teisipäev, 18. august 2015

Maria haiguslugu Soomes- 4.osa

Mul on nii hoolitsev pere- aitavad ilusti kaasa, et mul ikka kogu aeg midagi kirjutada oleks.

Mõnikord on mul hea meel, et mul on õigus...mõnikord mitte. Iga kord haiglauudiseid kuuldes tean, et ükskõik, kui hästi on, siis tegelikult ei ole mitte midagi ju veel kindel.

Algul planeeritud ühest haiglanädalast sai kaks...nüüd aga avastati Marial jalas põletik, nii et vähemalt üks nädal tuleb veel tal issiga kvaliteetaega veeta. Põletikunäit on nüüd 9 (esialgse 270 asemel). Lapsel aga ei tohtivat see näit üle 3 tõusta ning 10ga pidavat kindlasti haiglasse minema.

Haigla arve puhul tähendab see muudatus, et 226 eurost sai pea 500 eurot...millest nüüd umbes 700... Nii et postitus "Raamatutega haiglaarvete vastu" on jätkuvalt aktuaalne üleskutse kõigile raamatuhuvilistele (p.s. täna läksid esimesed raamatud teele ja homme uuesti postkontorisse)

Homseks on narkoosiga magnetuuringu aeg kirjas ja kui vaja, tehakse pisike lõikus, et mingi põletikukolle eemaldada.

Eile õhtul avaldus Marial ka allergia antibiootikumi suhtes. Hea osa on see, et suure vaevaga lapsele külge saadud torud eemaldatakse...ja ta peab suu kaudu AB-d omistama hakkama (palju õnne, Herlend! Ma ei kujuta ette, kuidas see välja näeb!).

Herlend arvas küll, et Marial on USB liides küljes ja peaks laadima, kuna kisub juba punaseks...

Poisid hakkavad ka kodus juba lollakaks minema. Ei ole nii, et kui on palju lapsi, et siis ühe puudumist ei näe. Ikka näeme. Kallid inimesed lähevad meelest vaid unustamise ja elust kustutamise teel...Maria ja Herlendiga aga meil seda plaanis ei ole...ja nii ongi selle asemel hoopis hirmus igatsus.