laupäev, 4. juuli 2015

Sega-sodi-suvila

Mul on aegajalt tunne, et elame segasodisuvilas...ainult, et meil pole suvila. Aastaid tagasi oli aeg, kui ma koristamisele väga aega ei kulutanud, sest paariaastased põnnid lõid nagunii kõik uuesti segi. Oma osa annab muidugi ka see, et meil on siiani remont igast otsast pooleli ja enamuses tubades pole mingeid kappe, kuhu asju panna.

Üha rohkem valmiva remondi ning kasvavate lastega on ka suurem motivatsioon pidevalt koristada. Ainuke viga, et tulemus näeb välja ikka samasugune, nagu siis, kui ma ei koristaks. Pidev segasumma kõikjal.

Nii võtab näiteks Joosep kotist asju välja, et kotiga õue minna (loomulikult tuli tal need uuesti kokku korjata ja lastetuppa viia)

Lastetuba koristan aegajalt nii, et kogun mänguasju kokku ja viin kaminatuppa, mida me ei kasuta. Ükskõik, palju ma aga lastetoast sodi välja vean, on seal seda ikka liiga palju. Ühelapselised on mulle aegajalt loenguid pidanud, et kõik lapsed tuleb koristama õpetada. Oma arust olen seda ka teinud ja suuremad saavad hea tahtmise korral päris edukalt hakkama. Ainuke viga on see, et kui sul on peres 0-6-aastased, siis see nulline suudab rohkem segadust tekitada, kui 6-ne koristada. Siis tulebki otsustada, et kui palju peab suurem koristama, kui tema pole segadust korraldanud, samas kui pisike alles ei oska koristada? Kui suurematel oleks enda tuba, saaks nõudmisi rohkem olla.


Ja nii me siin kõigume seasumma ja korras kodu vahel. Aegajalt tekkib jälle tunne, kuidas on mõttetu üldse üritada mingit korda luua, kui keegi nagunii ei kuula... Aga siis saan aru, et see kord on mulle endale olulisem.

Eile imetlesin FBs ühe lasterikaste perede liidu liikme pilti, millel oli pisike naine oma mitme-mitme-mitme suure pojaga. Ma tean, et minu tulevik on varsti samasugune. Ja siis tunduvad jala alla jäävad klotsid ja lõputuna laual voolavad piimajoad vaid hägus-uduse unistusena. Mul on tõesti lootust, et vähemalt neli meie pere lastest kunagi ka suureks kasvavad. Järgmine kord maas lebavale krõbinale astudes tuletan endale vihastamise asemel meelde, et need lapsed on varsti täiskasvanud ja ise enda tegude eest vastutavad.