pühapäev, 2. august 2015

Elu nagu muiste- mees tuli merelt...

Tänase päeva veetsime taas looduses. Puhkus ju ikka. Minu jaoks algas see meie praeguses kodukirikus Sievis. Seejärel aga algas elu nagu muiste- mees tuli merelt ja lapsed võtsid teda vastu:


Ehk siis Herlend tegi teoks unistuse, millest on aastaid rääkinud- läks oma lastega kalale. Ma ei hakka siis täpsemalt seletama, kuidas Maria juba enne paadi vette jõudmist karjus, et tahab maha...ja kuigi ta oli seejärel nõus siiski järvele minema, siis kohe, kui õnged olid vette visatud, hakkas ta tagasi maale nõudma.


Varsti lisandus ka Mathias, sest paat ju kõikus...ja seejärel ka meie hulljulge Joosep. Nii tulidki lapsed maale tagasi ja Herlend läks üksinda meile lõunasööki kalastama (hea, et me enne poe vorstist tühjaks ostsime...).


Laste jaoks hakkas parim osa siis, kui Herlend üksi järvele tagasi sõitis. Kuna Joosep nagunii poolenisti korraks vette suutis kukkuda, siis said kõik ujuma minna. Nagu piltidelt näha, oli õhusoojus umbes 16 kraadi, ilm pilvine, vahelduvalt tibutas... ehk siis lastel oli niiiiii lõbus. Hea, et Herlend paadiga kaugemal oli, sest ta oleks lihtsalt laste vaatamisest siniseks läinud. Hüljes, nagu ta meil peres on (kõigil on nüüd naljakas!). Lapsed aga nautisid:


Sel ajal, kui mees merel ja lapsed ujulas olid, tegi naine tule üles ja pärast said kõik selle ääres kuivada:


Lõkke tegemine pole siin keeruline. Kogu see koht, kus käisime, on kohaliku vallavalitsuse hooldada. Siin on grillimise koht, mingi katusealune ja lõkkekoht. Samuti puukuur kuivade puudega. Loomulikult ka välikäimla, milles on mitu-mitu rulli WC paberit. Ja kõik on ilus ja puhas ja hooldatud. Kõigile kasutamiseks. Igaüks tuleb. Naudib päeva, koristab enda järelt ja läheb....