Rahakrati hiljutisest mitmekümne sissetuleku omamise postitusest motiveeritult panin ka enda sissetulekud kirja. Endal oli ja on ka täitsa põnev.
Loomulikult teadsin ma ka enne selle postituse lugemist, et kust mulle raha sisse tuleb. Samas aga avastasin, et tegelikult olen ma kohustuste nimekirju hulga hoolikamalt pidanud, kui sissetulekute omi. Ehk et need on käinud kõrvuti, mitte aga nii, et ma keskenduks sissetulekutele.
Nüüd on mul aga eelarve excelis ilusti sissetulekute leht eraldi ja tunne seda vaadata on hoopis teine.
Netoväärtus muutis maailma
Minu rahamaailma muutis suuresti eelmise aasta algus, kui Kadri Mäsak tutvustas mulle MyFinancieri programmi ning selle osana oma netoväärtuse arvestamist. Paljude jaoks on kulude-tulude arvestamine juba uus tegevus ning seega arvasin, et olin järjepidevalt oma rahaasjade haldamises tubli olnud. Mõistmine aga, et netoväärtus on hoopis olulisem, kui igakuised kulud-tulud, oli minu jaoks äratav hetk.
Veelgi ägedam oli muidugi vaadata, mis mu netoväärtus siis tegelikult on. Ehk siis, et kui varadest kohutused maha võtta, kui palju sellest alles jääb. Minu jaoks on viimane pool aastat selles suhtes muidugi eriti mõnusalt turvaline olnud, sest nüüd ma tean taas suuremas osas, et millised on minu varad ja mida minult ära võtta ei saa. Ehk et lahutuse käigus on kohtus vaidlemisel veel vaid üks maja, kuid muude varade osas lahutuse jõustumise tõttu enam mingeid jagamisi tulla ei saa.
Aktiivseid sissetulekuid rohkem
Sain kirja, et mul on 7 passiivset (laenutustasu, dividendid jne) ning 9 aktiivset (ajakirjale artiklite kirjutamine, õhtuste börsiuudiste kirjutamine, lugejatega kohtumised jne) sissetulekute allikat. Samas näiteks koolitused mahuvad mõlemale poole, sest lindistatud koolitused isekirjastamise ning ajajuhtimise nippide kohta on passiivsed sissetulekud, samas aktiivsete kohtumistega koolitused, mille kohta saab infot FB grupis Lugedes Rikkaks, on aktiivsed allikad, sest pean ise nende jaoks kohal olema.
Samuti ei tule kõigist allikatest sissetulekut igakuiselt.
Näiteks raamatute laenutustasu saan kord aastas, aga oma tabelis jagasin selle kõigi kuude vahel ära. Eelmise aasta eest oli minu laenutustasu netosumma kokku 3649 eurot, seega igale kuule läks sellest kirja 304 eurot.
No ja näiteks Balti aktsiate eest laekuvad dividendid enamasti kord aastas, kuid sissetulekuallikana on see mul eraldi kirjas. Sellest, miks ma küll veel kohe üldse investeerima ei peaks, olen kirjutanu varem. Loe SIIT!
Seoses laste hooldusõiguste kohtuasjadega olen juba mõned korrad ikka lastekaitsele saanud selgitada, et kui palju ma siis ikkagi tööl käin ja kui palju aega lastega olla saan.
Tööaja arvestuse tabel
Personalijuhina töötamise ajast mäletan, et tootmise poolel olid kasutuse tööaja arvestuse tabelid. No ma tegin nüüd selleks suveks taas endale ka ühe. Ma aegajalt ikka teen sellist täpsemat jälgimist, et näha, kui palju ja millele mu aeg kulub. Kogu aeg ei ole vaja, aga kui töö iseloom ning osakaalud taas muutuvad, siis on hea ülevaate saamiseks mõnda aega ennast jälgida.
Näiteks arvutasin välja, kui palju on mu tunnitasu erinevate artiklite kirjutamisel. Nii panengi kirja, et kui palju ma ühel päeval ühe või teise sissetuleku jaoks tööd olen teinud ning kui palju sellega teeninud. Jah, kuupõhiselt ma loomulikult tean seda, aga kui vaatad, kuhu ja mille jaoks iga päev oled tööd teinud ning kui palju sel päeval päriselt teeninud, siis on see hoopis teine pilt.
Samuti tekib enda jaoks parem pilt sellest, millise sissetuleku allika peale tasub rohkem aega kasutada ning millisele vähem.
Hea harjutus on see näiteks ka kuupalgalisel töökohal töötades, sest siis saad aru, kui palju tegelikult tehtu tööt eest palka saad ja mida su tegemised päriselt väärt on. Seda näiteks juhul, kui kuupalga välja teenimiseks teed tegelikult tavapäraste tundide asemel tasuta lisatööd. Samuti tasub arvestada, et mida sa ei suuda teha, kui kuupalga eest tööl käid- ehk et kui siis suudadki vaid ühel kohal töötada, siis mis on sissetulek, mis jääb samal ajal teenimata?
Minu jaoks üks suurim väljakutse on ühel hetkel kirja panna, kui palju ma tegelikult ühe raamatu kirjutamisele aega kasutan. Tean, et ühte raamatut võib kirjutada terve igaviku, aga see ei tähenda, et sa nii palju tunde ka päriselt teosega tööd teed. Samas pole ma mitte ühegi oma raamatu puhul päriselt kokku lugenud, et mitu tundi sinna on läinud. Võtan plaani.
Kuidas saada kokku kuutasu?
No ja sealt edasi tuleb siis seda lihtsalt tegema hakata.
Jah, suvevaheaega pidavate 5 lapse emana ei lähe mul hetkel ajaliselt kõik nii, nagu sooviks. Samas on lootust, et mul tuleb äkki üks puhkenädal, nii et siis saab kõik tegevussuunad taas aktiivselt üle vaadata.
Täpselt oma tegemiste jälitamine on aga suureks abiks, et toimuvast aru saada.
Kas peabki tabelite orjaks jääma?
Kõike alati ja järjepidevalt jälitada mina pole suutnud. Pole ka mõtet. Tabelite orjaks jääda pole mõtet. Kui nende täitmine võtab töötamisest kauem aega, siis see küll väga produktiivne enam pole. Kui näiteks tööd jälle jooksevad sarnases rütmis, siis pole enam nii oluline iga kord kirja panna näiteks iga minutit, mis mingi artikli kirjutamisele olen kasutanud. Siis on see juba selge.
Ning kui taas näiteks nädalaplaan liigub mingisse stabiilsemasse rütmi, siis ei pea iga oma ajakasutust kirja panema. Olusid muutes on aga taas hea uus pilt numbrite ja graafikutena endale silme ette tuua.
Kui sa seda veel teinud pole, siis minu lihtne soovitus ongi: pane kirja, millised on su erinevad sissetulekuallikad, kui palju need väärt on ning kui palju neile aega kasutad.
Kas sina oled seda juba teinud? Millised on kogemused? Või millised on veel nipid, mida sel teemal kasutanud oled?
***
Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.
