Miks ma ennast BTSi pärast lõpurasedana tunnen ja miks sellega peab 2025.aastani tegelema?
Nüüd on siis käes see hetk, et kõik BTSi liikmed on sõjeväeteenistusse asunud. Fakt, mis eelmise aasta 14.oktoobril mulle veel midagi ei tähendanud, kuid 16.oktoobril juba šokeeris ja tänaseks tähendab, et olen ennast mitu kuud rasedana tundnud.
Üle aasta aja kestnud suhe
BTSiga on minu teekond kestnud veidi üle aasta aja. Eesti k-pop saadiku Kristi soovitusel avasin 15.oktoobril 2022 Youtube´i, et vaadata kasvõi lihtsalt seda, et millist sünkroonsust jms on suure tööga võimalik saavutada. See oli mu viimane nädalavahetus majas, kus varem elasime. Lapsed olid isa juures, nii et sain mõnusalt nautida.
Algas see asi siis nii:
Ehk siis minu esimene BTSi hääl, mida kuulsin, oli blondeeritud tukaga gänsta J-Hope ehk selline tema, milllist ma kunagi hiljem enam näinud ei ole, sest pigem tundub ta hoopis selline ülisoe tüüp. Päris naljakas praegu mõelda. Esimesed lood aga "Mic drop" ja "Run BTS" ehk need, mis ka hiljem on suurteks lemmikuteks jäänud.
Fakt on aga, et selle kontserdi vaatasin seal kohas ilmselt liikumatult ära, sest see oli lihtsalt nii teistsugune kõigest, mida varem olin näinud-kuulnud. Ja sealt edasi läks juba nii, et ... no igasugu mu sotsiaalmeedia jms näitavad nüüdseks väga palju k-popi.
Jaanuaris ehk umbes 3 kuud pärast fännamise algust tunnistasin, et mul pole jätkuvalt õrna aimugi, mis on BTSi liikmete nimed ja kes on kes. Kõik olid ühte nägu. Sain teada, et küsimus on selles, et me eurooplastena pole harjunud aasialasi eristama ja see kõik on õpitav. Aju treenimise küsimus.
No ja siis tuli 1.veebruaril see sama Busani kontsert kinodesse ja äkitselt seal samas saingi kõik nimed selgeks. Oi, küll ma olin uhke enda üle (ok, ma sain selgeks artistinimed, mitte neid päris Korea nimesid ... selleni pole ma siiani arenenud). Ja oma lemmiku sain sealt ka. See pole muutunud.
Jäin BTSi rongile hiljaks?
Kohe peale Busani kontserti saadeti aga mulle info, et: "See oli nende viimane kontsert!"
Ahah - jah, täitsa minu moodi - leida midagi siis, kui seda enam pole. Õnneks mõne aja jooksul uudist täiendati ning tuligi välja, et BTSi liikmed lähevad järjest ajateenistusse ning seetõttu mõned aastad koos ei esine. Üsna kiiresti küll sai selgeks, et tegelikult ei tohiks see minu jaoks mingi suur takistus olla, sest tuli välja, et nad on tegutsenud juba u 10 aastat ehk siis loomingut on niiiiii palju, et mul on siiani tõsised mahajäämused selle avastamise teel.
Aga see ei takistanud kurb olemast ...
Eelmisel aastal läks sõjaväkke küll vaid üks liikmetest ja suurem osa alles käesoleval nädalal, kuid see raseduse tunne hakkas kohe pihta. Viimastel päevadel on aga lihtsalt intensiivistunud.
Raseduse ootusärevus ja tegevuspiirangud
Tead seda tunnet raseduse lõpus, kus sa ei tea, mida võid teha? Ehk et teadmine, et ühel hetkel on kõik sinu elus täitsa teisiti ja sa ei tea veel, et kuidas see on. Sa ei tea, kas see on halb või hea. Sa ei tea, kuidas peaks täpsemalt selleks valmistuma. Kõige parem - sa ei tea, millal see kätte jõuab.
See tähendab, et raseduse lõpus teed plaane nii, et ... ei saagi neid teha. Tead, et kõik on ebakindel ning võib muutuda. Kuna beebi võib sündida mõned nädalad enne tähtaega nii, et see on tegelikult normaalne, siis see viimane teadmatuse aeg algab ikka tükk aega enne tähtaega. Kui eriti hästi läheb, on sul mitu tähtaega, mis on teineteisest mitme nädala kaugusel, nii et mitu nädalat enne seda tähtaega mis on mitu nädalat enne teist tähtaega on kokku tükk aega. Kui läheb eriti hästi, siis sünnib beebi tegelikult mitu nädalat pärast viimast tähtaega, mis on mitu nädalat pärast seda tähtaega, mis oli mitu nädalat varem, seega ...
Ütleme nii, et see on MITU nädalat ootusärevust ja teadmatust, kus sa nagu tegutseda ei saa. Samas on see kõik sinu aeg, nii et kui kõik need nädalad kokku liidad, siis võib see olla kokku mitmed kuud.
Ja nende kuude jooksul sa pole valmis vaid päeva kaupa, vaid tundide kaupa ... isegi minutite kaupa ... Ehk siis palju ärevust ja ootust ja valmisolekut.
No vot see sama tunne mul on eriti viimasel ajal BTSiga seoses olnud. Või mul on olnud tunne, et nemad võiks nii tunda ...
Mulle tundub, et nemad võiks ennast rasedana tunda
Jõuamegi siis nüüd asja tuumani - BTS on juba praeguseks mitmeks mu tulevaseks raamatuks inspiratsiooni andnud. Mõne puhul saan seda tunnistada, mõne puhul tean ise, aga tundub, et avalikkuse ees ma seda öelda ei saa, sest teemad, mille ise juurde olen mõelnud, pole nendega seostatavad.
See tähendab, et ma ei passi neid niisama oma sotsiaalmeedias, vaid ma inspireerun. See tähendab, et loon enda jaoks tegelasi, kes elavad edasi minu loomingus. See tähendab tihti, et mul on olemas peas mõtted, vestlused ja kujutised, mis ei pruugi päris inimestega üldse samad olla (hmm, kes meist teab, millised BTSi liikmed päriselt on??? Või üldse ka inimesed, kellega igapäevaselt kohtume? Kõik on tegelikult ju meie enda kujutlus neist inimestest.).
Seega on üha enam ja enam kerkinud üles see raseduse tunne, et nemadki on tegutsenud teadmisega, et ühel hetkel see kõik saab otsa, tuleb paus ja ei tea, kuidas kõik edasi läheb. Arvestades, kui võrratut ja samas kui erinevat muusikat nad viimase aasta jooksul kõik solistidena on pakkunud, siis tunnistan, et ma tõesti ootan huviga, kuidas see kõik 2025.aastal uuesti kokku kõlab.
2025.a kontserdi klubi
Fakt on aga see, et ma siis olen ka nüüd selles "2025.a kontserdi klubis". Ehk et kui nad tagasi kokku tulevad ja otseloomulikult kohe tuuritama lähevad, siis ma otseloomulikult lähen ka kohe neid vaatama.
Jah, siinkohal unustame ära kõik need faktid, mis selle vastu räägivad (alustades sellest, et ma olen nii lühike, et mul on suures massis jõle nõme kontserti jälgida, sest ma ei näe midagi ja mulle meeldivad kino-kontserdid seetõttu väga-väga).
Tõenäosus pileteid saada ja see, et ma paarkümmend aastat ise üksinda väga kuhugi reisinud ei ole, on ka faktid, mis jääävad riiulisse.
Kogu see teema on minu jaoks tõstatanud muidugi uue küsimuse - miks me fänname? Mis meis toimub? Loomulikult olen ma lapsepõlves kasvanud ruumis, mis oli "Meie Meelest" välja lõigatud Backstreet Boysi, N´Synci, Boyzone, Touche jt plakatitega tapetseeritud (fun fact on see, et kui Backstreet Boys autoraadiost tuleb, siis kõik mu lapsed oskavad kaasa laulda ... ja see pole kodune haridus).
Kõik kogemused lähevad töösse
Kirjanikuna olen muidugi kõigist oma mõtetest ja emotsioonidest nii vaimustunud, sest ma tean, et panen need kõik oma loomingusse. Muusika, muusikud ja kogu see bändide teema on mu järgmistes noortermaanides "Meie megastaar", "Küllusemängud" ja veel üks uus sari, mida ... ma pole veel kirjutama hakanud (ja mul on vaja enne paar raamatut ära lõpetada ning siis luban endal sellele uuele sarjale mõelda).
Ükski neist pole veel lõpetatud, sest mul on midagi endas puudu. Pean veel mingeid kogemusi ja elamusi saama.
Kirjutamisega on muidugi järgmine takistus, et ma keelan endal mingeid laule, kontserte jms vaadata sellepärast, et need pole seotud selle teosega, mida kirjutan. No ja ... eks ikka peab takistama ennast nautimast, eks ole? Kes see teine siis seda teeb.
Minu lugudega on muidugi ka see, et ma võin siin laiutada ja lubada, et mu tulevased teosed on nende artistidega seotud, kuid võimalik, et lugedes ei saagi mõne raamatu puhul üldse arugi, et kelle peas ma kirjutamise ajal olen elanud. Tahaks loota, et see ongi kirjandus ja kirjaniku töö.
BTSi ei kuula!
Nii et ei, isegi praegu oma sotsiaalmeedias koos teistega poisse ära saates ei kuula ma BTSi, sest juba mõne aja pärast sukeldun päriselt nende loomingusse nii, nagu tegin seda "Sõbrad nii ei tee" kirjutamise ajal Terminaatori loominguga. Olgu, Termikat olen kogu oma elu enne ka kuulanud ja nende plakatid on muidugi ka magamistoa seinu katnud (lapsepõlves!), kuid ... mõte jääb jah samaks.
Nüüd siis jääb üle oodata, et mis üllatust meile 13.juuniks ehk BTSi sünnipäevaks lubatakse (kui ma õigesti aru sain, siis selleks on uus laul purgis!). Seejärel aga juba - kohtumiseni 2025.a (kas see on piisav aeg, et nende eelmise 10 aasta ühislooming ja viimase aasta soololood ära tarbida?)
Kas sina oled k-popi maailma avastanud? Keda kuulad? Parimad lood ja artistid? Kuulamissoovitusi? Jaga julgelt siin postituse all huvitavat maailma ka teistega.
***
Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 12a, 11a, 9a ja 5 a).
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.
FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar