kolmapäev, 20. detsember 2023

Kuidas nõustajad on minu elu muutnud ja kuidas saad koos minuga oma 2024.aasta ilusaks teha

Minu selle nädala oluline tegemine oli, et üle 1,5 nädala jõudsin taas pereterapeudi vastuvõtule. Olen seal nüüd septembrist alates suht regulaarselt käinud, kuid haiguste tõttu jäi seekord pikem vahe. 

Mõned päevad enne kohtumist tundsin, et oleme eelmiste kohtumiste käigus väga suure töö ära teinud ja mul polegi nagu seekord midagi rääkida. Päev enne kohtumist sain aga kirja 2 lehekülge teemasid, mida oleks vaja arutada. Need lihtsalt voolasid minust välja. See oli üks näide, kuidas asjad meie elus juhtuvad ja kulgevad ning kui neile teadlikult tähelepanu ei pööra, siis ei mõtlegi, et peaks nendega tegelema. 

See omakorda tähendab, et mu elus on sel ajal mitmeid teemasid, mis on tegelemata, kuid see olukord mõjutab mu hakkamasaamist ikkagi. 

Rääkides mõtted selgemaks

Terapeut, psühholoog, mentor - erinevad inimesed, kellega koos on hea oma mõtted selgeks mõelda. Ma olen aastate jooksul erinevate teemadega erinevate inimeste juures käinud ja ei mäleta korda, mis oleks tulemusteta lõppenud. Ehk et igal kohtumisel saab miski minu elus paremaks ja liigub kiiremini edasi. 

Sellised kohtumised tähendavad enamasti, et minu käest küsitakse küsimusi ja mina räägin. Ise ütlen, mis saab edasi ja mis on õige ja millised on variandid. Sest tegelikult enda sees ma ju tean seda kõike. Lihtsalt keegi peab küsima õigeid asju ning näitama, et see, mida tavaliseks pean, ongi mingi teema. 

Istun aardekasti otsas

Minu ülivana teema on see, et järjepidevalt kuulen, kuidas istun ise aardekasti otsas, milles on minu teadmised, oskused ja kogemused, aga ma ei jaga neid. Mõnikord jagan, aga ... mitte väga. No ja siis on kusagil inimesed, kes vajaksid just seda, mida mul on neile anda. Eilne kohtumine polnud erand- taas jõudsime selle teemani. 

Eile rääkisime terapudiga muidugi taas ka põhjustest, miks ma selle oma aardekasti otsas istun. 

Üks asi on see, et pean oma pereelu korralduses veel edasipidi muudatusi tegema. Oleme lastega nende viimaste aastatega väga pika teekonna läbi käinud. Nüüd on aga aeg järgmisteks sammudeks ja etappideks. 

Suurim takistus minu teadmiste jagamise teel on aga olnud see, et ma mõtlen kogu aeg, et see, mida ma tean, on ju nii loogiline ja tavaline ja kõõõõõõik teavad seda kõike. Kui ma korrakski rahulikult mõtlen, siis tean, et tänaseks olen niiiiii palju targem kui oli Heli 2022.aastal. Rääkimata 2015.aastast. 

Vestlused, kus minu käest nõu küsitakse, tunduvad minu jaoks tavapärased sõbralikud soovituste andmised. Isegi mentorkohtumiste puhul tunnen, et räägin inimestele tavalisi asju. 

Tegelikult aga olen neil kohtumistel saanud korduvalt kogemuse, et minu tavaline ei ole kõigi tavaline. See pole enamuse inimeste tavaline. Ja mul ei jää see meelde. Mõne aja pärast, kui jälle on kohtumistes pikem vahe tunnen, et kõik teavad seda, mida mina tean. Aga see pole nii. 

Minu ilus elu 2024

Eilsest inspireerituna olen valmis ise inspireerima. Ehk et juba järgmisel nädalal teen veebiseminari teemal "Minu ilus elu 2024 - milliste sammude abil seda luua?". Võtan seal kiirelt läbi kõik olulisemad teemad, millest sõltub, kuidas su aasta läheb. 

Veebiseminaril jagan samme, mida ise oma elu korraldamisel teen. Jällegi - ma teen paljusid neid asju aastaid ... aastakümneid ... seetõttu tundub, et need on tavalised. Olen harjunud, et inimesed minu käest küsivad: kuidas sa hakkama saad? Juba enamus aega üksinda 5 lapse kasvatamine pidavat keeruline olema. Teatud sammud on lihtsalt nii loomulik osa minu elust, et ma ei mõtlegi neile. Järjepidevalt aga lisan muidugi uusi samme, mis aitavad edasi. 

Loodan väga, et sulle võiks minu teadmistest kasu olla. Kui arvad, et on, siis veebiseminarile registreerumiseks kirjuta helikunnapas@gmail.com. 

Kui soovid minuga otse ainult sinu teemasid arutada, siis saame teha 1:1 mentorluskohtumise. Selle sooviga kirjuta samuti helikunnapas@gmail.com. 

Mina olen küll põnevil, kui oma aastalõpu- ning uue aasta plaanidele otsa vaatan. Mis tundega sina aastat lõpetad ning järgmist aastat planeerid? 

***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

teisipäev, 19. detsember 2023

Kuidas me sel aastal detsembrikuust läbi saime?

Detsembrikuu on läbi aegade ikka kiire kuu olnud. Seekord on aga tunne, et oleme lastega kuidagi väga sujuvalt sellest läbi tulnud. 

Jah, praegu võib juba öelda, et oleme detsembriga hakkama saanud, sest tänaseks on kõik lapsed kodust läinud, seega ilmselt oma õiges kohas. Homme on ootamas vaid MUBA kooride kontsert, nii et kui ka sellega midagi valesti läheb, on väga väike kogus asju, mis saaks veel valesti minna. 

Ootamatu puhkus

Loomulikult on detsembris alati kiire juba seepärast, et kooliasjad tahavad lõpetamist ning peale tulevad proovid ja esinemised. 

Kuna mõlemas laste koolides on trimestrid, siis tegelikult detsembris meil hinnete kordasaamisega kiire polegi, sest see tuli ära teha novembrikuu keskel. Uue trimestri lõpetamiseni on aga aega, nii et teoreetiliselt saab jaanuaris ka asju korda ajada. 

Kooli osas oli mul küll lastega kokkulepe, et eelmise nädala ehk viimase jõulueelse nädala teevad korralikult tööd, nii et midagi lohisema ei jää. Päriselt oli asi aga hoopis nii, et hiljemalt eelmise nädala alguseks jäid suurem osa lapsi haigeks. Nii oli kooli osas vabadus. Mitte midagi ei pidanud tegema, sest keegi lihtsalt ei suutnud midagi teha. 

Ühele lapsele tegime testi ka. Tal koroonat vähemalt sel hetkel polnud, kuid kes seda teab. Pikali maas nad siin järjest igatahes olid. Ise olin ka. See tähendas, et kiire töönädala asemel oli kõigil hoopis puhkus. 

Lasteaialaps oli terve, aga tema ka päris mitu päeva lasteaeda ei jõudnud, sest ma lihtsalt ei jõudnud ärgata. 

Edu kuusega

Oi, sel aastal olen enda üle nii uhke, sest meil on kuusepuu! Viimasel aastal maal elades sain ka ise sellega hakkama, et tõin kuuse ja panin üles ka, aga eelmisel aastal linnas jäi see tegemata. Nii oligi seekordne kuuse toomine ja ülespanek kuidagi samm edasi ja põhjus endaga rahul olla. 

Praeguseks on kuusk ühe korra ka pikali käinud ... ja mul pole isegi mitte kassi, ega väikeseid lapsi ... Aga no sellest veidi väikesest lapsest piisas. Ta tahtis puu otsast midagi vaadata ja ... No igatahes kõik lõppes kõigi jaoks õnnelikult. 

Viimased tegemised

Sel nädalal on lapsed kõik taas koolis ja lasteaias. Viimati oli see nii vist üle kolme nädala tagasi, sest enne koolilaste haigustralli oli lasteaiakas üle nädala kodus. Ütleme siis viisakalt, et ma ootan seda, et lapsed on veel 2 päeva minu juures ja siis tuleb 2 päeva, kus ma saan täitsa üksi olla ja päriselt pikad päevad tööd teha. Jah, ma armastan väga oma lapsi, aga 90% ajast üksinda lapsi kasvatades tuleb aegajalt ikka tunne küll, et tahaks töötada. Või puhata.  

Sain siin hiljuti koduvälises kontoris töötamise maigu ka suhu ja no edaspidi on kindlasti plaanis veel neid kontoritööpäevi ette võtta. Produktiivsus on ikka hoopis teine. 

Aastat veel ei lõpeta

Ise teen muidugi järjest tagasivaateid möödunule ning tulevikuplaane. Samas aastat veel kokku ei võta, sest nii palju jõuab veel ära teha. 

Eile käisin oma järgmise lapse klassis kirjanikuelust rääkimas. Jaanuaris ilmselt veel ühe oma lapse klassi ette. Jaanuaris hakkavad taas hoogsamalt kohtumised teistes koolides ja raamatukogudes. 

Hmm, hakkasin juba plaanidest rääkima, aga ... see on üks järgmine postitus. 

Kokkuvõtlikult võib öelda, et eks ikka on praegu sebimist, et kõigi teemadega nina vee peale saada, kuid samas muutub olukord igal liinil üha paremaks. Ujume välja! 

Homme õhtul on MUBA kooride kontsert Metodisti kirikus ning mul on seekord lootus päriselt ka kõiki kolme oma last laval näha. Eks tuleb lõpuni välja hinge kinni hoida, aga  ... kui see ka tehtud saab, siis on koolilastel jõuluvaheaeg käes. Lasteaias veel jõulupidu, mis seekord toimub koolivaheajal, aga kuna lapsed nagunii ikkagi minu juures, siis väga vahet polegi. Siis veel üks sünnipäeva ja ... ongi lastel jõulupuhkus ... ja minul tööaeg! 

Kuidas sul detsember läks? Anna kommentaarides teada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

kolmapäev, 13. detsember 2023

Kuidas lahutamise puhul kohtu kaudu laste suhtluskord ja hooldusõigus paika saada?

Pole eriline saladus, et viimaste aastate jooksul olen mitu korda laste suhtluskorra ja hooldusõiguse pärast kohtus käinud. Kuna te küsite minu käest suht samu küsimusi, siis püüan mõned vastused selgemalt siia kirja panna. 

Alustuseks olgu öeldud, et see on minu kogemus ja mu teadmised ning ma ei jaga professionaalset nõu. Kui asjad on väga keerulised ja sa ise hakkama ei saa, siis otsi abi professionaalilt. 

Minu senised kogemused on kirjas siin: 

22.09.2022 Me seame ennast nüüd siis Tallinnas sisse. Kohtunik lubas!

26.09.2023 Kuidas kohus seekord meie lapsed ära jagas

Mis on mis? 

Suhtluskord on põhimõtteliselt siis see, et millal ja kui kaua lapsed ühe või teise vanema juures on. 

Hooldusõigus on üldiselt öelde see, et kellel on otsustusõigus. Hooldusõigust väga lihtsalt Eestis ei jagata. Samas aga saab taodelda IGAKORDSET OTSUSTUSÕIGUST teatud küsimustes. Meie puhul näiteks siis taotlesin ma igakordset otsustusõigust laste hariduse, elukoha ja viibimiskoha osas ning need ka sain. 

Miks peaks kohtusse minema? 

Kõige lihtsam põhjus on ilmselt see, et kui omavahel ei suudeta asju paika panna või ei suudeta kokku leppida, et milline elukorraldus oleks lapse jaoks parim, siis pannaksegi see kohtus paika. Oht on muidugi see, et otsuse teeb inimene, kes tegeleb sinu pere ja lapsega mõned tunnid kogu oma elu jooksul. Tema teeb otsuse materjalide põhjal, mille sina ja teised kohtuasja osalised olete esitanud.  

Kui see kõik on aga tehtud, siis on lootust, et sul on kohtuotsus, mis paneb asjad paika ning pole omavahel enam iga liigutuse pärast vaja vaielda. See võiks anda kindlust nii mõlemale vanemale kui ka lapsele. 

Samas on kohtuotsuse täitmine aga lõpuks ikkagi tõlgendamise küsimus. Meie puhul on näiteks see, et paika on pandud, millistel nädalavahetustel lapsed on seal ning kui lapsed ei saa minna (haiged, mingi kooliga seotud üritus vms), siis kui teine pool ütleb, et pole võimalik mõne teise nädalavahetuse vastu vahetada, siis ... nii lihtsalt jääbki, et mul on üks nädalavahetus juures. Mina aga midagi teha ei saa, kui ta neid teisel nädalavahetusel ei võta. 

Samas, kui mina ütlen, et eelnevalt kokkulepitud nädalavahetusel lapsed mingil põhjusel ei saa minna, siis on tal õigus minu peale kaevata ja ma ei teagi, mida nõuda selle eest, et ma pole lasknud lastel minna. 

Aga isegi selle kummalise karistussüsteemiga on ikkagi lihtsam ja selgem, kui on olemas kohtuotsus. 

Kust alustada? 

1) mine kohaliku lastekaitse jutule - EI, lastekaitse ei saa suhtluskorda määrata, ega kedagi millekski sundida. AGA - lastekaitse saab anda esimese hinnangu olukorrale ning temaga saad arutada, milline võiks lapse jaoks hea variant olla. 

Kui lähed kohtusse, siis on kohalik lastekaitse igal juhul kaasatud ning peab oma arvamuse avaldama. Kui vanemad elavad erinevates piirkondades, siis on seotud erinevate piirkondade lastekaitsetöötajad (parandus: lapse heaolu spetsialistid!). Eelnevalt ise lastekaitsetöötajaga suheldes saad esiteks aru, kas sa oled oma arvamusega üksi või mitte. Võimalik, et tegelikult õnnestub lastekaitsel mõlema vanemaga suheldes midagi kokku leppida. Kui see töötab, on juba hästi. Mingitel juhtudel ilmselt aitab lastekaitse ka perelepituseni jõuda, kui see on võimalik. 

Perelepitusse ei saadeta vägivaldsete ja muude taoliste juhtumite puhul. 

2) tee avaldus kohtusse - pereasjades aitab kohus suht palju ka ise ning sa ei pea kartma, et kui kõiki asju kohe õigesti ei kirjuta, siis läheb kõik valesti. Kui kirjutad midagi valesti, antakse sulle aega, et taotlus õigesti vormistada või seda täiendada. 

Oluline on märkida, mida sa taotled ning lühidalt asjaolusid kirjeldada. Kui on mingi erijuhtum, siis juurde ka lisad või tõestusmaterjal (aga mitte kümnete lehekülgede kaupa).  

Minu puhul oli taotlus siis igakordne otsustusõigus laste hariduse, elukoha ja viibimiskoha osas. Lisaks oli esmases taotluses soov saada otsustusõigus laste kooliga seotud ürituste puhul välismaale saatmiseks. Sellest tuli muidugi olukord, kus lapsed võisid õpetajaga koos misiganes maailma otsa sõita, aga mina ise lastega üksi Lätti, ega Soome minna ei võinud. Vajalik oli see aga seoses erialaste ürituste ehk pillimängu meistriklasside ja konkurssidega. 

Igakordse otsustusõiguse kasuks rääkis see, et nii lastekaitse kui lastele määratud advokaat olid näinud, et meie vaidlused on järjepidevad ning väga vastuoluliste seisukohtadega. Seega polnud näha, et kui üks otsus ära teha, et siis kõik muud asjad ka laheneksid.  

Lastele oli vaja stabiilsust ja selgust. 

3) esmase õiguskaitse taotlemine - kui mingi küsimusega on kiire, siis saab esialgu küsida ka otsust esmase õiguskaitse raames. Meil näiteks oli vaja kiiresti koolidesse teavitada, et lapsed tulevad uude kooli, kuhu sisse said. Seega polnud aega päris kohtuotsust oodata. Nii sain esmase õiguskaitse raames õiguse otsustada, et lapsed tulevad Tallinnasse kooli ja et tohivad elukohta vahetada. 

Teoreetiliselt oli küll esmase õiguskaitsega öeldud ka see, milline võiks tulla lõplik kohtuotsus, sest vaevalt, et juulis lubatakse lapsed Tallinnasse kooli, 1.septembril alustavad seal kooliteed ning septembri lõpus ütleks kohtunik, et ei, tegelikult nii ei saa. Samas eks olenevalt asjaoludest oleks kõik võimalik olnud. 

4) lastele määratakse advokaat - minu üks suurim hirm enne kohtuvaidlusi olid õiguskulud. Nii, nagu paljudel teilgi. Ma ei mäleta täpselt, kas pidin seda eraldi küsima, aga ma arvan, et mitte ja lastele määrati riigi poolt advokaat. Ilmselt pole riiklikud advokaadid tippspetsialistid, aga normaalse raskusastmega asjades saavad ilmselt piisavalt hästi hakkama. Mina olen neilt saanud ära küsida kõik küsimused, mis mul on tekkinud, nii et eraldi õigusabi järgi puudust pole tundnud. Tema ülesanne on loomulikult küll esmalt olnud lapse kaitsmine. 

Ilmselt võid selle ka enda taotlusesse sisse panna, et soovid lastele riikliku advokaadi määramist (riigi õigusabi taotlus peaks see olema - aga seda siis lastele, mitte endale). 

Advokaat tuleb siis koju lastega kohtuma, vaatab üle elutingimused, suhtleb ka teise lapsevanemaga. Pead aga meeles pidama, et tal on samuti olemas vaid see info, mida ise kõik edastate. Kindlasti mõningaid asju näevad nad ise, aga endal tuleb ikka enne läbi mõelda, et mis sinu arvates päriselt lapsele parim on. 

5) kohtuistung - kui kõik osapooled on oma seisukohad esitanud, kõik on lastega kohtunud, siis kutsutaksegi sind kohtusse. See kõlab hirmsalt. Isegi peale mitut korda on see, kui e-mailile ilmub sõna KOHTUKUTSE natuke ebamugavust tekitav. 

Ma ei tea, kas kõigi juhtumite puhul, kuid mingite osas küll käib kohtunik ka kodus. Kuna meil käis suhtluskorra määramine aastase vahega kaks korda, siis esimene kohtunik käis kodus, teine aga enam mitte. Kuigi teine ütles algul ka, et peab küll lastega kohtuma, kuid kohtuistungi käigus saime kõik asjad nii kokku lepitud, et see polnud lõpuks vajalik. 

Kohtuistungil ütles muidugi üks lastekaitsetest, et näha on, et nende lastega on juba nii palju kohtutud, nii et ilmselt oli see üks asi, mis mõjutas. 

Suhtluskorra ja hooldusõiguse kohtuistungid on minu arust olnud rahulikud. Korda mööda antakse kõigile osapooltele sõna. Lapsed seal ei ole (ma ei tea, kas nad võiksid olla, kui keegi osapooltest seda tahaks). Oluline on teada, et kui midagi küsid või väidad, siis miks sa seda teed. 

Oluline on, et su väited lähtuksid LAPSE huvidest, mitte, et nii on lapsevanema jaoks mugavam. 

Sa ei saa ja pea kõigega nõus olema, kuid soovid ei saa lähtuda sellest, et teise poole elu lihtsalt keeruliseks teha. 

Kohtunikud pole rumalad. See tähendab, et kui tunned, et kuuled teise poole käest hunnikut väiteid, millele kõigele tahaks vastu vaielda, siis tihtilugu kohtunik märkab seda samuti ja kas ignoreerib kiuslikke väiteid või küsib ja täpsustab kõik üle nii, et sa ise täitsa ebaloogiliste asjade vastu vaidlema ei peagi. 

Tõestamine! Kõike, mida ütled, soovid, ette heidad, pead selgitama ja tõestama. Samas ei oota keegi, et sa mitu aastat tagasi olnud asju lahkama ja heietama hakkaksid. Olulisem on ikkagi, et kuidas asjad edaspidi võiksid toimiga, kuid see käib mineviku tõenäosuse põhjal ehk et mis siis on toiminud. 

Samas pole tegelikult vaja ka kõiki sõnumivahetusi jms kohtus ette kanda. Tihti piisab sellest, kui ütled, mida teine on öelnud ja kui ta vastu ei vaidle, siis ongi see väide vastu võetud. 

6) kohtuotsus - kohtus räägitud ja kokku lepitud asjad pannakse kirja ning sul ongi kohtuotsus. Kui kumbki pool selle peale ei kaeba, siis võiks sul olla uus toimiv elukorraldus. Seejärel jääb üle vaid seda täita ning õnnelikult edasi elada! 

AGA ... 

  • suhtluskorra ning hooldusõiguse küsimust võib uuesti algatada ... kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. See tähendab, et soovi korral võid peale iga otsust uuesti kohtus käia. Meie puhul läksin mina ise teisel korral uuesti kohtusse, kuna soovisin lisaks lastega välismaale mineku õigust. Teiselt poolt pandi vastuseks taas lauale KÕIK teemad, nii et hakkasime nullist pihta ka hariduse, elu- ja viibimiskohaga. Õnneks aga kohtunik ei näinud vajadust seda muuta. 

 

Kindlasti on mu kirjutises asju, mida peaks täpsustama ja nüansse, millega mina kokku ei puutunud. Samas on siin olemas mõisted ja sammud, mille leidmiseni mul läks mitu aastat aega. Kui lõpuks selle kohtuasjade jadaga pihta hakkasin, läks tegelikult lihtsamaks, sest siis oli teada, et ühel hetkel see määramatus saab otsa. 

Kindlasti ei saa kõik ka kohtust otsust, mida ootavad. Nagu aga ütlesin, siis hästi oluline on ise hästi palju infot välja tuua, sest kohtunik saab otsuse teha vaid selle põhjal, mida ta teab. 

Mina jäin hästi pikalt pidama selle küsimuse taha, et kui nagu nii kasvatasin pärast lõplikku lahkuminekut lapsi kuude kaupa täiesti üksi, siis tundus mõeldamatu, et tasuksin veel õiguskulusid. Kõige olulisem mõistmine minu jaoks oligi, et suhtluskorra ja hooldusõiguse asjad EI VAJA eraldi advokaadi palkamist. Samas, kui asja arutamise käigus tuleb välja, et sa tõesti ise hakkama ei saa, siis saad seda alati jooksvalt veel teha. Esimesed sammud aga saad ise ära teha ning asjadega päriselt liikuma hakata. 

Miks propageerida kohtuskäimist? 

Ütleme nii, et kui asjad läheksid lihtsalt, siis poleks kohut vaja. Ilmselt loevad seda postitust need, kes on minuga sarnases olukorras ehk et kui omavahel lihtsalt asjadega hakkama ei saada. Need, kellel on kõik lihtne, seda ehk tõesti ei vaja. 

Lapse huvides on aga stabiilsus ja selgus. Toimiv kohtuotsus on lapse jaoks kindlasti parem kui see, et vägisi püütakse aastaid kohtuväliseid kokkuleppeid saada ning selle aja jooksul tegelikult mitte keegi ei tea, kuidas asjad võiks olla ning käib üks pidev võitlus. Mingis osas aitab kohtuotsus kindlasti omavahelisi võitlusi vähendada ja lõpetada. 

Teraapia ja psühholoogid

Perelepituse osas ma ei oska väga kaasa rääkida, kuid kui asjad on keerulised, siis teraapiasse või psühholoogi juurde soovitan igal juhul minna. Selleks, et lahutus lihtsamini läheks, ei ole vaja sinna koos eksabikaasaga minna. Saad ennast ka üksinda tervendada. Kui igaüks endaga tegeleb ja endaga hakkama saab, siis terveneb ka kogu protsess. 

Samuti saavad lapsed seanssidel üksinda käia. 

Kedagi ei saa sundida abi vastu võtma. Keerulised olukorrad on ilmselgelt aga märk, et abi on vaja. Seega saadki teha otsuse, et lased ennast aidata. Võtad ise abi vastu. Seda ei pea tegemata jätma, kui teine pool pole nõus osalema. 

Tänapäeval on psühholoogi juures käimine juba vähem tabu, kui siiani on olnud, kuid valestimõistmisi on sel teemal ikkagi. Just seepärast soovitangi väga, et tegele endaga, vahet pole millisel positsioonil sa kõigis neis võitlustes oled. 

Enda vaimse tervisega tegelemine võib muidugi välja tuua ka olukorra, et äkki on veel lahenduste variante, mida sa enne pole näinud, sest sa ise polnud selleks valmis. 

Sellised on siis minu mõtted ja punktid, mis võiks aidata neid, kes lahutamise käigus laste suhtluskorda ning hooldusõigust püüavad paika panna. Kui sul on veel küsimusi, siis pane siia postituse alla. Kui oskan vastata, siis täiendan seda postitust. 

Kui olen midagi väga valesti kirjutanud, siis võid ka muidugi julgelt kommenteerida ja kontrollin üle. 

Üldiselt aga soovin, et kõik lapsed võiksid stabiilselt ja turvaliselt elada. Meil täiskasvanutena on suur roll selle saavutamisel. 


***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

teisipäev, 12. detsember 2023

Miks ma ennast BTSi pärast lõpurasedana tunnen ja miks sellega peab 2025.aastani tegelema?

Nüüd on siis käes see hetk, et kõik BTSi liikmed on sõjeväeteenistusse asunud. Fakt, mis eelmise aasta 14.oktoobril mulle veel midagi ei tähendanud, kuid 16.oktoobril juba šokeeris ja tänaseks tähendab, et olen ennast mitu kuud rasedana tundnud. 

Üle aasta aja kestnud suhe

BTSiga on minu teekond kestnud veidi üle aasta aja. Eesti k-pop saadiku Kristi soovitusel avasin 15.oktoobril 2022 Youtube´i, et vaadata kasvõi lihtsalt seda, et millist sünkroonsust jms on suure tööga võimalik saavutada. See oli mu viimane nädalavahetus majas, kus varem elasime. Lapsed olid isa juures, nii et sain mõnusalt nautida. 

Algas see asi siis nii: 

Ehk siis minu esimene BTSi hääl, mida kuulsin, oli blondeeritud tukaga gänsta J-Hope ehk selline tema, milllist ma kunagi hiljem enam näinud ei ole, sest pigem tundub ta hoopis selline ülisoe tüüp. Päris naljakas praegu mõelda. Esimesed lood aga "Mic drop" ja "Run BTS" ehk need, mis ka hiljem on suurteks lemmikuteks jäänud. 

Fakt on aga, et selle kontserdi vaatasin seal kohas ilmselt liikumatult ära, sest see oli lihtsalt nii teistsugune kõigest, mida varem olin näinud-kuulnud. Ja sealt edasi läks juba nii, et ... no igasugu mu sotsiaalmeedia jms näitavad nüüdseks väga palju k-popi. 

Jaanuaris ehk umbes 3 kuud pärast fännamise algust tunnistasin, et mul pole jätkuvalt õrna aimugi, mis on BTSi liikmete nimed ja kes on kes. Kõik olid ühte nägu. Sain teada, et küsimus on selles, et me eurooplastena pole harjunud aasialasi eristama ja see kõik on õpitav. Aju treenimise küsimus. 

No ja siis tuli 1.veebruaril see sama Busani kontsert kinodesse ja äkitselt seal samas saingi kõik nimed selgeks. Oi, küll ma olin uhke enda üle (ok, ma sain selgeks artistinimed, mitte neid päris Korea nimesid ... selleni pole ma siiani arenenud). Ja oma lemmiku sain sealt ka. See pole muutunud. 

Jäin BTSi rongile hiljaks? 

Kohe peale Busani kontserti saadeti aga mulle info, et: "See oli nende viimane kontsert!" 

Ahah - jah, täitsa minu moodi - leida midagi siis, kui seda enam pole. Õnneks mõne aja jooksul uudist täiendati ning tuligi välja, et BTSi liikmed lähevad järjest ajateenistusse ning seetõttu mõned aastad koos ei esine. Üsna kiiresti küll sai selgeks, et tegelikult ei tohiks see minu jaoks mingi suur takistus olla, sest tuli välja, et nad on tegutsenud juba u 10 aastat ehk siis loomingut on niiiiii palju, et mul on siiani tõsised mahajäämused selle avastamise teel. 

Aga see ei takistanud kurb olemast ... 

Eelmisel aastal läks sõjaväkke küll vaid üks liikmetest ja suurem osa alles käesoleval nädalal, kuid see raseduse tunne hakkas kohe pihta. Viimastel päevadel on aga lihtsalt intensiivistunud. 

Raseduse ootusärevus ja tegevuspiirangud

Tead seda tunnet raseduse lõpus, kus sa ei tea, mida võid teha? Ehk et teadmine, et ühel hetkel on kõik sinu elus täitsa teisiti ja sa ei tea veel, et kuidas see on. Sa ei tea, kas see on halb või hea. Sa ei tea, kuidas peaks täpsemalt selleks valmistuma. Kõige parem - sa ei tea, millal see kätte jõuab. 

See tähendab, et raseduse lõpus teed plaane nii, et ... ei saagi neid teha. Tead, et kõik on ebakindel ning võib muutuda. Kuna beebi võib sündida mõned nädalad enne tähtaega nii, et see on tegelikult normaalne, siis see viimane teadmatuse aeg algab ikka tükk aega enne tähtaega. Kui eriti hästi läheb, on sul mitu tähtaega, mis on teineteisest mitme nädala kaugusel, nii et mitu nädalat enne seda tähtaega mis on mitu nädalat enne teist tähtaega on kokku tükk aega. Kui läheb eriti hästi, siis sünnib beebi tegelikult mitu nädalat pärast viimast tähtaega, mis on mitu nädalat pärast seda tähtaega, mis oli mitu nädalat varem, seega ...

Ütleme nii, et see on MITU nädalat ootusärevust ja teadmatust, kus sa nagu tegutseda ei saa. Samas on see kõik sinu aeg, nii et kui kõik need nädalad kokku liidad, siis võib see olla kokku mitmed kuud. 

Ja nende kuude jooksul sa pole valmis vaid päeva kaupa, vaid tundide kaupa ... isegi minutite kaupa ... Ehk siis palju ärevust ja ootust ja valmisolekut. 

No vot see sama tunne mul on eriti viimasel ajal BTSiga seoses olnud. Või mul on olnud tunne, et nemad võiks nii tunda ...

Mulle tundub, et nemad võiks ennast rasedana tunda

Jõuamegi siis nüüd asja tuumani - BTS on juba praeguseks mitmeks mu tulevaseks raamatuks inspiratsiooni andnud. Mõne puhul saan seda tunnistada, mõne puhul tean ise, aga tundub, et avalikkuse ees ma seda öelda ei saa, sest teemad, mille ise juurde olen mõelnud, pole nendega seostatavad. 

See tähendab, et ma ei passi neid niisama oma sotsiaalmeedias, vaid ma inspireerun. See tähendab, et loon enda jaoks tegelasi, kes elavad edasi minu loomingus. See tähendab tihti, et mul on olemas peas mõtted, vestlused ja kujutised, mis ei pruugi päris inimestega üldse samad olla (hmm, kes meist teab, millised BTSi liikmed päriselt on??? Või üldse ka inimesed, kellega igapäevaselt kohtume? Kõik on tegelikult ju meie enda kujutlus neist inimestest.).

Seega on üha enam ja enam kerkinud üles see raseduse tunne, et nemadki on tegutsenud teadmisega, et ühel hetkel see kõik saab otsa, tuleb paus ja ei tea, kuidas kõik edasi läheb. Arvestades, kui võrratut ja samas kui erinevat muusikat nad viimase aasta jooksul kõik solistidena on pakkunud, siis tunnistan, et ma tõesti ootan huviga, kuidas see kõik 2025.aastal uuesti kokku kõlab. 


2025.a kontserdi klubi

Fakt on aga see, et ma siis olen ka nüüd selles "2025.a kontserdi klubis". Ehk et kui nad tagasi kokku tulevad ja otseloomulikult kohe tuuritama lähevad, siis ma otseloomulikult lähen ka kohe neid vaatama. 

Jah, siinkohal unustame ära kõik need faktid, mis selle vastu räägivad (alustades sellest, et ma olen nii lühike, et mul on suures massis jõle nõme kontserti jälgida, sest ma ei näe midagi ja mulle meeldivad kino-kontserdid seetõttu väga-väga). 

Tõenäosus pileteid saada ja see, et ma paarkümmend aastat ise üksinda väga kuhugi reisinud ei ole, on ka faktid, mis jääävad riiulisse. 

Kogu see teema on minu jaoks tõstatanud muidugi uue küsimuse - miks me fänname? Mis meis toimub? Loomulikult olen ma lapsepõlves kasvanud ruumis, mis oli "Meie Meelest" välja lõigatud Backstreet Boysi, N´Synci, Boyzone, Touche jt plakatitega tapetseeritud (fun fact on see, et kui Backstreet Boys autoraadiost tuleb, siis kõik mu lapsed oskavad kaasa laulda ... ja see pole kodune haridus).  

Kõik kogemused lähevad töösse

Kirjanikuna olen muidugi kõigist oma mõtetest ja emotsioonidest nii vaimustunud, sest ma tean, et panen need kõik oma loomingusse. Muusika, muusikud ja kogu see bändide teema on mu järgmistes noortermaanides "Meie megastaar", "Küllusemängud" ja veel üks uus sari, mida ... ma pole veel kirjutama hakanud (ja mul on vaja enne paar raamatut ära lõpetada ning siis luban endal sellele uuele sarjale mõelda). 

Ükski neist pole veel lõpetatud, sest mul on midagi endas puudu. Pean veel mingeid kogemusi ja elamusi saama. 

Kirjutamisega on muidugi järgmine takistus, et ma keelan endal mingeid laule, kontserte jms vaadata sellepärast, et need pole seotud selle teosega, mida kirjutan. No ja ... eks ikka peab takistama ennast nautimast, eks ole? Kes see teine siis seda teeb. 

Minu lugudega on muidugi ka see, et ma võin siin laiutada ja lubada, et mu tulevased teosed on nende artistidega seotud, kuid võimalik, et lugedes ei saagi mõne raamatu puhul üldse arugi, et kelle peas ma kirjutamise ajal olen elanud. Tahaks loota, et see ongi kirjandus ja kirjaniku töö. 

BTSi ei kuula!

Nii et ei, isegi praegu oma sotsiaalmeedias koos teistega poisse ära saates ei kuula ma BTSi, sest juba mõne aja pärast sukeldun päriselt nende loomingusse nii, nagu tegin seda "Sõbrad nii ei tee" kirjutamise ajal Terminaatori loominguga. Olgu, Termikat olen kogu oma elu enne ka kuulanud ja nende plakatid on muidugi ka magamistoa seinu katnud (lapsepõlves!), kuid ... mõte jääb jah samaks. 

Nüüd siis jääb üle oodata, et mis üllatust meile 13.juuniks ehk BTSi sünnipäevaks lubatakse (kui ma õigesti aru sain, siis selleks on uus laul purgis!). Seejärel aga juba - kohtumiseni 2025.a (kas see on piisav aeg, et nende eelmise 10 aasta ühislooming ja viimase aasta soololood ära tarbida?)

Kas sina oled k-popi maailma avastanud? Keda kuulad? Parimad lood ja artistid? Kuulamissoovitusi? Jaga julgelt siin postituse all huvitavat maailma ka teistega. 

***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

neljapäev, 7. detsember 2023

Milliseid raamatuid müüdi novembris kõige rohkem?

Raamatupoodidest on andmed taas saabunud ning aeg aru anda, et milliseid Heli Kirjastuse raamatuid eelmisel kuul kõige rohkem müüdi. 

Edetabel koosneb Rahva Raamatus ja Apollos ning Heli Kirjastuse kodulehel uue omaniku leidnud teostest. 

Milliseid raamatuid müüdi novembris kõige rohkem? 

1. "See ei ole sina!" (Heli Künnapas)- taaskord on nii, et kõige uuemat raamatut müüakse ikka kõige rohkem. "See ei ole sina!" ilmus novembri algul. Tänaseks päevaks on 1.tiraaž kirjastuse laost otsas ning Rahva Raamatus on veel need raamatud, mis on poodides. Apollos on aga saadaval ning raamatukogudesse jõuab ka järjest. 

Lisatrükk peaks kohale jõudma mõne nädala jooksul, nii et siis on taas saadaval. E-raamatuna aga on ka loomulikult täitsa olemas siin: e-raamat "See ei ole sina!" 

Postimehe Raamatute lehel on teose kohta kirjutatud selline artikkel: Heli Künnapas näitab uues raamatus, et vägivaldsest suhtest on võimalik lahkuda

Minu enda arvamus raamatu kohta on siin: Mida Heli luges.  

2. "Sanditon" (Kate Riordan) - see raamat põhineb Jane Austeni lõpetamata romaanil ning käsitleb tegevust, mis toimus samanimelise telesarja 1.hooajal. Raamatu leiad ka Rahva Raamatust ja  Apollo internetipoes

3. "Karupoeg Lukase lugemispäevik" (Heli Künnapas) - üllatuslikult tuli kolmandale kohale lugemispäevik. Võiks arvata, et kõik on oma lugemispäevikud kooliaasta algul ära ostnud. Loomulikult on mul aga hea meel, kui neid aastaringselt ostetakse. 

Nende lugemispäevikutega on nii armas asi olnud, et juba mitmendat sügist järjest võtavad mõned inimesed ühendust ja tellivad lugemispäevikud mõnele kogu klassile. Nad on öelnud, et neile nii meeldivad need ning soovivad järjest neid lugemispäevikuid kasutada. 

Lugemispäeviku piltide autor on Jana Valge, kes on üldse kogu karupoeg Lukase raamatute tegelased joonistanud. Täheraamat on ka praegu otsas, aga ilmselt varsti tellin neid juurde. Samuti keerleb peas idee järgmise Lukase raamatu jaoks.  

4. "Unistuste täitmise märkmik" (Heli Künnapas) - see on juba loogilisem, sest aasta lõpuni on jäänud vähe aega ning paljud inimesed tegelevad unistamise ja planeerimisega mingites pöördepunktides. Olgu need siis elus või aastas. Nii ongi aastavahetuse lähenemine ilmselt mõnegi inimese oma tulevikule mõtlema pannud. 

Unistuste täitmise märkmik on muidugi selline asi, mida saab kasutada aastaringselt. Tegelikult see ongi soovitav. Ilmselt saab seda tegelikult kasutada aastakümneid, kuna sellesse lähevad kirja 50 suurt unistust, mille täitmist siis neil lehekülgedel saab jälgida. Piisavalt suurte unistuste puhul läheb täitmisele ka aega, nii et see märkmik leiab seega pikemalt kasutust. 

5. "Sõbrad nii ei tee" (Heli Künnapas) - see raamat on praeguseks lettidel olnud veidi üle aasta aja ning mul on nii hea meel näha, et lugejad jätkuvalt tee selleni leiavad. Selle raamatu kohta olen nii palju head tagasisidet saanud, sest selles pidavat mu tegelaste lugu ja Terminaatori laulud imeliselt segunenud olema. 

Korduvalt olen kuulnud, et inimesed pole enne minu raamatu lugemist tähele pannud, et Terminaatori laulud moodustavad sellise mõnusa terviku ja räägivad nii ilusti mõnusat armastuslugu. No minu raamatust on see siis nüüd üles leitud. Minu jaoks on Terminaatori laulud alati olnud need, mis lihtsalt moodustavad ühe mõnusa suure terviku. 

See on üks neist raamatutest, mida on lugenud paljud, kes on mulle öelnud, et nad pole ammu raamatuid lugenud, aga kuna neile meeldib Terminaatori muusika, siis tahtsid seda raamatut lugeda. Sellistelt inimestelt on kohe eriti hea meel olnud positiivset tagasisidet saada. 

6. "30 sammu laenuvaba eluni" (Heli Künnapas) - need raamat ja töövihik on samuti viimasel ajal taas aktiivsemalt leidnud tee lugejateni. Selle raamatu käsikirja vaatasid üle mitmed Naisinvestorite Klubi liikmed, kes kiitsid heaks, et minu jagatud sammud aitavad teel laenudest välja ning samas ka sealt edasi. 

Nii pole tegemist vaid laenude teemaga, vaid oluliste rahatarkuse alustega, mis aitavad edasi liikuda. Töövihik toetab ilusti raamatust loetut, nii et kõige kasulikum on kasutada mõlemat korraga. 

Eeldan, et inimesed on selle raamatuni samuti rohkem jõudma hakanud sellepärast, et uue aasta algul antakse lubadusi oma elus kõik korda teha. Samuti on see imeline jõulukingitus, sest annab päriselt uusi teadmisi ning motivatsiooni oma elus õpitud rahatarkust kasutada. 

***

Tuletan meelde, et käimas on viimane kuu, mille käigus saad otsustada, kes ja kui palju järgmisel aastal lanutushüvitist saab. See sõltub siis sellest, kui palju raamatuid on raamatukogust laenutatud. Nii et kirjaniku toetamiseks on hea viis ka raamatukogust teoseid laenutada.

Jätkuvalt suured tänud kõigile, kes Heli Kirjastuse raamatuid ostavad või raamatukogudest laenutavad. Just nii saame ikka jätkuvalt uusi ja häid raamatuid teieni tuua. 

Mõnusaid lugemiselamusi! 



***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

neljapäev, 16. november 2023

Lihtsaim viis, kuidas mitte kunagi avaldatud ja tunnustatud kirjanikuks saada

Kuna ma siin mitu nädalat nüüd aktiivselt oma järgmist raamatut olen kirjutanud, siis ikka jagan hea meelega nippe, kuidas ... mitte kunagi kirjanikuna edukaks saada. No, et millised on võtted, mida mina selleks kasutan. 

Tegelikult ühest nipist piisab, kuidas mitte kunagi ühtegi raamatut valmis saada. Selleks on: 

ära usu endasse! 

See töötab paljudes teistes valdkondades ka. Sellele võiks lisada muidugi, et:

ära kuula oma sisehäält!

Kui sellest jääb väheks, siis paneme veel juurde: 

ära tee seda, mis sulle meeldib! 

Minu viimane kogemus selle teemaga on siis praegu käimasolev rahvusvaheline kirjutamise kuu ehk NaNoWriMo. See on aeg, mil kirjutamishuvilised üle maailma ühe kuu jooksul igaüks püüavad oma romaani valmis kirjutada.

Kui alustada lõpust, siis mul läheb hästi ja väga lõbus on (jaaa, ma kirjutan kõige karmimat teost, mida kunagi olen kirjutanud ... lõbus ... eee ... ok... )

Kuidas ma oma parima raamatu oleks kirjutamata jätnud? 

Seekordseks NanoWriMo kirjutamiskuuks valisin lõpuks oma tulevase teose Küllusemängud. Ma usun ise ette, et sellest saab parim lugu, mida ma siiani kirjutanud olen (ja ma olen päriselt mitme oma praeguse teosega ka ikka täitsa rahul). 

Oktoobri lõpus oli mul novembrikuuks aga hoopis teine lugu üles antud. Mõtlesin ühte uut lasteraamatut kirjutama hakata. Küllusemängud aga on mul plaanis olnud 2015.aastast. Sellest ajast alates olen seda maailma loonud ja mõtteid kogunud, aga kirjutamiseks arvasin, et pole ikka veel valmis. 

Nii jõuamegi esimese nipini: ära usu endasse! 

Mulle tundus, et Küllusemängud on nii suur lugu, et ma ei saa sellega hakkama. Mulle meeldis see lugu nii väga, et ma kartsin, et rikun selle ära. Saladuskatte all võin öelda, et ma hakkan teose 1.kihti varsti lõpetama, aga ... ma pole kirjutanud enamusi asju, millest see raamat pidi rääkima, seega need lähevad 2. või 3.kihti, nii et ... jah, ongi suur lugu. Jah, ma ei tea siiani, kas ma saan sellega hakkama, aga ... ma kirjutan seda. 

Ära kuula oma sisehäält toimis minu puhul ka hea takistajana. Ma olen aastaid erinevate targemate inimestega tulevikuplaane arutades kinnitanud, et ma tean, et Küllusemängud saab minu edukaimaks teoseks. Isegi edukamaks kui "Mälestusteta suvi". Olen seda enda sees ammu teadnud, aga ... ikkagi edasi lükanud. 

Ja kui sa ei taha kirjanikkuna avaldatud, ega tunnustatud kirjanikuks saada, siis on kõige olulisem, et ära tee seda, mis sulle meeldib. Punnitatult kirjutatud teosed on ikka hea viis, kuidas ennast ja lugejat igavlema panna. Kui aga kirjutad midagi, mis sulle endale meeldib, siis voolab tekst hoopis teisiti. Jah, siis on see oht, et kui ise väga naudid, siis kaob ära see tunnetus, et kas see meeldib vaid mulle endale või võiks lugejale ka meeldida, aga ... minu jaoks on kõige tähtsam ikkagi lugu ja mu tegelased. Nii et jätkuvalt on mulle oluline kirjutada teoseid, mida ise lugeda tahaksin. 

Äkki te ei saagi seda lugeda

No nagu ilmselt iga raamatu kirjutamise puhul, siis mõtlen ka selle puhul, et ... äkki te tegelikult ikkagi ei saa seda lugeda, sest ... see on midagi hoopis teistsugust, kui ma olen varem kirjutanud ja millega mu lugejad on harjunud. Vähemalt üks stseen on selline, mille puhul ma pole kindel, kas lugejad mulle selle teema andeks annavad, aga ... proovisin ilma selleta ning ei saa. See on tegelaste arengus oluline. Tean, suhtlesin nendega! 

Ussil läheb hästi

Oo, see on ilusaim uss, mida ma kõigi oma NaNoWriMo kirjutamiskuude käigus olen näinud. Jah, praegu on uss eesmärgist veidi all, aga graafikul on näha 2 päeva, mil ilmus mu uus raamat "See ei ole sina!" ning ma selle pakkimise ja saatmisega tegelesin. Samuti 2 päeva, mil ma Äripäeva õhtuseid börsiuudiseid tegin. Nendel päevadel enda kirjutamine lonkas. 

Samas aga on vähemalt üks 4000 sõnaga päev ja enamik 2000 sõnaga. See on väga hästi. 

Kõige olulisem aga, et ma tõesti naudin selle loo kirjutamist, sest see on nii kaua minus olnud. Tunnen iga hetkega, kuidas mingi ruum mu sees vabaneb, kui midagi jälle kirja saan. 

Mu suurim hirm on, et mul on praegu tekstis niiiii palju lünki asjadest, mida ma ei tea, et kui ma need kõik ka ära seletan ja lahti kirjutan, siis tuleb kokku vist 1000 lehekülge raamatut. Tegelikult ongi see lugu triloogiana mõeldud, aga no ... praegu tundub, et esimene osa tuleb 1000 lehekülge ... 

Küllusemängud vajab kindlasti sellist avaldamise meeskonda, nagu on suurtel ja tähtsatel välismaistel teostel. See tähendab siis hunnikut proovilugejaid, kes norivad välja kõik kohad, kus ma midagi valesti teen. Minu staarproovilugejad saavad kindlasti esimesed olla, kuid seejärel pean seekord eellugejate ringi kindlasti laiendama. Aga noh, sinna on veel aega. 

Väldin oma õpetust

Nii et, kuigi ma tean väga hästi, mida teha, et mitte avaldatud ja tunnustatud kirjanikuks saada, siis ise otsustasin hetkel tänu mitmete toredate inimeste lükkamisele ja julgustamisele seda teed vältida. 

Mina kirjutan lugu, mis mulle väga meeldib, usun lõppude lõpuks, et saan sellega hakkama ja kuulan oma sisehäält nii loo enda, kui selle kirjutamise mõttes. 

Nüüd aga püüan mitte mõelda sellele, et mu lastel on järgmisel nädalal trimestri lõpp ja erialade arvestused ja detsembri alguses erinevad kontserdid, milleks vaja harjutada ... 

Praegu tunnen küll eriti tugevalt, et mul tuleb enda ja laste vahel valima hakata ... õigemini lastel tuleb ise teha nüüd lõpuks seda, mida neile siiani õpetanud olen ja ise õppima hakata. Uju või upu! ... No me veidi töötame veel selle teemaga ... 

Kui nüüd nendest soovitustest jäi väheks, oled otsustanud avaldamata kirjanikuks ikkagi mitte saada/jääda ja tahaksid teada ka nippe, mille abil ennast kirjutamisega rajal hoida, siis võid siin postituse all teada anda ja siis võin järgmises postituses ka neid jagada. 

***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (14a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.

pühapäev, 12. november 2023

50 päeva järgmise aastani - mida sa nendega peale hakkad?

Tänane avastus oli siis see, et järgmise aastani on 50 päeva. Täpselt. 

See on 50 korda, mil sulle hommikul 24 tundi kontole kantakse. See on 1440 minutit päevas ehk sel aastal veel 72 000 minutit!!!

See on 50 uut algust. See on 50 võimalust endale päeva lõpuks kiitvalt (mõtteliselt?) turjale patsutada. 

Samas on see võimalus 50 päeva niisama oodata, et 1.jaanuaril kõike alustada ... 

Millise tee sina valid? 

Fakt on see, et suured asjad juhtuvad planeerides. Ehk siis neid asju juhtutatakse (luuakse ise juhused). See on aktiivne tegevus, mitte passiivne ootamine. 

Oluline on ka uskumine - ehk et kui usud, et suuri asju saab alustada näiteks aasta algul või (ümmargusel) sünnipäeval vms märgilisel päeval, siis on raske muul ajal muutusi ette võtta. Või siis ka olemasolevatele teemadele hoogu anda. 

Kui aga usud, et suured asjad võivad alata igal hetkel, siis ... täna on sinu võimalus! Minu ka. 

Alles mõned nädalad tagasi kirjutasin, kuidas ma "Rahareede" kuulamise pärast plaanidest loobusin ja andsin alla mitmes endale seatud eesmärgis. Täna aga küsin endalt, et ...

Mida mina järgmise 50 päeva jooksul ära teen? 

  • praegu on üks olulisemaid asju muidugi NaNoWriMo ehk kuu aega kestev kirjutamismaraton, mille jooksul tahan valmis saada uue noorteraamatu "Küllusemängud" käsikirja. Seda raamatut olen planeerinud 2015.aastast alates, seega on praegu iga kirjutatud lehekülg tohutu vabanemine. See on aga midagi väga teistsugust sellest, mida olen siiani kirjutanud, nii et ... eks näis, mida arvate, kui mu lookese enda kätte saate.  

  • "See ei ole sina!" esimese tiraaži püüan ka läbi müüa juba selle aasta jooksul. See on siis raamat, mille tõttu sai minust 34 avaldatud raamatu autor. Siiani on teos ikka ülihästi vastu võetud ja see on lihtsalt imeline tunne. Kõik need kirjad, mida iga päev saan ... Te olete ikka armsad. Mul oli natuke ärevus ka seda raamatut välja anda, kuid praegu näen iga hetkega, et raamatut "See ei ole sina!" oli väga vaja.  
  • kindlasti on plaanis kuulata veel palju head muusikat, käia laste kontsertidel, käia teiste laste kontsertidel (no kõik on ju kellegi lapsed) ja ... ise ka taaskord üha rohkem muusikat teha. Akordion ja klaver on siin vaikselt jupi kaupa juba menüüs, aga ... äkki-äkki saan varsti veel ühe vana sõbraga taastutvust teha. Viimasel ajal on energia läinud sellele, et olen nagu vaid pillilaste ema olnud, kuid muusika on ülimõnus ikka ka siis, kui ise seda teed. Ma pole kunagi mingil üliheal tasemel midagi mänginud, aga natuke ikka. Ja see on võimalik taastada. Tegelen.  

  • kindlasti on plaanis veel mitmeid häid raamatuid lugeda. Kuigi loobusin plaanist sel aastal 75 raamatut läbi lugeda, siis 53 on praeguseks loetud ja see pole ka halb. Kindlasti tuleb aga juurde. Minu loetud raamatuid ja kokkuvõtteid näed siit: Mida Heli luges

  • kindlasti on plaanis mitmed tegevused Heli Kirjastuse arendamiseks. Viimased aastad on töiselt veidi augus olnud, sest energia on eraelule läinud, kuid nüüdseks on see ilusti muutumas. Kirjastus vajab aga veidi poputamist ning sellega on plaanis kindlasti nüüd tegeleda. 

  • veelgi rohkem on plaanis ka enda vaimsele ja füüsilisele tervisele tähelepanu pöörata. Olen viimasel ajal väga vajalikke samme neil teemadel ette võtnud. Mõnigi vajas lihtsalt eelnevalt arusaama, et mul on neid vaja. Seega ma ei saanud neid samme teha enne, kui jõudsin arusaamiseni, et neid on vaja.  

  • sel aastal on mul ees veel 8 lastevaba päeva, mil lapsed on isa juures. Kindlasti tuleb välja mõelda, kuidas need kasulikult ära sisustada nii, et iga päeva õhtul võiks tehtuga rahul olla.  

  • "Näljamängude" uus film mahub ka kindlasti plaanidesse. Sellest raamatust "Laululindude ja madude ballaad", mille järgi film tehtud on, ma eriti vaimustunud polnud, aga kinos juba treilerit nähes teadsin, et film mulle meeldib. Kino osas muidugi ootan muudkui, et minu kirjastatud "Idee sinust" film ka kinodesse jõuaks, aga ma praegu veel ei tea, et millal see juhtub.
  • kuna ma jätkuvalt püüan ühel hetkel Eesti laenutatuimaks kirjanikuks saada, siis tegelen ka sellega, et lugejad raamatukogudes rohkem mu raamatuteni jõuaks ja neid laenutaks. Veel 50 päeva on ka seda aega, mil lähevad kirja laenutused, mida arvestatakse järgmisel aastal avaldatavas laenutuste edetabelis (sul on võimalik sellele kaasa aidata, kui ka enda raamatukogust minu raamatuid laenutad! Aitäh!).   

Tegelikult mul on ikka mitmeid eesmärke veel, aga mitmed neist hõlmavad teisi inimesi või eraelulist infot, seega nendest ei räägi. 

Igatahes - 50 päeva on PALJU aega raisata! Seega kindlasti mitte pole mul plaanis oodata, et asjadega alustada 1.jaanuaril 

Samas on 50 päeva PALJU aega, millega midagi veel korda saata. 

Jaga minuga kommentaarides, mida sina kavatsed teha 50 päevaga ehk 72 000 minutiga, mis sulle sel aastal veel ajakontole kantakse?

***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (14a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
 
Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 
 
Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  
 
Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  
 
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.