kolmapäev, 22. aprill 2026

Mida raamatu "Langenud müürid" esitlusel rääkisin, mis rääkimata jäi ning kes sai fännipildi?

Minu tutikas raamat "Langenud müürid" ongi nüüd Tallinnas esitletud! 

Mul on aga päriselt tunne, et kõik asjad jäid raamatuesitlusel rääkimata. Räägitud sai muidugi palju, aga mul tuli pärast nii palju häid mõtteid, mida oleks tahtnud veel öelda ... no nagu ikka sellistel puhkudel. 

Alustades sellest, et miks ma seekord oma raamatut Apollo Plaza Apollo raamatupoes esitlesin. Nimelt käisime märtsis ühe lapsega seal kinos ja otsustasin selle uue raamatupoe ka üle vaadata. Kohe, kui seda lavanurka seal nägin teadsin, et tahan seal istuda ja ... parim võimalus seda teha on ikkagi raamatuesitlusel. 

Kogu esitlus sai ka linti võetud, nii et näed seda täies pikkuses siin: "Langenud müürid" raamatuesitlus. 

Kellega rääkida?

Raamatuesitluse suur küsimus on alati, et kes võiks minuga vestlema tulla. Seekord taipasin äkitselt, et Helen Roots intervjueerib ju pidevalt inimesi. Miks mitte ka mind? Nimelt oleme Äripäevas mõnda aega lauanaabrid olnud. Enne ja pärast seda on Helen aga toimetanud suure osa minu raamatutest. 

"Langenud müürid" on samuti tema toimetatud. Seega oli hirmus ka, sest ma ei teadnud, kui keerulisi küsimusi ta minu käest küsib. Äkki ma ei teagi vastuseid ... 

Ühe teemaga jõudsimegi kardetud kohta. Nimelt küsis Helen üksikisadest kirjutamise kohta. Ma siis vastasin juba, et pole seda teinud, aga ... siis tuli meelde, et Helen ju toimetab juba mu järgmist raamatut "Suvepäevad Naantalis", milles üheks tegelaseks on just ka üksikisa. 

Pildistama tuli jällegi Pille Väljataga. Ta on ka varem mu raamatuesitlustest 1000 emotsiooni pilte teinud ja neid on alati pärast hea vaadata. 

Kuhu mu tähelepanu läks? 

Vastustele mõtlemise asemel haaras suure osa mu tähelepanust tegelikult mu 7-aastane tütar. Nimelt ei tulnud tema esitlusele üldse minu pärast. Ütles selle kohe otse välja. 

Johanna nimelt teadis, et tulevad ka "Parem kui 99" mängust tuttavad Karenn ja Marten. No ja kuna Johanna on neid mitu pühapäeva järjest telekast vaadanud ja ta teab, et nad on minuga toredad, siis Johanna oli täiesti kindel, et nad on nii ägedad ja tema lemmikud saates osalejad ja nad on telekast ja ... 

Enne esitluse algust ei jõudnud ma neid omavahel tutvustada. Ei olnud probleem! Johanna hiilis ja hiilis ja ... siis tegi ennast ise tuttavaks ... ja hakkas rääkima ... ja rääkima ... ja ... Ma ei teagi, mida veel. Pärast sain teada, et pool perelugu sai räägitud. Ilmselt sama palju, kui mina samal ajal laval rääkisin. 

Nii ma siis mõtlesingi terve raamatuesitluse, et kas öelda lavalt: "Johanna, mine kohe meestest eemale!" ... või oleks see veider ... eriti kui pärast videost vaadata ...

Aga no mehed said oma esimese fännipildi saates "Parem kui 99" osalemise järel (minul paluti viisakalt pildilt lahkuda ... Johanna poolt). 

20 minutit iga lapsega ei ole tund

Õde Eve tõi kohe pärast esitluse lõppu ilusti välja, et kuigi ma ütlesin, et kui ma iga lapsega räägin päevas 20 minutit, siis see on kokku tund aega, et ... tegelikult see nii ei ole. No ... ma pidin nõus olema. Aga ma ise ei pannud üldse tähelegi, et jutu käigus nii ütlesin. 

Ehk et kui te nüüd ka kuulate, et ma siin nii ütlen, siis tegelikult ma tean küll, et minuteid ja sente arvutatakse erinevalt.

Kust tulid "Langenud müürid"? 

Iga raamatu puhul tahetakse muidugi teada ka seda, et kust see raamat tuli ja kui palju selles on mind ennast. 

Lühidalt öeldes on nii, et eks seda raamatut oli mulle endale vaja. Nagu kõiki mu raamatuid. See aga ei tähenda, et see oleks elust maha kirjutatud. 

Raamatus "Langenud müürid" sain läbi mängida suhte võimalikkuse vältiva kiindumusstiili puhul. See on teema, millega paljud meist kokku puutuvad ja mida minu eluski on korduvalt olnud, aga mida ma varem sõnastada ei osanud. 

Kiindumussuhete teooria on mind oma mineviku mõistmisel palju aidanud. Seda, et inimesed jagunevad äreva, vältiva või turvalise kiindumusstiili vahel. Ennast ja ka teist mõistes on hulga lihtsam paljusid asju lahendada ning mõista, mis on muudetav ja mis mitte. Mida saab inimene ise muuta ja ... millest tuleb eemale astuda. 

Kogu raamatuesitlus on järelvaadatav! 

Ma võiksin nüüd kogu raamatuesitluse ümber kirjutada, aga ... sa võid ka ise siit vaadata: 

Raamatuid on mul kodus veel vaid mõned pakid, nii et kui tahad pühendusega raamatut, siis ole kiire ning telli siit: "Langenud müürid"

Kui raamat loetud, siis palun jaga oma arvamust ikka ka oma sotsiaalmeedias (tägi mind ka), Goodreadsis, FB Lugemise väljakutse grupis ja niisama sõbraga. Olen sulle juba ette selle eest hirmus tänulik! 

No ja ... eks mina kirjutan nüüd ikka uusi raamatuid ... mida mul endal vaja on ... ning loodetavasti ka teistel. Siiani on see nii toiminud! 

***

Mina olen Heli Künnapas (44), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (17a, 15a, 13a, 11a ja 7a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 40 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar