kolmapäev, 22. märts 2017

Kadunud kirjanike jälgedes

Märtsikuu keskpaik on aeg avastada, et kirjanikud on kadunud! Ei, mitte päriselt, vaid netimaailmast.

Nimelt on teatavasti märtsis emakeelepäev. See tähendab meie päevaplaanimajanduses, et emakeel ja raamatud ja lugemine ja kirjutamine on tähtsad. Ma ei toeta päevaplaanimajandust ehk seda, kus mingil päeval on mingi teema väga oluline ja ülejäänud aasta sellele tähelepanu ei pöörata. Kuid teiselt poolt - hea, kui sellelgi päeval tähelepanu pööratakse.

Minu jaoks tähendab see, et novembris juba tulevad esimesed kutsed, et võiks märtsikuu teisel nädalal mõnda kooli või raamatukogusse esinema tulla. Nii ka sel aastal.


Kuna mul on viimasel ajal raamatuid ilmunud tempoga üks kuu=üks raamat, siis lõpuks oli aeg ka esitlusteks. Seega lisaks koolides ja raamatukogudes kohtumistele toimus eelmisel nädalal ka kaks raamatuesitlust. Need aga olid sellised, milliseid ma pole kunagi varem korraldanud - ehk siis koos täitsa võõraste inimestega. See tähendab, et mõlemad esitlused tegime mitme inimesega, aga omavahel me varem kohtunud ei olnud. Oleme facebookis suhelnud, aga mitte kunagi kohtunud. Õigemini - nii Ene Sepa kui Margit Sarapikuga kohtusime 2010.a noorteromaanide konkursi auhindade jagamisel, sest meie kõigi teosed said seal mingi koha või äramärkimise osaliseks.


Kolmapäeval, 15.märtsil esitlesin Tartus oma raamatu "Tähtajaline elu" 1.ja 2.osa. Ene Sepp tutvustas oma noorteromaani "Vabandust, aga mis asja?!".

Nagu ütlesin, suhtlesime päris elus esimest korda. Täiesti hämmastav, kuidas ilma igasuguse kokkuleppimiseta meil jutt lihtsalt jooksis. Täiendasime teineteist, jätkasime teineteise juttu ... ülimalt lahe!


Neljapäeval, 16.märtsil oli minu jaoks esimene kord Tallinna Solarises raamatuid esitleda. Solarise raamatupoes olen lilled saanud romaanikonkursil äramärgitud teoste eest. Mu romaan "Homme on ka päev" sai just selles samas poes teada, et jõudis äramärgitute sekka.


Seekord tutvustasin mina taaskord oma noortekat "Tähtajaline elu". Margit Sarapik rääkis noortekast "Õhku joonistatud naeratus" ja Anne-Mari Alver tutvustas lasteraamatut "Atsi tunded". Lasteraamatu sain ka kingituseks. Esimese õhtuga lugesime lastega pool sellest läbi, järgmisel päeval võttis Joosep selle lasteaeda. Ehk siis meie lastele meeldib see raamat niiiii väga. Päriselt. Loomulikult ka selle suurepärased pildid.

Kirjutamise ja kirjastamise töö on minu jaoks tõsiselt hoo sisse saanud. Kaks aastat töötamist "maksab kätte" lõpuks ometi ... aga põhiliselt tähendab see seda, et on palju tööd.

Aga lähipäevil kirjutan kõigest edasi!

Igatahes olen nüüd taas olemas!


*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

teisipäev, 7. märts 2017

Pere sai päeva, aga mitte perepiletit

Üle hulga aja avanes taas võimalus teha üks perepäev vähendatud koosseisuga. Jätkuvalt tõbine Christian jäi vanaisa juurde.

Loomulikult sai valikuks lõõgastav vesi. Enne sisenemist oli siiski võimalus vihastada: perepiletiga saavad sisse vaid vanemad ja 2 last. Nii tuli Mariale eraldi pilet osta. Ma saan aru, et majanduslikult kalkuleerivale ettevõttele pole lasterikkad pered kasumlikud, aga siis ei tohiks perepiletit ka PEREpiletiks nimetada!!!

Ülejäänud üritus aga kulges lõõgastunumalt:



No olgu - nii helesinine see üritus ikka polnud! Nimelt hakkasi lapsed ju suht kiirelt ise torust alla laskma. Algul tuli veidi juures valvata ja valgusfoori mõtet selgitada, kuid siis jooksid lapsed juba ise ringiratast.

Kuni...
"Huuh, ma käisin selles mustas torus. Seal on värvilised tuled ja... nii hirmus, et see ajab hulluks!" teatas Maria ühel hetkel õhinal.

Ahah, see must toru on jah selline, kust ma lasin ühe korra alla ja siis rohkem ei julgenud. Kiire ja hirmus oli. Aga meie nelja-aastane tuli varsti sealt veel korra alla.

Igatahes oli veekeskus üks igavesti hea valik. Jätkuvalt on nii vägev näha, kuidas iga päevaga muutub võimalike ühiste tegevuste nimekiri pikemaks, sest lapsed saavad suuremaks ja osavamaks ja vastupidavamaks. Äge!


*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!

reede, 3. märts 2017

Tule minu 35.sünnipäevale ehk suur raamatupidu!

Tead, igal aastal samal ajal on sama mure: tuleb enda sünnipäev, aga ei taha nagu päev otsa kokata ja koristada, aga tahaks nagu sõpradele kuidagi tähtis olla ... no neile, kellele olen ... Hea võimalus kohtuda nendega, kellega mingi põhjusel pikem suhtlemise paus on sisse tulnud ... samas nagu kõigiga ei jõua, sest aegade jooksul jõuab inimesi meie kõigi eludest läbi käia päris palju ...

Kõigi nende mõtiskluste tulemusena leidsin üles sellised vahvad pildid:





Täpselt nii rõõmsameelselt kavatsen ka sel aastal tähistada seda, et saan 10.märtsil aastakese elukogenumaks.

Seekord kutsun oma sünnipäevale Sind ka, sest kui Sa juba siinsel lehel oled, siis ilmselt huvitavad Sind minu tegemised. Ürituse kohta loe täpsemalt siit:

 Heli 35 ehk suur raamatupidu

Kutse tekst on selline:

Hea sõber!
Täpselt nädala pärast on nii, et mul täitub 35 aastat olemasolemist! Sööma-jooma asemel on seekord mõte seda pidada teisiti. Kuna minu olemasolu suur osa on RAAMATUD, siis teeme üheskoos minu sünnipäeva auks seekord suure raamatupeo!

Kui Sa tahad minu sünnipäevanädalal osaleda, siis ole nii armas ja kingi endale üks minu raamat! Selle saad suurematest raamatupoodidest. Kui ise kohale ei viitsi minna, siis telli e-poest. Raamatupoed siis pärast ütlevad mulle, kui paljud mu sõbrad sel nädalal minu peale mõtlesid :)

Raamatut on soovitav hiljem ka lugeda. Ja sealt saad teada, mida mina Sinule mõeldes kirja olen pannud. Jah, täpselt nii! Sest kui Sa oled mu sõbralistis, siis ilmselt oleme kuidagi kokku puutunud. Kõik inimesed ja juhtumid, mida olen elus kogenud, on aga andnud mõtteid raamatute jaoks. Seega, kui oleme sõbrad... isegi kui me praegusel hetkel kõige aktiivsemalt ei suhtle, siis oled kindlasti mingil moel mu raamatutes. Aitäh, et olemas oled ning oled aidanud mul kõiki neid teoseid kirjutada.

Ja selle nädala jooksul, kui mõtled rõõmuga mu vananemise peale, kingi endale palun üks minu raamat... ja vähemalt sirvi seda... kui aga eriti julge oled, siis sukeldu lugemisse kohe täie tähelepanuga!

Ilusat minu sünnipäevanädalat meile kõigile! :)

Kallistades,
Heli (veel 34a)


Ma olen juba ette väga rõõmus kõigi üle, kes osalevad! Mina tulen Sinu sünnipäevale ka hea meelega!

*****
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!