esmaspäev, 26. juuni 2017

Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?

Mulle meeldib endaga katsetada. Kellega siis veel?

Sel aastal on mu suurim väljakutse kirjutada üle kuu üks romantiline lühiromaan sarjast "Mõni õhtu romantikat". Kuna sellest on veel vähe, siis nüüd on mul veel üks väljakutse: lugeda 100 raamatut külluse/rikkuse teemadel, uued teadmised praktikasse panna ja nii külluseni jõuda. Kõlab hästi? Minu arust ka.

Selle mõtteni jõudsin M. Heppelli raamatut "Võrratu elu" lugedes. Seal oli kirjas, et kui loed mingil teemal 100 raamatut, siis oled selle ala üks eksperte. FB lugemise väljakutses osaleb palju inimesi, kes loevad üle 100 raamatu aastas. Samas tean paljusid, kes ei suuda meenutada, millal viimast raamatut lugesid. Ma olen alati öelnud, et lugemine pole kohustuslik. Elamine ju ka pole.

Sellest siin saab aga nö elab postitus. Ehk et panen siia kirja kõik raamatud, mida oma 100 külluse raamatu väljakutse raames loen. Eks olen ka varem selleteemalisi raamatuid lugenud, kuid alustan eelmise aasta lõpust, sest need on värskemalt loetud teosed, millest on rohkem meeles. Päris läbi kogu elu ajalugu kokku koguma ei hakka. Eriti kuna siis ei lugenud ma neid raamatuid nii teadlikult kui nüüd.

Minu 100 raamatut külluseni on: 

8. R. Templar "Rikkuse mängureeglid. Sinu isiklik rikastumisreeglite kogu"
Raamat on jagatud viieks osaks: mõtlemise muutmine (ehk mõistmine, et raha ja rikkus on hea), tegutsemine rikkaks saamise nimel, veelgi rikkamaks saamine, rikkuse säilitamine ja rikkuse jagamine. Neil teemadel jagati siis 100 mängureeglit.
Taaskord tundus, et kohati oli raamatut tehislikult venitatud. Uute mõtete asemel korrati ühte ja sama mitme punkti all. Minu jaoks oli liigselt tähelepanu pööratud ka investeerimisele, kui pikaajalisele teenimisele. Ehk mindi turvalist teed pidi, sest pika aja jooksul investeerimine on kõigile jõukohane. Kiirem ning loovamatel viisidel rikkuseni jõudmine nii laiapõhjaline enam olla ei saa.
Nii et raamat meeldis mulle, sest oli selline mõnus kogumik põhitõdedest. Samas ei olnud see väga elumuutev, ega tohutuid ärkamishetki pakkuv.

7. M. Fisher "Otsemaid miljonäriks"
Teos on õhuke, nii et arvata võib, et tõsist käsiraamatut sellest oodata pole. Lugu oli mõnusas vormis kirja pandud. Lugu rikkakssaamise raamatutest klassika: rikkaks saada soovija sattub miljonäri juurde, kellest saab tema mentor, kes õpetab rikkurite saladusi.
Teoses olid mõnusad mõtted, kuid minu jaoks oli see vaid algus. Minu jaoks oli selles loos vaid inimesed rikkaks saamise soovi äratamine, äratundmise tekitamine, kuid reaalsete sammude ja õpetusteni see ei jõudnud. Ehk et see raamat justkui tekitab isu ja seejärel pead ikkagi järgmiste raamatute juurde minema. Mõnes mõttes on see mõnus, kuid teisalt meeldivad mulle rohkem raamatud, kus üks autor oma mõtted lõpuni räägib.
Nii et soojenduseks on see hea raamat, kuid süvenemiseks enam mitte.


6. E. ja J. Hicks "Raha ja külgetõmbeseadus"
Kuna see pole mu esimene külluseteemaline raamat, siis oli juba päris palju kordusi. Aga eks see on normaalne, sest ega suured tarkused ongi enamasti lihtsad ja sellised, mida kõik teavad, aga ... vaid vähesed praktiseerivad. Pealkirja järgi võib arvata, et palju on juttu sellest, kuidas sa enda mõtlemisega ennast ümbritsevat maailma lood ja enda elus paljundad seda, millele tähelepanu pöörad. Ehk siis et oluline on mõelda sellest, mis on hea ja mis sul juba olemas on, mitte ainult puudusele keskenduda.
Minu jaoks jäi see teos veidi lahjaks, sest mõtted olid kõik juba tuttavad ja paljud ka praktikasse pandud enda elu muutmisel, kuid sellegi poolest oli mõnusalt kirjutatud ja hea lugeda.

5.  M. V. Hansen, R.G. Allen "Ühe minuti miljonär: teadlik tee jõukuseni"
"Ühe minuti miljonär" on raamat, mida julgen väga soovitada! See kosneb kahest osast: esimeses on teoreetilised teadmised ja õpetused, teises ilukirjanduslik lugu, milles tegelane nimega Michell kõik need teoreetilised teadmised praktikas ära kasutab. Teatavasti jääb näidete kaudu kõik paremini meelde, nii et selline üleehitus töötas minu arust väga hästi.

4.  A. Sennov "Kristalllapsed, indigolapsed ja uue ajastu täiskasvanud"
See raamat pole klassikaline rikkuse raamat, kuid kuna külluse puhul on kõige olulisem, et kõik su elus oleks tasakaalus, siis terviklikkuse mõistmiseks on see oluline teos. 

3. V. Zeland "Reaalsuse teostaja"
Minuni jõudis see teos läbi Külluse Seikluskoolituse, mille käigus õpime, kuidas oma unistuste elu elada. Lühidalt öeldes on tegemist väga isikliku lugemiskogemusega, millest saad kätte täpselt selle, milleks valmis oled. Mina kirjutasin lugemise jooksul enda jaoks üles mitu lehekülge tulevikuplaane ning mitme seni peas tiirelnud raamatu süžeed said peas selgemaks. Kui Sina seda raamatut loed, siis kindlasti ei mõju see samamoodi, sest Sul pole elus vaja samu asju, mis mul. Nii lihtne ongi.

2. M. Heppell "Võrratu elu: Kuidas elada võrratut, tasakaalustatud elu"
Oli ka väga palju uusi mõtteid. "Võrratu elu" suur pluss on raamatu ülesehitus. See koosneb erinevatest meie elu valdkondadest (tervis, perekond, raha, suhted, panus, tulevikuväljavaade, karjäär, isiklik areng), millele tähelepanu pöörata. Teos on kirjutatud lihtsalt, hästi struktureeritud ja samas täiesti originaalne. Mulle tõesti meeldis.

1. R. T. Kiyosaki "Rikas isa, vaene isa"
"Rikas isa, vaene isa" on ameerika turgu arvestades kirjutatud raamat. Kui seda meeles pidada, siis on lihtne meie oludesse mittesobivad mõtted välja jätta ning keskenduda üldistele põhimõtetele, mis kehtivad kõigi jaoks.

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

pühapäev, 25. juuni 2017

Raamatuloosi võitja

Jaanipäeva hinnasula on lõppenud ning sellega ka raamatuloos! 

Palju õnne, 
ÕIE HELMESTE! 
Soovitud raamat "Minu ilus elu maal" (H. Künnapas) on nüüd Sinu! 

Suur tänu ka teistele osalemise eest! Järgmised loosimised saavad hoo sisse juba lähipäevil, sest nüüd tuleb järjest muudkui uusi raamatuid!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

pühapäev, 18. juuni 2017

Portselanist tüdruk ja täituvad unelmad

Aus ülestunnistus: ma olen fänn! Termika fänn! Päriselt! Äkki üle 20 aastat juba ... no igatahes kaua. Nii kaua, et mäletada VHS makki ja omada KASSETTI "Minu väike paradiis" (ilmunud 1995) ja minu arust ka "Pühertoonia" oli mul kassetina. Samuti nii kaua, et suudaksin kaasa laulda "Lõputu päeva" lugusid.

Seda kõike arvestades oli möödunud reedel ülimalt hea päev! Ma ei ütle PARIM päev, sest ma usun, et iga asi saab veel paremaks minna ja samas on iga päev eelmisest parem, kui ise teed. No aga Termika fännina oli see küll mu parim päev: minu elu teine fännipilt Jaagupiga (esimese fännipildi sain selle aasta algul Kuursaalis) ja pikim vestlus (3 lauset), milles rääkisin välja oma plaanid, millest teie ilmselt siit olete juba lugenud: kirjutada romaan, milles iga peatüki tegevus on seotud ühega Termika lugudest. Teose nimeks saab "Portselanist tüdruk".


Mõte sai alguse sellest, et Termika lood on läbi aastakümnete mind erinevates eluetappides saatnud. Alati on need minu jaoks rääkinud mingit lugu. Jah, loomulikult on asi ka selles, et kirjanikuna mu peas sünnivadki kogu aeg lood.

Väääga ammu tuli mõte kirjutada novellikogu, milles oleksid olnud siis lühijutud, millest igaüks tuleneb ühest Termika loost. Aja jooksul sai aga selgeks, et kõik lood on võimalik seostada ühe pika looga. Nii sündiski romaani "Portselanist tüdruk" idee.

See ei ole mingi roosamanna lugu noorte armastusest. Tegelased on hoopis kolmekümnendates eluaastates. Peategelaseks on elupõletajast mees, kes lendleb ühest suhtest teise, ega suuda kusagil peatuda. Ühel hetkel kohtub ta samasuguse naisega (Carmen), kelle juures mees sooviks peatuda... aga naine lendleb tema juurest edasi. Nii mängulaud pöördub ja mees, kes ei uskunud armastusse, leiab naise, kes ei usu armastusse ning nii leiab mees ennast olukorrast, kus ta hakkab naisele armastuse olemasolu tõestama.

Enamus loost sai kirja eelmise aasta novembris. Siis aga hakkasin oma lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" kirjutama ja "Portselanist tüdrukule" polnud aega. Mõtlesin kogu loo valmis kirjutada ja alles siis Jaagupi käest autoriõiguste kohta küsida, kuid ... nüüd on siis nii, et näidis läheb teele. Ja mina kirjutan lõpuni sarja "Mõni õhtu romantikat" neljanda raamatu "Naine, kes ei nuta" ja siis jätkan kohe "Portselanist tüdrukuga".

Kui on veel kahtlusi, et Termikas on minu loomingut läbi aastate mõjutanud, siis näiteks mu noorteromaani "Tähtajaline elu" 1.osa lõpus on laulusõnad, mille kirjutasin ise aastal 2001 USAs olles ning mille mõte tuli just seal kaasavõetud Termika plaate kuulates. Minu lugu sai selline:

Alati sinuga
1. Mäletad sa seda päeva, kui mul minna lubasid
Su ainsaks sooviks oli vaid, et kunagi tagasi tuleksin
Nüüd siin kaugel suures linnas sind unustanud pole ma
Ja loodan, et lubaduse kunagi täita saan.

2. Hääletult sa lasid mul minna, ei kuulnud sõnu, et siia jääks
Siiski su silmist lugesin välja, et just nii ütleksid, kui saaks
Suurlinna tulede kutset ei suutnud tookord ma vältida
Kuid siiski kõigest rohkem sind ainult armastan.

Refrään: Sinu kõrval tahaksin kogu elu elada
Kuid ainus mida hetkel lubada saan, et kord tagasi saabun ma
Kui ka juhtub, et ei kohtu, rohkem teineteist ei näe
Soovin vaid, et meeles peaksid, mu süda jääb alati sinuga.

3. Sahtlist sinu pildi leian ja seda nukralt vaatama jään
Oma südames sind alati hoian ning tihti öösiti unes näen
Ootan päeva, mil mind jälle hoiad, kui mu ümber su kaitsvad käed
Ning kui saaksin olla sinuga koos, kui algab uus päev.

Refrään: Sinu kõrval...

Bridge: Ja kui meid saatus veel kokku peaks viima
Siis ära kunagi lase mul minna
Las homne päev leiab käsikäes seismas meid sadama kail
Ära saatmas eelmist päeva, mis lühik`seks jäi. 

Päriselt pole see lugu tegelikult lauluks saanud. Ise mõtlesin küll ka viisi, kuid... see pole ka siiani kusagile jõudnud. Siin üks pisike video sellest, kuidas selle laulu refrääni mängin. Tegemist on meie pulmapeo viimase looga, nii et palun nii video kui mängimise kvaliteet (või selle puudumine!) andestada. Aga ehk annab pisut aimu, millisena lugu ise ette kujutan:



Terminaatori "Ainult sina võid mu maailma muuta" on loomulikult see lugu, mida mu noorteromaani "Ütlemata sõnad" peategelased Joel ja Maria tutvumise päeval koos klaveril mängivad-laulavad. See stseen toimub raamatus lehekülgedel 28-31.


No nüüd ma olen teiega oma suure fännamise saladuse ära jaganud ... kuigi kõik, kes mind päriselt tunnevad või kes on mu teoseid lugenud, aimasid ilmselt juba varem.

Reedesel kontsertil aga ajasime paar sõna juttu ka Kristjan Jõekaldaga ja ... vaatame, mis sellest edasi saab. Kui midagi ei saagi, siis pilti tegime ikka ka:
Minu Terminaatori-alaste teadmiste ning Herlendi kõva hääle tõttu, millega ta mu teadmised lavale hüüdis, võitsime ka Termika T-särgi. Jaa, ma tean, et sellesse mahtumiseks pean veel trenni tegema, aga ma tean, et varsti see juhtub. Ongi üks motivatsiooni allikas juures:
Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis täna olen Raplas!!! Nii ongi!

Juba sellepärast, et kirjutamiseks rohkem inspiratsiooni ja ilmutusi koguda :)



*****
RAAMATULOOSIS osale siin!  Loosimine toimub 25.juunil! 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

kolmapäev, 14. juuni 2017

Meie kodus tuleb lastelaager "Ma olen väärtuslik!" (7-13-aastastele)

Umbes kuu aega tagasi sai tehtud otsus, et aastaid-aastaid Uulu kiriku ümbruses tehtud laagrit me enam ei korralda. See koht on lihtsalt nii kurvas seisukorras ning mingid hullud käivad üha uuesti ja uuesti seda lõhkumas, et me lihtsalt ei suuda nii palju remontida. Seis oligi selline, et laager ise kestis 5 päeva, kuid me koristasime-remontisime-otsisime remontimiseks vaheneid mitu-miiitu nädalat... isegi kuud.

Sel aastal sündis lõpuks otsus, et oma energiat ja aega tuleb õigesse kohta kulutada. Nii korraldan nüüd laagrit meie kodus, Kuuse talus. Laagri info facebookis on siin: suvine lastelaager!

Eks me arutasime laagri meeskonnaga igal aastal, et mis edasi saab. See polnud üldse lihtne otsus. Aga mina pean ka endale aru andma, et millele ma aega ja raha kulutan. Kui eelmise laagrikoha korrastamise aeg ja raha alles jääb, siis saab ju selle võrra parema laagri teha.

Mingis mõttes on muidugi natuke ka värin sees, kui mõtlen, et kõik need lapsed meie oma kodu õues ringi jooksevad. Teisalt- eks me oleme kogu aeg seda suurt talu just selle mõttega ehitanud, et sellest piisaks meile ja ka teistele toredatele inimestele, kes meile külla tahavad tulla. Just nimelt- tahavad! Nii korraldangi nüüd ürituse, kuhu tulevad need, kes tahavad- ehk laagrilapsed! 


Tegemist on vabaajalaagriga, mille teemaks sai: "Ma olen väärtuslik!" Ehk et tundides räägitavad teemad on sellised, mis aitavad lapsel endaga paremini sõbraks saada ning oma väärtust mõista. Sõbraks saada iseendaga, teistega, maailmaga! Täpselt nii laialt võtamegi ette!

Nagu meie seni peetud laagrites, toimuvad jätkuvalt muusika, meisterdamise ja spordi tunnid, tulevad huvitavad külalised, peetakse spordivõistlusi.

Majutus toimub enamasti telkides. Majas saavad olema samuti mõned majutuskohad, kuid enamus jah siiski telkides. 

Laagrisse ootame 7-13-aastaseid lapsi. Maksumus ühele lapsele on 65€. See sisaldab toitlustamist 3 korda päevas (v.a. esimene ja viimane päev, sest neil on 2 toidukorda) ning kõiki muid laagriga seotud kulusid.

Täpsema info ning registreerimise jaoks kirjuta: helikunnapas@gmail.com .

Saada laps suveks maale laagerdama! Meie ootame! 


*****
RAAMATULOOSIS osale siin!  Loosimine toimub 25.juunil! 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

teisipäev, 13. juuni 2017

Üks ülihea nipp, kuidas kodu kiiresti korda saada

Eile avastasin ülihea nipi, kuidas kodu kiiresti korda saada.

Nimelt- luba ajakirjanik koos fotograafiga külla tulla!!! Ehk siis pool Eestimaad elutuppa.

Ajakirjale minust loo tegemise mõte oli see, et elan maal, olen endale maal koju töökoha teinud ja mul on 4 last, kes ka sellesse valemisse mahuvad.

Mul olid õues kõik pildistamise kohad välja mõeldud. Imeline pojeng oli paari päikselise päeva kaugusel täielikust õiteilust... Vaikselt korrastasin siis muudkui neid piirkondi. Praegu ju veel väga palju lilli ei õitse, nii et ega väga lillerohket kohta valida pole. 

Peale selle on aed meie siin elamise ajal olnud pigem vaeslapse rollis. Tallu kolides hakkasime ju kohe küülikuid pidama, nii et vabad hetked möödusid pigem sõnnikut visates kui näppupidi lillepeenras. Peale selle on meil kogu aeg olnud väiksed lapsed, kellele pigem ei tahaks näidata, kuidas lillepeenrast midagi välja kisutakse. 

Aias tegutseda mulle aga meeldib, nii et päris välja surnud lilled ikka polnud. Rohkem tähelepanu sai aed eelmisel kevadel, sest suvel pidasime ju pulmi, mille käigus ka kodust läbi käisime. Herlend kiskus siis ka ühe vana heki välja ning uuendatud sai esimene suurem lõik muru. Nii võib öelda, et praegune kevad on teine aasta, kui jõuame aktiivsemalt ka aiaga tegeleda.

Nii ma siis tegelesin juba mõnda aega ajakirja piltide jaoks lilleilu ettevalmistamisega. Muruga oli keerulisem. Praegusel võililleajal ei saa muru mitu päeva ette niita. Hommikuks on kohe uued tutid püsti. Kuna Mathias osales nädalavahetusel Halinga puhkpillifestivalil, läks suur osa nädalavahetusest sellele. Ehk siis ma ei niitnud muru.

Pühapäeva õhtul hakkasin niitma... kuni umbes kella 23ni. Siis riisusin veel kuuskede alt ja puude ümbert kitkutud rohu hunnikud kokku ja paigutasin asju ümber. Kell 1 käsutas aga keha ennast voodisse.

Hommikul ärgates... sadas vihma!!!

Aijaaa... muidugi! Sest kui sa oled kogu päeva tegevuse õue planeerinud, siis ikka ju sajab vihma...

Eks siis läks toas kiire koristamine lahti. Tahtsin juba ammu toas mööbli ringi tõsta, sest senine variant ahistas juba ammu. Köök sai siis selline:  
 
 
Õnneks oli mu isa nõus Mathiast tantsutrenni linnalaagrisse viima, nii et sain kohe paar tundi aega juurde.

Vihm aga ladistas ka kogu kohtumise aja, nii ei õues ei mingeid pilte. Jutud saime räägitud, aga eks näis, mis sellest loost edasi saab. Muidugi rääkisime ka sellest, et juulis ilmub minu esimene lasteraamat "Laste ilus elu maal", milles ongi palju aktiivseid pilte. Ehk fotosid, millel lapsed aktiivselt ilusat maaelu elavad.

Meie lastega aga naudime korrastatud aeda ja kodus tehtud muudatusi. Nii et kiire nipp kodu koristamiseks on kohtumine ajakirjanikuga.

Õhtul koju jõudes klõpsisin ise maja eest paar pilti:

 
 

*****
RAAMATULOOSIS osale siin!  Loosimine toimub 25.juunil! 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

esmaspäev, 12. juuni 2017

Jaanipäeva hinnasula ja LOOSIMINE


Suur suvi on käes! Puhkused ja päike ... või vähemalt puhkused!

No igatahes aeg lugemiseks! Sellepärast kukutasin mitme enda kirjastuse raamatu hindu, nii et kellelgi ei jääks raamat raha (ehk selle puudumise) pärast lugemata.

Tellides vähemalt 2 raamatut sellest loetelust, on kuni 24.juunini saatmine tasuta!  Raamatusoovist anna teada aadressil helikunnapas@gmail.com.

See pole aga kõik! Käima läheb ka raamatuloos.

25.juunil loosin siit loetelust ühe raamatu välja kõigi vahel, kes on seda postitust avalikult FBs jaganud ning kellele meeldib Minu ilus elu maal FB leht. Seega:
1) kirjuta siia postituse alla, millist raamatut võidu korral auhinnaks sooviksid
2) jaga postitust avalikult facebookis
3) märgi Minu ilus elu maal FB leht meeldivaks.  

25.juunil teatan loosimise võitja nii siin blogis, kui Minu ilus elu maal ja Heli Kirjastus FB lehtedel.

Head loosiõnne! 


*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

reede, 9. juuni 2017

Superema tegutseb jälle! Kunstimaailmas! Päriselt!

Praegu on mul küll tunne, et olen korraks superema olnud. No selline ema, kes teeb tõesti midagi laste huvidest tulenevalt. Midagi sellist, mis mõjub lastele positiivselt, tõstab nende enesehinnangut ja motiveerib tulevikuski oma andeid kasutama. Kui tihti me selliseid tegusid teeme?

Alles hiljuti oli teema, Kas emaks saab sünnitades või abielludes? Sel ajal liikus FBs ka superema bingo (sellel võis mingi teine nimetus olla). Seal olid siis teemad, mida enamus emasid teevad, aga keegi ei tunnista, sest PÄRIS emad ju nii ei tee. Üheks punktiks oli, et "sa oled kõik lapsed koolis ja lasteaias tehtud kunstitööd ära visanud!".

Ojaaa... mina olen üks nendest emadest! Jah, esimese lapsega hoidsin eriti ta esimestel lasteaia-aastatel kõik pildid alles. Ta oli 1,5-aastane, kui hakkas lasteaias käima, seega... ilusti öeldes- maalinäitusele neid töid panna ei saaks. Aga no laps ju oli oma hoole ja armastuse neisse töödesse pannud. Korjasin kokku!

Mõne aja pärast tuli mul igal kevadel neli sellist pakki koju. Ma tean küll, et mu suuremad lapsed teevad juba päris ägedaid asju... aga kui sul on terve tuba neid töid täis, siis ... no kõike ei saa koguda! Ausalt, ma olen aastaid ilge kogumise fänn olnud, aga mingil hetkel tuli piir ette. Ja siis ma tõesti viskasin enamus seniseid töid ära.

Päriselt!

Taas on käes kevad ja neli pakki kunstitöid kodus! Tõesti, neis on väga vahvaid asju! Aga ikka seisin küsimuse ees- mida ma nende kõigiga teen? Niisama nurgas seistes saab neist ruttu prügi. Igaühelt vaid üks kusagile tuppa seinale valida?

Paar päeva mõtlemist ja lahendus olemas- teeme koduse näituse!

Meie magamistoas on üks nurk, kus on remont tegemata. Magamistuba oli üks esimene, mis sai remonditud, kuid sinna nurka pidi tulema sisseehitatud riidekapp. Seega jäi sein korda tegemata, sest küprok peaks peale minema.

Nüüd olen aga kindel, et meil peavad sügiseks saama valmis teise korruse magamistoad ja katus vahetatud, seega siia enam magamistuba ei jää. See tähendab, et riidekappi ka ei tule. Seega ma ei teagi, mis sellest nurgast saab.

Praegu sai aga nii, et laste kunstitööd leidsid endale õige koha:


Meil on kõikjal palk- või laudsein, seega mujale majas väga "nätsuga" pilte ei taha panna. Külmkapile ka lõputult ei mahu. Siia seinale said aga kõik pildid, mida lapsed üles tahtsid panna.


Täiesti uskumatu, kuidas selline väike tegu muudab ruumi nii ägedaks ja olemise mitu korda helgemaks. Tegelikult arusaadab- lapsed on ju õpetajate juhendamisel neisse töödesse aasta jooksul nii palju positiivsust pannud, et see jaguneb nüüd mööda tuba laiali. Väga vahva!

Oleks te veel laste nägusid näinud! Nad olid nii õnnelikud. 

Aitäh, armsad lapsed ja teie õpetajad nende mõnusate kunstitööde eest! 

*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com 

teisipäev, 6. juuni 2017

Pane pardid rallitama ja aita vähihaigete laste peresid

Juba sel nädalavahetusel rallitavad pardid Kadrioru pargis ehk toimub Pardiralli. Veel praegu saab osta numbreid, kuid esikoha eest võitlema need kahjuks enam ei lähe. Kuid eks ürituse eesmärk ongi ju hoopis vähihaigete laste peredele raha koguda.

Meie laste pardid said ka endale numbrid, mis on suuremad kui 11000.

Pardiralli kodulehel on ürituse kohta kirjutatud nii:
Pardiralli on Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) poolt ellu kutsutud heategevuslik üritus – vannipartide võistuujumine, mille eesmärgiks on teadvustada vähihaigete laste ja nende perede olukorda ning kutsuda ettevõtteid ja eraisikuid üles andma oma panust nende abistamiseks.
2017. aastal korraldatakse üritus koostöös MTÜga Minu Unistuste Päev, et täita raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi.
Pardiralli eesmärk on läbi pardinumbri müügi toetada vähihaigete laste peresid ja peamiselt ravimite soetamiseks. Eesti Haigekassa küll abistab enamike Eesti peresid ravimite soetamisel, kuid haruldaste diagnooside puhul ei ole kõik vajalikud ravimid raviminimistusse kantud ning pered peavad ise need kulud katma. Mõningal juhul võivad need summad tõusta kümnete tuhandeteni, aga on lapse ravimiseks ja elu päästmiseks väga olulised. Siin on vaja ühiselt neid aidata ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit on võtnud selle omale prioriteediks.

Üllale eesmärgile lisaks osalevad kõik ostetud numbrid ka auhindade loosimisel. Seega kuigi praegu ostetud numbrid pardina vette ei saa, siis tehtud annetus läheb ikka õigesse kohta ning peale selle võid veel auhindu võita.

Kui sa veel aru ei saanud, siis tahan siin öelda, et mine parti ostma siit lehelt: osta part!

Oma eilsel Tallinnas töötamise-koolitumise päeval käisin kohta üle ka vaatamas. Tuli välja, et mõned pardid juba rallitavad (ma ei tea küll, kuhu nad laupäeval kolivad):



Pardiralli on laupäeval vaid üks osa üritusest. Laval on ka erinevad esinejad. Täpsem info on sin: pardiralli kava!

Laste puhul tundub vähk alati ülekohtune. Raha ja asjad ei saa enamasti sellega kaasnevat valu kompenseerida. Samas on nii selle ürituse kaudu kui ka muul ajal toetamine üks vähene asi, mida me kõik nende laste ja perede heaks teha saame. 

Samuti mäletan seda, kui meie Marial oli kõigest (!!!) veremürgitus, siis oli palju abi igast hoolivast inimesest ning igast summast ja muust toetusest, mis meieni jõudis. Sellest kogemusest saad lugeda siit:  Maria haiguslugu Soome haiglas. Seega saan väga hästi aru, kui oluline on sellisesse olukorda sattunud perekondade toetamine.

Anna oma panus ja see läheb õigesse kohta! 


*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6a, 4,5a ja 2,5a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 10 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad"- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagrit. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com