ja ... no ma olin viimane, aga ... ikkagi ei pääsenud kuhugi (tegelikult äkki oleks ikka saanud ära joosta, aga tundub, et selleks hetkeks hakkasin veidi uskuma sellesse, et ma õpperaja suudan isegi läbida ja põnev oli ka). 

Instruktori valvsa pilgu all läbisin õpperaja ja ... sain loa päris radadele minna. 

Ma polnud üldse kindel, et ma õnnelik olen .... 

Tegutsemine tapab hirmu

Ma ei saa öelda, et "enne, kui ma arugi sain, olin raja lõpus ..." Oo, ma sain igast hetkest aru, et kus ma olin. kõige rohkem aga esimesest hetkest, kui trepist üles ja esimesele platvormise sain. See oli jube!

Aga - tegelikult polnud seal nii jube, kui näiteks mingi suvalise torni tippu ronida, sest kogu aeg pidi mõtlema ja planeerima, et mida teha, kuhu oma konksud riputada jne. Nii et tundub, et tegutsemine päriselt tapab hirmu. Pole aega karta, kui kogu aeg tegutsed. 

Ei, tegelikult oli ikka aega karta ka. 

Minu kõige rohkem kasutatud väljend oli eile "ailbi okei ... ailbi okei ..." Seda ma siis muudkui üksinda omaette seal korrutasin. 

Korduvalt seisin uue rajalõigu ees ja hüüatasin: "Päriselt!!!" See tundus lihtsalt täiesti läbimatu ja hirmus! Vahel kostus kusagilt puude vahelt vastu: "Päriselt! Päriselt!" Vahel seisin seal vaikides üksi, ahastasin ja ... liikusin edasi. 

Ja ... see oli niiiiii lõbus!!! Ja väsitav. Ma kindlasti mitte ei teadnud, et mul olid olemas kõik need lihased, mida eile kasutasin, aga ... ma olin nii uhke, kui esimese päris raja trossisõidu ära tegin! Nii äge!!!

Ja siis ma läksin veel 2.rajale ... ja 3.rajale ... 

5 võitu

Tahaks öelda, et 3.raja järel andsin alla, aga ... koos õpperajaga oli see 4 rada rohkem kui mul sel päeval (või selles elus!) üldse plaanis oli. 

Ma tegin midagi uut! 

Ma tegin midagi, mis tundus alati, et "teised, võimekamad, julgemad jne inimesed teevad seda". 

Ma tegin seda spontaanselt ehk et hommikulgi polnud mul õrna aimugi, et see on mu saatus selleks päevaks. 

Ma kartsin kogu aja, kui seda tegin, aga tegin ikkagi. 

Ma ei jõudnud seda teha, aga tegin ikkagi. 

Huuh, jaa, ma olen ülimalt uhke, et ootamatu (keeldumist mittevõimaldavalt) kutse järel sain sellised kogemused, nagu põgenemistuba ning 4 seiklusrada ehk 5 pimedat ja kõrget põhjust, miks enda üle uhke olla. 

Nii see piiride avardamine ja enda võimekuse suurendamine käibki - tehes asju, mida arvame, et ei suuda, aga tegelikult suudame küll! 

(lisada võiks muidugi ka selle, et ma vaatasin oma last 6.rajal jalad õhus kõlkumas ja mul polnud üldse paanikat, ega hirmu tema pärast. Täitsa rahulikult vaatasin!)

Mida uut sina lähiajal kavatsed proovida või milliseid kogemusi saada? 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Mida trükikoda mu 36.raamatuga tegi?

Käes on aeg mu 36.raamatust rääkida. 

Alles see oli, kui ilmus mu 35.raamat ehk "Jagatud lood". Selles räägin meie inimeste lugudest. See käsikiri seisis mul päris mitu aastat nii, et oli peaaegu täitsa valmis. Sel aastal olen oma tegemistega nüüd taas järjele saamas ning selle raamatu kirjastamine oli üks neist vanadest asjadest, mille nüüd ära tegin. 

35-le järgneb aga 36 ...

Minu 36.raamat

See on esimene raamat, mille käsikiri on täielikult sel aastal valmis kirjutatud. Praeguseks on juba päris mitu järgmist käsikirja ka valmis, aga no ... neist kuuled järjest edaspidi. 

Seekordne teos kuulub taas sarja "Mõni õhtu romantikat" ning selle pealkiri on "Raamatukogu viimased päevad". 

Oi, kui palju on minult küsitud, et millal mu raamatute peategelased vanemaks saavad. No et millal pensionärid mu raamatutesse mahuvad (ja mitte ainult peategelastest noorte vanaemade-vanaisadena). Vastus: see ongi nüüd see kord! 

Ehk siis "Raamatukogu viimased päevad" peategelaseks on raamatukoguhoidjast pensionär. Jah, loomulikult oli hirmus kirjutada, sest ... no äkki ma ei oska ikkagi mõelda, nagu pensionär. Samas oli ikka põnev ka. 

Kõige hirmsam koht tuleb muidugi nüüd, mil te kõik mu raamatu enda kätte saate, sest nüüd kuulen siis, kuidas teie arvates seekordse kirjatööga hakkama sain. 

Mida trükikoda mu 36.raamatuga tegi? 

Täna on siis päev, mil saan öelda, et trükikoda ... saatis mu raamatu välja! Täpselt nii- see on minu poole teel. 

Kuna viimased aastad olen teatavasti rohkem pereelu ümberkorraldusega tegelenud, siis nüüd surgin taas oma kirjastust ülespoole. Teatavasti pole võimalik kõiki palle elus korraga õhus hoida ning minu jaoks on ettevõtlus see, mis on kannatanud (pigem küll siis loomingulisus ehk et uute raamatute kirjutamine, mille abil siis ettevõtlust teha). 

Nagu öeldud, siis uusi käsikirju on praeguseks ootamas mitu ja ma ei jõua ära oodata, et oma uuest raamatusarjast rääkida. Kõike eelnevat arvestades on aga nii, et praegu tellin raamatuid mitmes osas. Seega saavad esimesest tiraažist oma raamatu kätte ettetellijad. Seejärel vaatan, kui palju ja millisesse poodi jõuab. "Jagatud lood" on näiteks müügil vaid Apollo poodides. 

"Raamatukogu viimased päevad" jõuab minuni reedel, 14.juunil. Nii kehtib veel täna kodulehel raamatule soodushind ning sealt tellides saad kindlasti esimeste seas ka raamatu. 

Järgmised raamatud jõuavad minuni paari nädala jooksul. 

Igatahes - ma ise olen põnevil ... no ja uue raamatu ilmumise eel ikka hirmul ka. Teie, kes te oma esimest raamatut kirjutate - ärge lootkegi, et uue raamatu ilmumine lihtsamaks läheb! Ikka on sama hirmus, et "mida nad küll arvavad ..." Ainuke vahe on see, et kui mu raamat ka kellelegi ei meeldi, siis mul on praeguseks nii palju kogemust, et ma tean, et kusagil on keegi, kes just SEDA raamatut vajas, sest see on nii iga raamatu puhul. Seega pole ükski kirjutamine asjatu olnud. 

Teine lohutus minu jaoks on muidugi kõik need järgmised käsikirjad, mille puhul tean, et need sobivad veidi teistele lugejale ning kes käesolevast raamatust midagi ei leidnud, leiab ehk järgmisest. 

Nii et - mine ja telli endale raamat nüüd siit: Raamatukogu viimased päevad. 

Mina aga kogun ideid uute teoste jaoks! 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Üle paarikümne aasta taas pillimänguga laval

Ma siis tegelen siin jätkuvalt sellega, et elust välja visata kõik see/need, kes/mis seal olema ei peaks ja vastu võtta kõik, mis/kes mu elus olema peaks ja seal olla tahaks. 

Muusikal on minu jaoks alati oluline roll olnud. 

Samas on mu ümber alati olnud neid, kes on minust paremad, seega ... ma olen enamasti mõelnud, et minust on muusikaks vähe. Vahel tuleb aga meelde, et on neid inimesi, kes ei oskagi noodikirja lugeda ning ei suuda ühestki pillist välja saada viisi, mida kuulevad või noodist loevad. No pidavat jah selliseid ka olema. 

Ja siis saan aru, et on tore küll ennast muudkui maha teha, aga ... mul on ikkagi lastemuusikakool läbi käidud ja päriselt mingid teadmised ja kogemused muusikas olemas. 

Täna oli aga lõpuks siis see päev, kus üle ma-ei-tea-mitme-aasta istusin koos teistega laval ja mängisin pilli. Julgen arvata, et päriselt on umbes paarkümmend aastat möödas, kui viimati sellises olukorras olin. 

Tegemist oli Vanalinnapäevade raames korraldatud Juunijämmiga, mida juhendas Krista Sildoja. Tema on ka üks esimesi, kelle juures ma rahvamuusikaga kokku puutusin, sest käisime koos õdedega tema rahvamuusikalaagris. Oh, see oli õudne, sest klassikalise muusikakoolilapsena tahtsin ma nooti. Kõige kohta. Ja rahvamuusikud ei tahtnud nooti anda, vaid tahtsid, et sa oma aju ja kõrvu kasutaksid. 

Ok, tegelikult on mul neist rahvamuusikalaagritest ikkagi ülihead mälestused ning palju asju, mida meenutada. Peast ja kellegi teise järgi mängimine oli lihtsalt minu jaoks keeruline. Ma lihtsalt polnud seda teinud. 

See on minu jaoks siiani väljakutse ... ja seda ägedam tänane kogemus taas oli, kuna igast otsast tuli muuta seda, mida enda kohta usun ning kasutada sõrmedes, ajus ja kogu ülejäänud kehas kohti, mida ma tavapäraselt ei kasuta. 

Pidevalt räägin lastele, et muusikaõpingud on kasulikud juba seetõttu, et nad arendavad teie ajus kohti, mida muud tavaõpingud ei arenda. Aga no peaks seda siis ka ise meeles ... 

Ehk siis - ma püüan nüüd järjest uskuda seda, et ma päriselt ka ise võin taas veidi muusikat teha. Midagigi. See on ikka niiiiiiii gigamega hea tunne! 

Vaatan veel, mis mu elust tuleb välja visata, aga muusikat tuleb igal juhul sellesse rohkem sisse visata. 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Ma sain oma aju tagasi!

Täna võin ilmselt suht kindlalt välja öelda, et ma sain eile oma aju tagasi! Olgu, täpsustan - ajumahu (või mis iganes see õige termin oleks). 

Ehk siis nüüd on selge, et kõik mu lapsed lõpetavad 2.kooliaasta Tallinnas ning lähevad järgmisesse klassi. Jah, natuke iluvigade parandamist veel käib, aga see ei pidavat lõpptulemust mõjutama. Ja ma ei hakka ütlema, mis seis oli 2 nädalat tagasi ... või isegi veel nädal aega tagasi ... 

Viimase 24 tunni jooksul olen aga iga hetkega järjest rohkem tundnud, kuidas ajumaht mu pähe tagasi liigub ... no selles mõttes, et laste (kooli)eluga seonduv liigub välja ja minu enda teemade edendamiseks vajalikud teemad liiguvad sisse. 

Iga hetkega mõistan, milline pinge see kooliaasta on olnud. 

Jah, mu lapsed pole tavalises olukorras, arvestades seda, mis tänu täiskasvanutele nende ümber käib. Aga ... nüüd on ka muude teemadega suht rahu majas, nii et kõik saavad rahulikult edasi liikuda. Sellist õppeaastat mu lastel enam ei tule. Mina saan seda muuta ja suunata! Mu mitme aasta tööde tulemused kannavad üha rohkem vilja. Igal rindel.  

Eile õhtul arutasime ühe pikema vestluse käigus, et ilmselt peaksin nüüdseks lapsevanemluses juba doktorikraadi kätte saama. Sellised teemad ja kogemused, mille sel aastal olen omandanud, pole ammu enam magistriõpingute kavast, vaid ikka kõrgem tase. Tahaks loota, et mul on kraad nüüd omandatud ja edasi tuleb seda lihtsalt rakendada, mitte pole vaja järgmiste ja keerulisemate ülesannetega tegeleda. 

2024.aasta on planeerimisel

Eilse ja tänase päeva teema on siis, et tegelen 2024.aasta planeerimisega. Olen alati plaanide inimene olnud ja mul on mitmekümne aasta kohta olemas plaanid ja unistused, mida täita kavatsesin. Väga äge on täna mõelda, kui palju olen teoks teinud, aga ...

Eile hakkasin lugema Kristi Saare raamatut "Kuidas saavutada finantsvabadus". Esiteks tuleb öelda, et see raamat ikka üldse ei edene, sest ... ma liigun lugemise juurest kogu aeg oma elu arendama ja plaane tegema (kes aru ei saanud, siis see on positiivne! Väga hea! See tähendab, et ilma mentorlusse minemata kuulen peas Kristi häält, kes tuletab meelde, kui lihtne kõik on, kui päriselt tegema hakkad!). 

Plaanide tegemise juures avastasin siis, et ... mul ei olegi 2024.aasta suurt plaani veel kirja pandud. See tähendab, et eilse hetkeni on olnud ikka selline tempo laste koolide ja kogu muu elukorraldusega, et ... no ma nüüd siis planeerin. 

Olgu, tegelikult olen peale koolide sel aastal:

• valmis kirjutanud 3 raamatu käsikirja, 
• avaldanud raamatu "Jagatud lood" , 
• üks sel aastal kirjutatud käsikirjadest ilmub sel kuul (Raamatukogu viimased päevad), 
• olen aktiivselt osalenud miiiitmes kohtuvaidluses, millest 3 osas tuleb kohtuotsus järgmise 2 nädala jooksul ja ... (see on tähendanud vääääga paljusid lehekülgi kohtule kirjutatud tekste ning veelgi rohkem loetud tekste)
• lugenud 43 raamatut, mille ülevaateid saad lugeda Heli lugemisblogist
• alustanud podcasti "Minu ilus elu" (milles on hetkel küll paus olnud, sest no viimane kuu oli ... tappev? (või mis see ilus sõna kõige toimuva kohta on....?))
• osalenud külalisena mitmes podcastis 
• läbi viinud kirjutamise koolituse,
• ütelnud JAH mitmetele uutele kohtumistele ja kutsetele (mina, kes ma hea meelega püsiks oma siseringis ja turvalistel aladel ...)
• ja kõige olulisem - hoidnud vähemalt mingil tasemel toimimas kõik meie peres toimuva, mis paljude arvates ühel või teisel põhjusel üldse poleks kuidagi saanud toimida!!!   

Igatahes - tänasel päeval on mu ajul hoopis teine suund ja hoog ja ... no ma ilmselt ise ka veel ei tea kõike, mis on võimalik, aga ... uurin välja! 

Suveplaanis on aga:

• korraldada üks kirjutamise koolitus (huvi korral vaata infot siit: Kirjuta koos Heliga) 
• kirjutada valmis 6 raamatu käsikirjad (3 neist on suures osas juba valmis, seega ei ole utoopiline plaan)
• reisida - olemas on ühed lennupiletid
• ütelda JAH paljudele uutele inimestele ja kogemustele

Nii et nüüd ma panen kõik need asjad endale ilusti plaani ja hakkan järjest tegema! Elevus ja "kõik on võimalik"-tunne kasvavad iga hetkega. 

ME SAIME HAKKAMA! Ma ise ka veel ei tea, et mida see sama energia suudab teistes kohtades ära teha ... Eks näis! 

Püsi minuga (käin siin blogis aru andmas)! 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Mitu lastekaitsetöötajat on vaja, et mulle veel lisakohustusi määrata?

Kui mul nüüd lugemisega midagi segi pole, siis nüüd tegeleb meie lastega nelja aasta jooksul SEITSMES lastekaitsetöötaja (tänaseks "lapse heaolu spetsialist")! 

Ehk siis uues kohtuasjas on kaasatud ka Pärnu linn ning nüüdsest on lisandunud ka sealne lastekaitse. Need kõik pole muidugi korraga seotud, vaid igas kohtuasjas on mõlema vanema elukohajärgse piirkonna lastekaitse. Meil on piirkonnad vahetunud, mõned lastekaitse lapsed saanud ja nii need numbrid kokku tulevadki. 

Tänane mõtlemiskoht on veel see, et kui sel nädalal pean kirjutama ja välja uurima, kui palju on lapsed viimase 4 aasta jooksul isa juures olnud ning kui palju olen MINA sel ajal teeninud ning pean selle kõige kohta tõendid esitama, siis kui palju aega ja ENERGIAT jääb, et samal ajal lastele söögiraha teenida, sest igakuine elatis on praegu ikka 400€, millest läheb maha üks sõidukord isa juurde, mille mina maksan ehk umbes 50€. 

Tänase vestluse käigus ütles uus lastekaitse ühe mu vastuväite peale, et lapsevanemate ülesanne ongi oma laste eest hoolitsed ja vastutada ja siis ... no ma ütlesin talle päriselt ka, et ma tahan näha inimest, kes mulle praegu ütleb, et ma pole oma laste eest nende aastate jooksul hoolitsenud ja võimalusi leidnud, et asjad toimiksid. Aga noh, see selleks. 

Igatahes uus kohtuasi on siis selle kohta, et kas ma olen nõus lisaks eelnevale nüüd kord kuus enda lisakuluks võtma selle, et selle asemel, et panna lapsed maha Libatsesse, kui ise lähen Pärnu-Jaagupi lähedale maale, siis peaksin nad nüüd reede õhtul hoopis sealt edasi Pärnusse viima ning pühapäeva õhtul sinna neile järgi minema. Kuigi laste isa lõpetab reedel Libatses tööpäeva ja läheb nagunii sealt Pärnusse ... aga ma peaks topelt sõitma. Teine variant, et saadaksin nad bussiga ja ise ... sõidaksin bussile autoga järgi, et ise maale minna ... 

Minu vastuväide on, et mul tõesti pole hetkel võimalik endale ühtegi lisakulu võtta ei ajaliselt, ega rahaliselt. Selle ajaga, mis sõidan nädalavahetuse jooksul Pärnu-Jaagupist Pärnusse võiksin päriselt näiteks hoopis lisatööd teha või ... äkki isegi puhata, sest olen selleks ajaks taas 2 nädalat üksi lastega olnud ja kõige muu eest vastutanud (jaaa, minu valik! Seda ju lapsevanemad teevadki!). 

Ja selle üks kord kuus nädalavahetuse jooksul Pärnust Pärnu-Jaagupisse ja tagasi sõitmise teemaga tegelevad: 

- 2 lastekaitsetöötajat

- kohtunik

- kohtunikuabi

- eelnevalt tegeles perelepitaja, aga tema juures tunnistati ühe poole soovimatuse tõttu asi ebaõnnestunuks ja saadeti tagasi kohtusse

- lastele määratud vandeadvokaat

- mõlemad lapsevanemad

Suure ringi küsimused: 

1) kui kalliks läheb see kohtuotsus maksma? 

2) kes on ÜKS inimene seal laua ääres, kelle lapsed jäävad õhtul söömata, sest ta tegeles tunde selle kohtuasja, mitte teiste töödega (ok, ok, tegelt mu lapsed on ise mind kiitnud ja öelnud, et nad EI OLE kunagi söömata magama läinud)?

Kui ma mõtlen ainult sellele, kui palju enda töötunde ma juba praeguseks olen selle kohtuasja kohtumiste ja paberimajanduse tõttu kaotanud, siis ... 

Jah, mul oleks lihtsam öelda, et palun väga, pange mulle see üks kohustus ka juurde! Mul lõpuks enam pole vahet, sest see on nii väike lisa sellele, mis juba olemas on, aga  ... kas nii need asjad käima peaksidki? 

Kas ma pean järgmise lisakohutuse võtma, sest ma nagunii ütlen kõigi asjade kohta, et "arvestame lastele parimat varianti"? 

Kas ma pean sõitma sellepärast, et mina ostsin endale auto, kuhu kõik 5 last mahuvad, sest mul on 5 last ja ... nii on see juba 5 aastat olnud? Kas ma saaksin laste transportimisest vabaneda, kui mul poleks enam suurt autot? Ostan endale äkki mingi sportauto? Üksi mõnus ringi lasta. 

Ja lõpuks ... ma olen nagunii kõigega nõus, mis laseb mul aja ja energia vaidlemise asemel enda ja oma laste elude ülesehitamisse panna. Inimestel ongi erinevad eesmärgid ja soovid, kuidas oma aega veeta. 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kas mul päriselt ka on plaanis need järgmised nädalad ellu jääda?

Kas sa tead, mitu päeva on hetkeni, mil hinded välja pannakse? 

Aga viimase koolipäevani? 

No mina küll tean. Loen päevi. Peaaegu minuteid. 

Sõltuv ja sõltumatu

Vahepeal mõtlen, et me ei jõua selleni mitte kunagi ... siis jälle otsustan, et jääme ikka kõik ellu ja teeme kõik ära ... Kõige keerulisem kooliasjade juures on aga see, et ma ei saa neid ise teha. Nii, kui "üks on loll ja teine on laisk" kätte jõuab, siis ongi käed püsti, sest minust ei sõltu mitte midagi. 

Pean veel harjutama oskust, et kuidas enda mõtted ja tunded ka vabaks saada, kui pean rahulikult kõrvalt vaatama, kuidas mõni oma potentsiaali raiskab, sest ... tal on vaja ise läbi käia need kohad, kus tuleb ärkamine ja märkamine ning motiveeritud teekond jätkub. 

Jah, ma tean, et ise valisin 5 last ... ise valisin sellised lapsed ... ise valisin koos lastega neile tee ... ise valisin, et ei anna alla ... jne. 

Sellegi poolest on praegu täiesti koolilõpu ärevus maad võtmas, sest ... ikkagi on veel lastel nii palju teha. Ja mul endal samal ajal vaja hoopis teises suunas joosta. 

Tegelikult on ülipalju asju laualt maas. Eksamitest ja arvestustest on lastel jäänud kamba peale vaid üks eriala eksam ning üks üldklaveri ettemäng. Suuremad värisemised seega möödas. Kuigi ... pillimängus on hinded olnud väga head siis ... see ei välista ikkagi väristamist ka järgmisel korral.

Saage hakkama!

Kooli osas olen sel aastal korduvalt võtnud seisukoha, et "vaadake ise, mis teist saab, sest endale õpite". Kohati ka toimib. Siis aga oleme jälle mõnega ilged augud läbi käinud. Samal ajal, kui ühega auke läbi koperdad, siis kukuvad auku need, kes seal enne polnud. Üks ema, noh. Kõikjale ei jätku. 

Vahel pean õpetajatega igasugu järeltööde ja vastamiste jms osas kirjavahetust rohkem kui raamatuid kirjutan. 

Jällegi - võiks öelda, et "tehke ise, pole minu asi". Siis aga tean jälle, et mu lapsed on päriselt jätkuvalt keerulisemas perekondlikus olukorras, kui keskmised lapsed on ning mina olen meist ainus täiskasvanu, seega mina saan olukorda paremini korraldada, juhtida ning meie kõigiga arvestada, kui lapsed oma olemasolevate oskuste ja võimete juures seda saaksid ja peaksid. 

Loovus ja logelemine

Loen praegu Jaan Aru raamatut "Loovusest ja logelemisest". Läbi veel pole, aga juba praegu olen vaimustunud. Kõige rohkem ongi praeguses hetkes ilmselt kõnetanud mõtted selles osas, et meil on palju asju, mida teha tahame, aga kas see meile ka hea on. Näiteks lapsed saaksid oma heaolutunde kätte ka heroiinist, aga kas see on päriselt valikus? 

Ehk et kindlasti teeksid lapsed parema meelega muid asju, kui koolitöid ja õppimist ja harjutamist, aga ... kas need valikud oleksid pikemas perspektiivis targad? Ja kas saab valida millegi vahel, kui sa nö teises servas pole käinud ja ei teagi, mis seal teisel poolel on, mis on võimalik saavutada, kui sa kõik vajaliku ära teed? 

Jaan Aru raamatus on oluline mõte selles osas, et näiteks nutiseade annab inimesele küll kiire rahulolu ja rõõmutunde, aga ta ei õpi oma aju kasutama. Seega nr 1 on õppida aju kasutama ja seejärel lisada sinna see, mis nutiseadmel head on anda. Lastega kooliteed planeerides see mõte tõesti julgustab.  

Tulevik on ... tulemas!

Ühel hetkel .... ühel päeval, kui me oleme selle kõik-kõik-kõik läbi teinud, siis on mu lapsed julgemad, tugevamad ja osavamad, kui kõik need, kellel selliseid kogemusi ei ole. Aga praegu ... oleme teel! 

Hetkel viib tee ikkagi teise Tallinnas veedetud kooliaasta lõpetamise poole. Lootust on! Tegeleme. 

Nipp on selles, et keskenduda sellele, mida hetkel vaja on, inimestele, kes hetkel aitavad edasi, mitte tagasi viia ning valedesse kohtadesse-inimestele-sündmustele-sõnadele energiat mitte kulutada. Ellujäämisrežiim või miskit. 

Kuulge, paar aastat tagasi julgesin vaid unistada, et tänasel päeval selles kohas olen. 

Suvekuude plaan on mul igatahes A3 paberile valmis joonistatud. Motiveeriv. 

Nüüd tuleb aga selleni jõuda ...  

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kuidas üksikemad lahutuse käigus hakkama saavad?

 

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kas sulle lihtsad tegemised on midagi väärt ning kas abi küsimine on häbiväärne?

11.osas räägin lihtsate asjade väärtustamisest ja abi küsimisest ning selle vastuvõtmisest. Mina olen kindlasti üks nendest, kes tihti ei väärtusta neid asju, mis mul lihtsalt välja tulevad, kuigi teistele võivad need palju väärtust tuua. Samuti jääb tihti abi küsimata, sest tundub, et õlekõrsi tuleb tulevikuks hoida, sest praegu saan ju hakkama ning alati võib hullemaks minna. Samas võib kohene abi aidata mingist kohast üle, nii et suudad paremat tulevikku hoopis paremini ja kiiremini luua. Pikemalt kuula mu mõtteid siinsest podcastist. Kui leiad siit mõne abistava mõtte, siis jaga podcasti julgelt ka sõbraga. Samuti kommenteeri, et milline mõte sinu jaoks kõlama jäi.

*** Mina olen Heli Künnapas - kirjanik, kirjastaja, enesearengu entusiast, investor ja 5 lapse ema Heli Künnapas. See aasta tuleb üks parimaid minu elus. Siin podcastis jagan sinuga samme, mida ise enda elu parandamiseks teen ning milliste mõtete, hirmude ja eelarvamustega tegelen. Uus osa jõuab sinuni igal nädalal. Muul ajal võid mu mõtteid jälgida ja FBs, Instagramis ja blogis "Minu ilus elu Maal".

Podcast "Minu ilus elu" (10.osa)

Uue eluaasta algul ei saanud ma ise ka aru, et mis nüüd lahti läks ja miks kõik on teisiti. Peaaegu nädala jooksul olen nüüd mõistnud, mille poole ja miks ma liigun.

Nüüd tean (taas!), et ise uuenedes ning edasi liikudes tuleb ka süsteeme oma elus muuta ning piire kaugemale lükata.

Kuidas käib aeglasemalt liikumine ja kuidas olla õnnelik, kui midagi tehtud ei saa?

Podcasti "Minu ilus elu" uues osas neid mõtteid ka jagan. Selles podcastis räägin kord nädalas sellest, milliste sammudega oma ilusama elu poole liigun ning jagan mõtteid, mida ka sina oma elus loodetavasti kasutada saad.

Värskeimat osa kuula siit ja jaga kommentaarides mõtteid, mida mu jagatu tekitab:

Kes ja miks peaks päästma eesti kirjanduse?

Paberraamatute ning üldisemalt eesti kirjanduse tulevik on teema, millest on palju kirjutatud ning kirjutatakse kuni ... ma nüüd ei teagi, kas päästmiseni või hääbumiseni. Keegi ei tea. 

Tänane emakeelepäev on hea aeg, et taas küsida, et kes ja miks peaks päästma eesti kirjanduse? 

Minu esimene raamat ilmus 13 aastat tagasi veebruarikuu algul. Selleks oli noorteraamat "Lõpupidu". Tänaseks päevaks olen 34 avaldatud raamatu autor. Samuti olen sellest aastast Eesti Kirjanike Liidu liige. Mitu aastat tagasi lõime koos teiste autoritega Eesti Noortekirjanduse Ühingu. Jah, ma olen väga huvitatud, et eesti kirjandus säiliks ning enda arust panustan sellesse järjepidevalt. Selle lõiguga olen loodetavasti ka oma järgmistele sõnadele õiguspärasuse andnud. 

Samal ajal ajab mind alati urisema see, kui avaldatakse järjekordne teavitus sellest, et eesti kirjanduse väljavaated on kurvad ning see on hääbumas. 

Eesti kirjanduse üle kurvastamise asemel tunnen, et võiksime üheskoos rohkem mõelda, mida saaks teha, et seda päästa. 

Mina omalt poolt teen eesti kirjanduse päästmiseks selliseid asju: 

- käin koolides, lasteaedades ja raamatukogudes lugejatega kohtumas - olgu, mõnikord on need lihtsalt inimesed (eriti koolides), kes on sunniviisiliselt mind kuulama saadetud ... ja vahel on nad tulnud küll vahatahtlikult, aga seetõttu, et siis saab mõnest keerulisest tunnist ära, aga ... enamasti tullakse kuulama ikkagi vabatahtlikult. 

Ühel hiljuti koolis toimunud kohtumisel suutsin lastes raamatuhuvi tekitada lihtsalt olemasoluga. Nimelt kohtusin pärast suuremate klasside lastega kohtumist koridoris algklasside lastega, kellele siis öeldi, et ma olen kirjanik ja ... lastel oli nii hea meel "päris kirjanikuga" kohtuda, et nad jooksid kohe kooli raamatukogusse mu raamatuid otsima. Nii armas kogemus! 

See, et pärast kohtumist mitmedki osalejad raamatukogust kohe mu teoseid kaasa haaravad, on aga tavapärane. Ja kui nad loevad minu raamatuid, siis on selge, et igal juhul loevad nad edaspidi ka rohkem teiste autorite raamatuid. 

- räägin teemast "kooli kohustuslik kirjandus" - eesti kirjanduse päästmise teemaga on minu arust täiesti vastuolus range kohustusliku kirjanduse nimekiri, mille järel tehakse lastele valikvastustega test. Kui testis vastuseid ei tea, siis poleks sa nagu raamatut lugenudki. See on kõige suurem kuritegu, mida minu arust saab lugemise ja kirjanduse suhtes teha. Aga see käib jätkuvalt nii. 

See on minu igapäevane võitlus, et ma õpetan aastaid oma lapsi lugema ning siis saavad nad kohustusliku kirjanduse vastamisel halbu hindeid, sest ei mäleta, mida tegelane kusagilt kivi pealt leidis või mis värvi taskurätik tal käes oli. 

Sellele järgnebki laenutatud raamatute edetabel, mille järel rõõmsalt arvutletakse tipus olevate raamatute kui noorte lemmikraamatute üle, selle asemel, et tunnistada, et need on õpetajate valikud koolis. Kui noored neid nimekirju vaatavad, ei saa nad ühtegi lugemissoovitust noorelt-noorele. Aga seda teeme meie - täiskasvanud, kes saame kujundada keskkonda, mis ka noored lugemise juurde tooks ja jätaks. 

Kõige hullem asi, mida öelda, on halvustamine, et noored loevad inglise keeles ning välisautorite teoseid. Halvustada loetut, selle asemel, et rõõmustada lugevate laste üle, on suurim kuritegu ka eesti kirjanduse suhtes. 

Lugemine on lugemine! 

- lõin FB grupp "Päästa (maa)raamatukogu seda külastades" - raamatukogude sulgemise teema on ikka aegajalt õhus. Või õigem oleks öelda, et kusagil on mõne raamatukogu kohta selline jutt ikka üleval. Kusagil mõned sulgetaksegi. Enamasti põhjuseks ikka nii lugejate kui laenutuste vähenemine. Siis tuleb inimestel meelde, et pole ammu oma kohalikus raamatukogus käinud. Mina sooviks, et me järjepidevalt meeles peaks, et laenutuste arv on raamatukogudes alati oluline ning seega kui soovid raamatukogude olulisust märkida, siis tasub neid külastada juba siis, kui pole veel juttu, et su kohalik raamatukogu varsti kinni pannakse. 

See on muidugi ka teema, mida käsitlen oma järgmises romantilises lühiromaanis "Raamatukogu viimased päevad". Praeguse seisuga ilmub see aprillis ning raamatut saab soodsamalt ette tellida SIIT. 

- osalen aktiivselt FB "Lugemise väljakutse" grupi tegevuses - Tiina Liinak´u loodud grupp on ülihea näide sellest, kuidas lugemise üle rõõmustada ja seda levitada. See on grupp, kus kuuleb vingumist "oli sul nüüd vaja sellest raamatust rääkida. Nüüd mul jälle uus teos lugemisnimekirjas juures". Ehk siis vingumine grupis toob tegelikult lugejaid juurde. 

Väljakutsed on hea viis teha rohkem seda, mida sa niigi teha tahaksid. Nii olen minagi aastaid sealsetes väljakutsetes osalenud, kuigi positiivselt lõpetanud pole vist ühtegi. See ei tähenda, et ma poleks piisavalt raamatuid lugenud, vaid et pole lugenud kõiki, mida väljakutse raames tuleks lugeda.  Väljakutsete mõte minu jaoks on see, et kui nii jõuab mu lugemislauale mitmeid raamatuid, mida muidu ehk ei loeks. Iga uus kogemus aga avardab taas piire. Turvalises alas püsides ei pruugigi teada saada, et sellest väljapool on veel midagi toredat. 

Minu loetud raamatutest leiad kokkuvõtted siit: Heli lugemisblogi. 

Raamatuarvustustele lisaks räägitakse grupis ka niisama raamatujuttu ja need arutelud on alati samuti põnevad. Kokkuvõtlikult on aga selge, et "Lugemise väljakutse" grupp on paljudele raamatutele ja seega ka kirjandusele üldisemalt tähelepanu juurde toonud. 

- rõõmustan inimeste üle, kes loevad 400 raamatut aastas - aasta algul toodi ka meedias välja inimesi, kes eelmisel aastal palju lugesid. No ja mis läks lahti? Intervjuu inimesega, kes luges aasta jooksul 400 raamatut, sai vihaseid kommentaare  teemadel, et see pole võimalik ja nii ei saa lugemiselamust jne.  

Minu Goodreadsi sõbralistis on inimeste lugemise aastaeesmärgid keskmiselt 50-150 raamatut aastas. See tähendab, et palju on ka neist all- või ülevalpool, kuid enamik seal keskel. Seepärast oli minu jaoks suur üllatus lugeda, et keskmine eestlane loeb 10 raamatut aastas. Veelgi kurvem aga näha, et on inimesi, kes hakkavad halvustama seda, kui keegi loeb 400 raamatut aastas. Mul on päriselt hea meel, kui keegi nii palju teoseid läbi paitab - nii silmade kui südamega. 

- pean lugemisblogi - nagu juba eelpool kirjutasin, siis mõtted ja arvamused minu loetud raamatutest on näha lugemisblogis Mida Heli luges. Olen seda pidanud umbes 18 aastat ehk ajast, mil ise koolis õpetajana töötasin. Tol ajal andsin õpilastele lugemiseks raamatuid ja siis tundsin, et peaksin nagu kuidagi näitama või tõestama, et ka ise raamatuid loen. See oli tunne, mille pealt mu lugemisblogi alguse sai. 

Praeguseks on see aga minu jaoks oluline viis, kuidas mõtted lugemisest ja raamatutest laiemalt teele saata. Iga blogija või muul viisil raamatutest kirjutaja ju seda teebki - levitab raamatut. See ei tähenda, et kõigist raamatutest peaks kõigil sama arvamus olema, aga see, et raamatutest räägitakse, viib nad ikkagi lähemale inimestele, kelle jaoks just selle raamatuni jõudmine on eluliselt oluline. 

Raamatuid ilmub päris palju ja seega on raske valida. Nii võivad head teosed peitu jääda, kuna ei saa kõlapinda. Seda olulisem, et igaüks ütleks, mis just sulle meeldis ning jagaks mõtteid loetust. Pole vaja karta, et "minu loetu pole piisavalt sügav või keeruline tekst". Lugejaid on erinevaid, seega kui sina oma head kogemust ei levita, jääb kellelegi elumuutev lugemiselamus saamata. 

Tagasi algusse: kes ja miks peaks päästma eesti kirjanduse? 

Vastus: eesti kirjanduse päästame kõik meie, kes me loeme ja kirjutame ning sellest räägime. Iga kord, kui jagad kaasahaaravat arvustust loetud raamatust, ongi see eesti kirjanduse päästmine. Iga kord, kui märgid Goodreadsis, et oled raamatut lugenud ning lisad kasvõi mõne lausega, mida sellest arvad, siis päästadki eesti kirjandust. 

Eesti kirjandust päästab selle üle rõõmustamine.  

Samuti ei peagi ju kõik teosed ja kõik kirjanikud igale ajale sobima. Kui kirjutad teoseid, mis praeguse aja lugejaid ei kõneta ning eelmist põlvkonda, kes seda mõistaks, ei ole, siis ongi loomuliku, et su lugejate arv langeb. 

Nii soovin kõigile toredat emakeelepäeva! Tee täna emakeelele kingitus sellega, et loed mõnda ilusat emakeelset raamat!  

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.