Paide arvamusfestivalile jõudsin esimest korda. Ise avaldasin arvamust Vabaerakonna telgis maaelu ja kodukondade teemalises arutelus. Meil kukkus see küll välja rohkem küsimuste-vastuste vooruna, mitte aruteluna, aga mõtteid sai vahetatud ikka.
Päev algas minu jaoks fantastiliselt, sest kõik tuttavad, kes vastu tulid, võtsid mind vastu kallistusega ja ikka küsiti ka Maria tervise kohta. Nii armas! Me oleme nende inimestega umbes pool aastat koostööd teinud ja kõik on nii hoolivad. Väga südantsoojendav oli. Ma ei mäleta, millal mind ühe päeva jooksul nii palju kallistati... (tuli meelde- kuu aega tagasi laagris!).
Ülejäänud aeg oli võimalik ringi käia ja teisi kuulata. Mulle nii meeldis Linnateatri vestlus alkoholi teemal. Eriti Evelin Võigemast. Ta on minu arust nii vahva naine. Üks esimene Evelini-mälestus on minu jaoks umbes 2004-2005.aastal (ma töötasin igatahes sel ajal alles Siseministeeriumis) Linnateatri etendus "Kaotajad", mis puges tükiks ajaks südamesse. Aga Evelini muud rollid ning tegemised... lihtsalt vahva naine!
Üks vahva laul sellest muusikalist oli näiteks Kõrge lend (pildid video taustal pole küll üldse see...aga ma ei leidnud praegu paremat videot).
Alkoholi teemal aga tuli nii Evelini kui teiste käest päris mõtlemapanevaid mõtteid (praktikud, nt Jan Uuspõld olid ka diskussioonis). Üks põhiline on see, et alkohol ei lahenda probleeme, vaid lükkab nendega tegelemise edasi. Alkohol ei anna sulle loovust ja ideid. Kui varasemalt oli normaalne, et isa ja sõbrad panid õhtul viinapudeli lauale ja õhtu otsa selle ümber jaurasid, siis tänapäeval suures osas (meie omas ka!) see kindlasti hirmutaks lapsi... jne-jne. Iga arutelu kestis 1,5 tundi, nii et selle aja jooksul jõuti rääkida paljugi.
Mina käisin ringi nagu laps kommipoes- tahaks igale poole minna, kõike kuulata...aga peab valima.
Sain tõsise ühtsus-elamuse, sest kõik olid koos. Kohe algul tuli vastu Marianne Mikko, kes ilusti teretas...tegelikult ma ei mäleta, kas me oleme kohtunud (jah, ma ei mäleta, sest üritusi koguneb juba päris palju, kuid reaalsem on, et me pole ja ta lihtsalt teretas kõiki, kes jäid segaduses näoga otsa vaatama ja mõtlema, et kas nad on kohtunud). Ja sealt edasi oli üks prominentide paraad- näitlejad, poliitikud, teleinimesed, igasuguste erialade spetsialistid... Ja kõik rahulikult kõrvuti!
Päeva naelaks oli erakonnajuhtide debatt. See polnud tavaline poliitiline väitlus, vaid küsimused olid stiilis "vaata kõrvalseisja silmisse ja ütle, millepärast on hea temaga koostööd teha?" jne. Paari teise vabaerakondlasega läksime varakult kohale ja saime head kõrged istekohad. Meil oli ülimalt lõbus juba enne debati algust ja üha naljakamaks läks. Selle ürituse puhul oli minu jaoks lõõgastav osa (peale naermise!) see, et teised naersid ka...ja sama koha peal...ja keegi ei pidanud kellelegi selgitama, miks üks või teine asi naljakas oli... Kõik said aru! See võib kõlada imeliku tähelepanekuna, aga kui asi puudutab poliitikat (eriti naljategevat poliitikut!), siis ei ole ikka nii, et igas seltskonnas sellest aru saadakse.
Nii et lihtsalt hea tunne oli taaskord olla kohas, kus nii palju häid mõtteid lendu lasti.
Ainsa kurva tunde jättis sisse see, et mõtteid oli nii palju, et ei jõunud ühtegi lõpuni mõelda. Igast otsast tuli kohe järgmisi peale. Aga ega need peast ju kusagile ei kao ja õigel ajal on olemas.
Lõpuks aga pilt sellest, kust meil päike paistab:
Õnnele lisas õnne juurde kallis Millu Mallukas (ehk haiglas olev Maria), kes teatas, et ta kõnnib palatis (öösel kell 21.30!!!).
Nii et "mõni hetk on ilusam kui teine....mõni hetk on kohe väga-väga ilus..."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar