Kas Heli poolt hüljatud?

See on väga õigustatud küsimus. Kui ma vaatan selle blogi detsembrikuu statistikat, siis olen siiani kirjutanud umbes täpselt ÜHE postituse! Kui see midagi loeb, siis on mul laual nimekiri teemadest, millest blogida tahan... varsti... millalgi...

Kas mu armas blogi on Heli poolt hüljatud? Ei. Kindlasti mitte. Asi on valikutes. Detsembrikuu on hirmus teguderohke olnud.

Hetkel on suurim uudis, et lõppude-lõppude-lõpuks valmis Heli Kirjastuse koduleht. Esimest postitust võid lugeda siit: Tervitame teid Heli Kirjastuse kodulehel! Tule kindlasti piiluma, sest nüüd on lõpuks olemas üks koht, kus on kõik Heli Kirjastuse kaudu müüdavad raamatud olemas. Kõik soodsamalt kui kusagil mujal. Peale selle on olemas kuu raamat, mille ostmisel saad ka kogu ülejäänud ostukorvi sisu 10% osavamalt.

Ja muidugi edetabel! Inimestele meeldib raha. Hoida meeldib neile seda enda rahakotis, uurida aga teiste rahakotis. Nii on edetabelid mu blogis alati kõige rohkem loetud postituste seas. Praegu on üleval novembrikuu edetabel. See leht hakkab uuenema umbes 6ndal kuupäeval, sest siis on olemas eelmise kuu poodide müügitulemused. Nii et tule ja uita mu kirjastuse kodukal ringi!

Kuna projekt on väga värske, siis palun kindlasti kohe tagasisidet, kuid mõnda viga märkad või miski ei tööta. Eks mulgi on praegu palju õppimist, et kuidas kogu seda lehte edukalt hallata. Jälle uus töölõik, mida õppida. Igasugune tagasiside on väga teretulnud!

"Kes kardab välgutüdrukut?" jõudis ka raamatulettidele. Tegemist romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" 6.raamatuga. Sedagi saab kirjastuse kodukalt soodsamalt osta.

Kirjastuse kodulehest olen pikalt unistanud. Kuidagi aga ei leidnud sobiliku hinnaga head tegijat... ehk et siiani polnud rahaliselt võimalik seda endale lubada. Aga novembris loksusid kõik asjad vajalikku kohta, nii et see projekt saigi käima lükatud. Ja siin ta nüüd on. Mul on niiiii hea meel, sest koduka tellimine oli tõesti aastaid mu tegevuste nimekirjas. Nüüd võin taas ühe tehtud töö nimekirjast maha tõmmata!

Palju õnne mulle!



***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (9a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 14 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Kõrge lend kurtide kõrvadega

Oi, kui palju ma kirjutan... varsti! Kuna mul on nüüd üle hulga aja puhkuse moodi asi, siis saan teha seda, mida viimased kuud pole jõudnud. Näiteks blogida. Ja raamatuid lugeda. Hulgim. Lihtsalt jõuluraamatute ja muude aasta lõpu teemadega on niiii kiire olnud, et eriti viimase kuu jooksul neid asju väga ei jõudnud.Tänane emotsioon aga vajab jagamist.

Detsember on olnud täis viimaseid proove, viimaseid tunde, hindelisi ettemänge, niisama esinemisi... ehk kui igapäevaselt on niigi palju logistikat, siis detsembris on tulnud meeles pidada, millised muudatused kusagil plaanides on, kuidas need ülejäänud pereliikmete plaanidega kokku sobivad ja kuidas sellest kõigest elusalt välja tulla.

Detsembri algul kalendrisse vaadates mõtlesin, et kui jõululaupäevani välja vean, siis on hästi. Täna aga tunnen, et siiani on läinud lihtsalt ja läheb aina paremaks.

Suurim arusaam: parim oskus elus on olla kurt kõrvalseisjate kommentaaridele! Kui nad seisavad, siis ilmselt on selleks mingi põhjus. Need, kes koos sinuga liiguvad, ilmselt kommenteerima ei kipu. Või kui, siis positiivselt ja toetavalt. 

Kui pärast ühte kontserti kommenteeris üks esinenud õpetaja, et tal oli lava peal hea, sest mina vaatasin lava ees nii kaasaelava ning hooliva pilguga, siis järelikult on mu sisemine seisund ilmselge. Kõik, kes näha oskavad, peavad nägema, kui hästi ennast eriti viimastel nädalatel olen tundnud.

Täna oli pisipiiga Maria jõulupidu lasteaias ning Mathiase ja Joosepi WAF tantsukooli jõulupidu "Endla" teatris. Nägin kolme oma suurimat last erinevates olukordades esinemas. Tegemas seda, mida nad on kuude kaupa õppinud.

Koju sõites lugesid lapsed veel üles, mida neile meeldib teha... ja selle seas olid kõik need asjad, mida nad igapäevaselt teevad. Ütlesin siis, et mõne inimese arvates on mu lastel liiga palju trenne-ringe-huvitegevust. Mathias lubas selle peale:

"Ma võin ise neile inimestele oma käega kirjutada, et mulle meeldivad need asjad, mida teen ja ma tahan neid veel teha... ja ma tahaks jalgpallis ka käia! Jõuaksin ju küll, sest pärast meie korvpalli trenni algabki kohe jalgpall."

Poiste tantsutrennidega jõudsin paar kuud tagasi imelise variandini, kus maksan laste sõidutamise eest. See tähendab, et ma ei pea enam ise 4 korda nädalas Pärnusse sõitma. Nii saan mõnel päeval rohkem tööd teha, mõnel päeval väiksematega varem koju tulla ja rohkem koos aega veeta. Selline variant töötab minu jaoks võrratult. Mõne kuuga on tulemused minu jaoks nähtavad.

Ma ei teadnud, et täna näen mõlemat oma poissi korraga laval. Nad käivad erinevates vanuserühmades. Mathias tantsib juba väga mitmendat aastat (jah, ma ikka veel ei tea, mitmendat, aga varsti mõtlen välja!), Joosep aga esimest. Olen käinud kõigil oma laste esinemistel ja kohtades, kus lapsevanematele laste oskusi demonstreeritakse (oi, kui mina saaks, siis ma istuks iga tund kõrval ja vaataks, kuidas nad trenni teevad... või teeks ise kaasa...). See, mida täna nägin oli aga ARENG! Nagu üks asjatundjaga mulle pärast jõulupidu mu last kommenteeris:

"Hakkab looma!"

See oli taaskord hetk, kui olin õnnelik, et olen aastate jooksul kõrvalseisjate häältele kurdiks jäänud.

Mitte kunagi pole ma väitnud, et mu lapsed oleks (või PEAKS olema!) parimad tantsijad, pillimängijad, lauljad... Elus on tähtis olla PAREM ISEENDAST! Ja seda on mu lapsed kindlasti teinud.

Täna saime nautida ka suuremate õpilaste esinemisi. Mitmendat aastat on minu jaoks selles tantsukoolis eriti silmapaistev üks poiss, kes tantsib nii hingestatult, et minu arvates kogu saal tunneb seda. Mul pole õrna aimugi, kas mõni minu lastest kunagi nii tantsib ja ausalt, mul on ka ükskõik! Kuni mu lapsed ütlevad PÄRAST trenni-tundi-vms, et nad tahavad järgmisel korral taas minna, nii kaua on selge, et laps on õiges kohas. Isegi kui ta ei saa professionaaliks, on ta oma võimeid taas avardanud, oma piire laiemaks venitanud.  

Tean, et mu elu ei ole traditsiooniline... ja ei saa selleks kunagi... Tean, et aitan lastel käia ja leida nende OMA TEED ja et see ei ole traditsiooniline, sest enamusel lastel seda võimalust pole... sest lapsevanemad pole ISE enda õiget teed leidnud ja siis kas ei julge või ei oska lapsi nende tee otsimisel aidata... "Suured inimesed" ise on kinni oma pisikestes piirides ja protestivad nende avardamise vastu, seega ei suuda nad "väikeseid inimesi" aidata ning juhendada.

Mina aga jätkan iseenda teel käimist ning annan  parima, et ka mu lastel oleks see võimalus. Õpin iga päevaga üha enam seda, kuidas olla uuele avatud ning näha väikseid märke ümbritsevas. Ehk lihtsalt... elada!

Kui lennuk õhku tõuseb, lähevad inimestel tihti kõrvad lukku... Ilmselt on nii ka elus- kui oled jalad maast lahti lükanud, on kõige õigem kõrvad lukku lasta, sest muidu kistakse sind kiiresti maa peale tagasi...

Paari päeva pärast teostub näiteks üks imeliselt lendlev projekt- Anu tuli oma ideega, mina vastasin mind pikalt vaevanud mõttega... mõlemad hädas oma poolenisti hautud munadega... ja siin see nüüd on- kinkeraamat Anu fotode ja mõtteteradega: 



 Heli Kirjastuse esimene kinkeraamat. Ja järgmine on tulemas. See siis juba minu mõtetega. Täna, pärast imelist kontsertelamust ja enda arusaamishetki, sain selgeks minu kinkeraamatu pealkiri. Selleks saab: "Tänase päeva sõnum armsale sõbrale". Palju mõtteid on juba paberil/telefonis olemas.

Imelist lendu!
Mulle!
Sulle!
Igaühele!
See on tee, mille igaüks võib valida! Aga selle peab ise VALIMA!!!  

Kuidas ma Crystaliga 8 kuud külluslikuma elu poole seiklesin

Täna ongi käes päev, mil ei tea, kas rõõmustada või kurvastada. Kaheksa kuud tagasi alustatud seiklus külluslikuma elu poole on lõppenud. Või ei- pigem on soojendusjooks läbi, stardipauk kõlanud ja nüüd tuleb ise endast parim anda, et finiši poole kihutada.

Crystali reklaam 8-kuulise külluse seikluskoolituse registreerumise kohta jäi mulle kevadel korduvalt ette. Mõtlesin pikalt, kas julgen osaleda. Tõsiselt hirmutav tundus mõte sellest, et mina ise võiksin oma elu korraldada ja suunata ning külluslikult elada. Aga ahvatlev ka. Ja tegelikult ei saanud ma päris hästi aru, millisele laevale ma astusin.

Esimesed kõige suuremad arusaamised, mis ma sellelt koolituselt sain, olid aga:
1) kõik sõltub minust
2) raha on hea
3) küllus ei ole ainult raha!

Koolituse tutvustuses oli kirjas, et koolituse käigus õpime ennast ja oma talente paremini tundma ning ilmselt on pärast koolituse lõppu meil oma firma. Mina aga tulin koolitusele nii, et olin juba mitu aastat teadnud, et raamatute kirjutamine on minu talent. Mitu aastat tagasi olin alustanud ka nii enda kui teiste raamatute kirjastamisega. Nii olin koolitusele tulles 10 avaldatud raamatu autor, millest mitmed auhindugi saanud. Oma firma oli veel kauem olnud, sest alustasin seda ju küülikufarmiga.

Samas oli kogu aeg sees teadmine, et võiks paremini... Elu oli siiski suht ebakindel. Eriti ümbritsevate inimeste suhtes. Kunagi ei teanud, kust mingi pauk järgmiseks tuleb. Ja nii ei saanud ka mina oma loomingut luua ja tööd teha maksimaalselt, sest kõik ümbritsev oli ebakindel. Olin aastate jooksul niiii paljusid asju proovinud, et inimesi ja olukordi ja sügavaid mustreid enda ümber lõhkuda. Tulemuseks olin ikka mina lõpuks see, kes ennast halvasti tundis. Inimesed, kes ei saa aru, et midagi on halvasti (ehk ei ole näinud paremat ja teistsugust elu), ei suuda sellest ka puudust tunda. Ja mina teadsin, et mina ei suuda paljusid asju elus muuta.

Peale selle oli koolituse alguseks minu ees kinni löödud mitu ust tegevusvaldkondades, kuhu ma enne tohutult panustasin. Äkitselt olid kõik teed kinni. Ootamatult.

See oli siis olukord, kust liikuma hakkasin.

KÕIK SÕLTUB MINUST!
See mõistmine oli tohutu kergendus ja samas ka kohustus. Arusaamine, et ma saan siin maailmas muuta vaid iseennast. Paljud teavad seda, aga kui paljud suudavad praktiseerida? Kui paljud suudavad ennast, oma mõtlemist ja suhtumist muuta ilma, et teistelt kohe samaväärset muutust vastu ootaks?

Kuigi see oli Külluse seikluskoolituse üks esimesi arusaamu, siis selle mõttega olen ka kõige rohkem kõigi nende kuude jooksul pidanud tööd tegema. Kui ise mõtled positiivselt ja suhtud teistesse hästi, aga ikka saad laksu vastu hambaid, sest keegi on kellelegi halvasti öelnud, siis tahaks hetke õnnetu olla. Olen õppinud aga hästi kiiresti teiste inimeste negatiivsust endalt tagasi lükkama. Ma ei võta enam enda sisse seda negatiivsust ja pahna, mida suhtluskaaslane on kusagilt mujalt kogunud.

See tähendab, et minu ümbert on kadunud mitmed inimesed, kes kasutasid mind emotsionaalse prügikastina. Inimesena, kellele võib kõik oma emotsioonid kaela valada, sest ta oskab midagi teha. Jah, ma oskan jätkuvalt inimesi lohutada, soovitusi anda jne, aga ma teen seda nüüd vaid siis, kui küsitakse. Ei ole minu asi kogu maailma parandada, sest paljud seda ei soovigi. Ja kui abi küsitakse, siis teen ka vahet, et kas inimene soovib mu abi või soovib lihtsalt, et ma tal ennast haletseda aitaksin.

Minu jaoks on loomulikult suur mõtete liigutamise võimalus minu raamatud. See näitab teisalt ka seda, millised inimesed minu maailma mahtuda tahavad. Kui inimene kuulutab ennast minu sõbraks ja samas lauses ütleb, et pole ühtegi mu raamatut lugenud, siis ilmselt need kaks asja ikka kokku ei käi. Kui tullakse jutuga, et: "Ma tean küll, et sa uues raamatus sellel teemal kirjutasid, aga räägi mulle, mida sa kirjutasid?", siis see on samuti minu ja mu panuse suhtes üleolev.

RAHA ON HEA!
Olen aastaid elanud teadmises, et ainult raha nimel elavad inimesed on halvad. Olen nii palju näinud, kuidas raha nimel on perekondi unustatud, sõprustest üle käidud jne. See on ainult kinnitanud, et raha on halb.

Alles Crystali Külluse seikluskoolituse ajal õppisin, et raha on hea. Raha annab vabaduse ja võimaluse oma talente realiseerida. Kui on raha, saad teha õigeid asju, nii et ei pea kogu aeg igapäevase hakkamasaamise pärast muretsema.

See mõistmine oli minu jaoks üks suur murdepunkt. Samas sain kinnitust oma senisele kogemusele, et raha tagaajavad inimesed ei saa kunagi õnnelikuks, sest raha omamine või saamine ei saa olla eesmärk omaette. Raha toetab õige asja tegemist. Nii et esmatähtis on ikkagi endaga sõbraks saada ning ennast tundma õppida ja enda talente rakendada.

Ikka veel õpin seda, kuidas oma toodete-teenuste-teadmiste eest õiglast hinda küsida. Nüüd aga julgen üsna otse välja öelda, et minu igapäevane elu ja uute raamatute kirjutamine on otseselt seotud sellega, kui palju mu raamatuid ostetakse. Sealt tulebki minu sissetulek. Ja ma olen selle üle uhke, sest ma teen igapäevaselt seda, milleks mul on annet. Ja ma naudin iga päev iga oma tegemist.

Ülimalt tähtis oligi ka mõistmine, et mu raha ei peagi tulema ühest kohast. Ehkki raamatute müük on mu suurim sissetuleku allikas, siis peale selle on mul veel artiklite kirjutamine, lastelaagrite korraldamine, lugejatega kohtumised, koolitamine jne. Kursuse ajal muutsin ka firma nime uuele tegevusele vastavaks. Nüüd olen Heli Kirjastus OÜ omanik.

KÜLLUS EI OLE AINULT RAHA!
Külluse seikluskoolituse algul tegelesime külluse sõnastamisega. Algul läksid ikka mõtted vaid rahasummade peale. Järjekordne läbimurre minu jaoks oli arusaam, mis kõik külluse alla mahub.

Minu sissetulekud on võrreldes kevadega väga palju tõusnud. Samas ei saa öelda, et olen nüüd rahaliselt väga mitmeid kordi rikkamaks saanud. Aga külluslikumaks? Seda kindlasti. Külluse alla käivad kõik võimalused, mis mul on. Küllus on minu jaoks ka harmoonia ja tasakaal, mis mu elus on. Küllus on see, kuidas vahendid ja võimalused on pidevalt vajaduse tekkides olemas, õiged inimesed saabuvad õigel hetkel, õiged ideed jõuavad kohale siis, kui neid vaja on jne.

See arusaamine vabastas mind kammitsatest. Ma ei muretsenud enam ainult sellepärast, mitu eurot mu pangakontol on. Teadsin, et kui seal hetkel ka polegi ühtegi eurot ja sel ajal saan kusagilt tasuta lõuna, siis on see täpselt sama palju väärt, kui lõuna raha pangakontol. Ehk et minu sissetulek on ka need võimalused ja asjad jne, mille eest ma maksma ei pea. Küllus on see, kui mu vajadused on rahuldatud- vahet pole, kas selle jaoks on mu pangakontolt käinud läbi raha või on vajadus teisel viisil lahendatud. Aga tuleb tunnistada, et selline lahtilaskmine on ikkagi suurendanud ka raha liikumist nii rahakotis kui pangakontol.

CRYSTALI KÜLLUSE SEIKLUSKOOLITUS MUUDAB MAAILMA PAREMAKS KOHAKS
Täpselt sellise loosungi tahangi õhku visata. Näen enda pealt, kui palju on muutunud mu suhtumine ümbritsevasse. Kui palju halba suudan paljundamata jätta, sest ma ei võta sellest kinni ja ei las halval enda kaudu üle maailma laiali voolata. Pole vaja! Mina võin küll olla see, kes paneb ühele või teisele halvale või negatiivsele joonele punkti. Ei pea minust edasi minema. Las jääb seisma siin või läheb tuldud teed tagasi.

Nüüd olen korduvalt saanud kogemust, et negatiivne seisma ei jää, vaid läheb siis tuldud teed tagasi.

Minu ego ei puuduta mitte kuidagi see, kui halb minu juures pidama jääb.

Minu kolm viimast raamatut on uues energias kirjutatud. Ehk siis "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks", "Mina, supernaine, jään ellu!" ja "Kes kardab välgutüdrukut?" (viimane on alles trükikojas). Nende raamatutega ongi nii- kes on valmis neid vastu võtma, kiidavad ning on vaimustuses. Need, kelle jaoks mõnel teemal edasiliikumine tundub alles hirmutav, tunnevad, et need raamatud jäävad võõraks. Nii on mul just nende raamatute tagasisidet väga vahva jälgida. Inimesed ei saa ise ka aru, mida nad mulle enda kohta ütlevad, kui minu raamatut kommenteerivad.

Tohutult meeldiv on ka see, et ma ei pea enam ühegi vale tee lõpuni käima, et ma ei pea ühegi vale inimesega lõputult suhtlema. Eks me kõik saame päris varakult aru, kui oleme valele teele astunud või valede inimestega suhtlema sattunud. Aga pole ikka enda esmamuljes kindel... ja tahaks ikka veel püüda ja panustada... Nüüd on nii, et kui ma ise õigel hetkel eemale ei astu, siis käib kohe mingi pauk ära, mis surub mind õigele teele- valed teed pannakse kinni, õiged teed tulevad ootamatutest kohtadest, valed inimesed lahkuvad ise, ilma et ma peaks paluma, õiged ilmuvad ootamatult...

Üks tõsine ja pidev seiklus!

Ma olen nii tänulik, et Crystal mul selle tee avada aitas. Õpin alles! Tunnen, et olen peaaegu käima õppinud. Siit on veel pikk tee, et jooksma hakata. Aga ma tegelen. Ja see kõik on nii põnev.

Siin blogis pole ma ka oma tulemustest ja tegemistest nii otseselt kirjutanud. Eks aasakümnete (mõne teema puhul isegi aastasadade) jooksul sisseharjunud teemadega tegelemine võtab aega ja energiat. Enamus minuga seonduvaid teemasid puudutavad paljusid inimesi mu ümber. Nii on lihtsalt ülimalt huvitav kogu aeg jälgida, mis toimub. Nii, kui mina midagi muudan, muutub ümbrus ja ümbritsevad inimesed. Olen nende kuude jooksul korduvalt testinud, kas teised saavad aru minu muutumist. Jah, saavad. Nad ei oska seda sõnastada, aga reageerivad sellele otsekoheselt.

Kursuse jooksul olen korduvalt pidanud otsa vaatama mitmele oma hirmule. Näiteks vee- ja kõrgusekartusele. Viimasel Soome reisil ronisin kõrgele-kõrgele lihtsalt seetõttu, et näha, mida ma suudan. Ja oli küll pärast hea tunne (tagasi alla jõudes... üleval oli ikka hirmus).

Enamuse oma elust olen väga iseseisev olnud. Saan hakkama paljude asjade, olukordade ja pingetega. Selle koolituse käigus aga õppisin hoopis nõrk olemist. Nüüd olen ma veelgi tugevam, sest julgen olla nõrk. Tean, et võin rahulikult abi küsida ja pole sellepärast saamatu. Ja kui abi küsides saan vastu hambaid, siis see tuleneb lööjast ja tema õnnetust päevast (või elust?). Võin öelda, et kardan, sest nii saan hirmule vastu vaadata ja seda seljatada, mitte ei pea valetama ning varjama.

Õppisin ennast kiitma! Kui varem oli järjekordse raamatu käsikirja lõpetamine minu jaoks vaid märk sellest, et saan uue töö käsile võtta, siis nüüd on see märk, et olen autasu väärt. Teen endale kingitusi ja pööran endale tähelepanu. Sest ma olen seda väärt.

Nii väheneb ka vajadus pidevalt teistelt nii kiitust kui kingitusi saada. Seaduspärasusena töötab aga see, et just siis kui ise ennast hindan, saan rohkem positiivset ka teistel.

Hetkel tunnen, et olen suure ja mõnusa kõhutäie sisse söönud. Nüüd on vaja seda seedida. Mul on pooleli mitmed kursuse jooksul soovitatud raamatud. Viimastel kuudel olen lihtsalt nii palju tööd (ja sissetulekut!) juurde saanud, et kõike kursusel teha ei jõudnud. Külluse seikluskoolituse suur pluss ongi, et teed nii palju kui jõuad. Petta saad ainult iseennast. Teed enda pärast, mitte kellelegi näitamise pärast. Ja kui tegemata jätad, siis kaotad ainult ise. Ehk siis kui 8 kuud tundub esmapilgul pikaajaline sidumine, siis tegelikult elad oma tavapärast elu edasi...ainult paremini!

Seega järgmistel kuudel tegelen kindlasti kursuse materjalidega edasi.

Suur osa õpitust on aga minu jaoks nii tavaliseks igapäevase elu osaks saanud, et mõnikord ununeb, et 8 kuud tagasi ma neid asju ei teinud.

Füüsilises maailmas on Külluse seikluskoolituse mõju nähtav aga näiteks mu viimati ilmunud raamatu kaanel. Selle kaanefoto tegi Anu Martinson, kes oli ka mu koolituse koostööpartner:

Ja meil on koos Anuga juba mõne uue koostöö mõtted ka käimas. Sest kui samal lainel olevad inimesed koostööd teevad, siis asi kulgeb. See on nii eriline tunne ja ma olen nii tänulik sellise võimaluse eest. Sina saad aga soovi korral juba praegu Anu käest tellida fotolõuendeid tema imeliste fotodega. Täpsemalt uuri siit: Anu fotomaailm. Kui meie järgmine ühine suur koostöö trükist tuleb, siis selle kohta saad kindlasti infot ka sellelt lehelt.

Koolituse käigus olen varem korduvalt kirjutanud teemadest ja mõistmistest, mis tänu Külluse seikluskoolitusele on minu ellu tulnud. Neist saad lugeda siit:
4.september 2017 Järjekordne imeline tööpäev! Loe, kuidas sa endale ka sellise saad!
1.septebmer 2017 Millist panka sina eelistad?
31.august 2017 Kõik müügiks! Või mida sina oma kasutatud asjadega teed?
13.august 2017 Loe, kuidas naine, kes ei nuta, saab rikkaks
2.august 2017 Minu juulikuu eesmärgid ja nende täitmine
23.juuli 2017 Ma olen väärtuslik! 
6.juuli 2017 Heli homme Pärnu Tre Raadio hommikuprogrammis 
2.juuli 2017  Heli ostab uue auto vol 1
26.juuni 2017 Kuidas ma 100 raamatu lugemisega külluseni jõuan?
15.mai 2017 Seiklus minu küllusliku elu poole- 1.kuu

Kiirteed ei ole lihtsad. Kui kiirteel koll tee peale jookseb, on pauk kindlastu suurem kui aeglaselt sõites. Mina olen ka nende kuude jooksul mitmele kollile pidanud otsa vaatama. Aga õppisin seda, et pärast äikest on õhk puhtam. Võid ju seisvas õhus rahu ja vaikust nautida. Kui ennast palju ei liiguta, siis tundubki, et elu on ilus. Või siis jooksed läbi äikesevihma, naudid välgutamist, aegajalt kardad müristamist, aga lõpuks saad nautida värsket õhku.


Mina valisin viimase tee! Tänu Crystali Külluse seikluskoolitusele olen tugeva stardipaugu saanud. Käi ikka edaspidi ka mu blogis ja saad teada, kuidas mu külluslik elu edasi liigub! Ise olen ka põnevil! 

Aitäh-aitäh-aitäh Crystal, Anu ja kõik teised kaasteelised! Voolame edasi! 

Kui sina tahad ka sama õnnelik olla, siis uuri rohkem infot Crystali kodulehelt: Crystal Ra Laksmi.  Külluse seikluskoolituse kohta on rohkem kirjutatud siin! 
Siit leiad Külluse seikluskoolituse FB avaliku grupi. 
Crystali lehelt saad lähemalt lugeda, kes ta on!

Koolituse läbimise puhul kingin mina endale aga koos Crystaliga Hawaii seikluskoolituse. Sest start on antud ja nüüd tuleb joosta!  

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (kohe-kohe 9a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

Täielik ülevaade: kuidas läks raamatumüük oktoobris? Heli Kirjastuse edetabel

Ai, ma lubasin iga kuu ju aruannet teha. Ja siis tegi elu minu lubadustega oma korrektuurid. Iga päevaga saan aru, et mul on vaja rohkem kirjastuse töid ära jagada, rohkematele inimestele tööd pakkuda. Väikese kirjastusena ei ole mul aga siiski nii palju ühes valdkonnas tööd, et ühe valdkonna inimest otsida, seega... nii siis Heli kirjastabki Heli Kirjastuses. Ja kirjutab. Kirjutamine ongi enamasti põhjus, miks aegajalt muu elu seisab. Neil perioodidel, kui mul on mingi raamatu kirjutamine aktiivselt pooleli, asjaajamise pool väga ei toimi. Sest Helisid on üks. Vähemalt siinpool arvutit.

Sellegi poolest saite aruandeid lugeda:
JUUNIS 2017
JUULIS 2017

Oktoobris oli mõnus tulemus juba see, et ühtegi nulliringi ei olnud.

Samas on minu jaoks jätkuvalt müstika raamatupoodide lehekülgedel olevad edetabelid. Ma ei saa aru, kust need täpselt tulevad. Näiteks on mõnigi kord olnud mõni mu noorteraamat pikalt oma liigi edetabelis ja siis kuu lõpus näen, et müüdud vaid üks raamat. Teinekord aga raamatut üldse ei näita ja pärast kuu lõpus hea müügitulemus. Nii usun ma müügiaruannet rohkem kui edetabeleid.

Nende numbrite seas ei ole e-raamatuid. Eelmisel kuul oli aga just e-raamatute müük väga hea. Kindlasti oli selle põhjuseks, et Heli Kirjastuse e-raamatute hulka lisandusid mitmed uuemad teosed. Eriti palju loetakse just sarja "Mõni õhtu romantikat" raamatuid. Toon siinkohal välja ka selle, kui on olemas e-raamat.


Oktoobrikuu müüginumbrid olid sellised:
11.-13. Heli Künnapas "Mina, supernaine, jään ellu!"- 1 tk
Näiliselt halva tulemuse taga on see, et raamat jõudis poodidesse kuu viimastel päevadel. Ehk et ilmselt on see novembrikuu müügihitt.

"Ragne on Pärnu-Jaagupis elav 6 lapse ema, kes töötab Pärnus kvaliteedijuhina. Abielu rekkajuhist abikaasaga ei ole kõige õnnelikum, sest mees ei osale kuidagi pere tegemistes. Perekondlikule õhtusöögile eelistab mees pigem koos sõpradega olemist. Kõik laste ning majapidamisega seonduv on samuti Ragne õlul. Täielik supernaine, nagu kõrvaltvaatajatele tundub.
Ühel päeval saab aga Ragne günekoloogilt ootamatu diagnoosi. Ellujäämise nimel peab naine oma elu ja suhteid korrastama hakkama. Kuidas ta seda teeb, saad lugeda raamatust."

11.-13. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 2.osa- 1 tk
"Tähtajaline elu" on hea lugemine kõigile, kes planeerivad mingiks ajaks välismaale elama või tööle või kooli minna. Olen saanud palju positiivset tagasisidet, et see raamat annab realistliku pildi sellest, mis tunne on üksinda võõras keskkonnas olla.
Olemas ka e-raamatuna.

"Aastaks kogu oma elu ümbervahetamine on ... vahetus! See on kogu elustiili vahetumine – riigi, keele, sõprade, vanemate, kodu ... kõige!Vahetusaasta ei ole aasta su elus. See on elu ühe aasta jooksul.See on kindlasti parim aasta su elus. Ja samal ajal kõige hullem su elus. See on kõik, mida sa sellest ootasid. Samal ajal pole see mitte midagi sellist, mida sa ootasid."

Kahekümneaastane Rebecca otsustas õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu veeta aasta Ameerikas lapsehoidjana. See on tema seikluste teine osa, mille tegevus toimub Chicago lähedal asuvas väikelinnas. 

11.-13 Karina Louisa Puht "Võidetud tüdruk"- 1 tk

Kui mu silmad harjusid ereda valgusega, siis nägin, et seisin ühel rõdul ja rõdu all oli väga palju inimesi, kes mind vaatasid. Ma olin kui kohale naelutatud ja otse ees laius vaade viiesajameetrisele rajale, mille alguses lõrisesid kurjakuulutavalt kaks autot, mis hakkasid minu pärast üksteist taga ajama...
Ta oli auhind.. Ta soovis, et kumbki ei võidaks..
Ta teadis, et igal võidul on tagajärg..
Kiired autod, keelatud kirg ja pöördesse ajav melu. Noor neiu Arizona Olson elas selle keskmes. Valikuid tundus algul üks, aga peale Nathaniga kohtumist nägi neiu, et valikuid on mitmeid. Aga milline neist on õige?

Minu kommentaari lugemisblogis loe siit: Heli lugemisvara.


10. Heli Künnapas "Laste ilus elu maal"- 2 tk
Matu, Joosu, Mallu ja Krissu elavad maal. See on hoopis teistmoodi kui linnaelu. Selles raamatus räägivad nad sullegi, kuidas neil pole kunagi igav ja mida vahvat maal teha saab. Tule ja piilu maalaste ilusasse ellu!
Trükitähtedega kirjutatud ning fotodega illustreeritud raamat on mõnus ettelugemiseks või lapsele endale lugemiseks.
Sarjast "Maalaste lood" ilmub peagi ka uusi raamatuid!


7.-9. Heli Künnapas "Mu koju tood sa"- 3 tk
Saadaval ka e-raamatuna. 
Romantilise jutustuse "Mu koju tood sa" peategelane on Katrin, kes pärast valitsuse vahetumist kaotab haridusministri töökoha. Naine naaseb kodusesse Pärnu-Jaagupisse, kus asub tööle ajalooõpetajana. Ootamatult satub ta Libatses elava seitsmenda klassi poisi Silveri koduste probleemide keskele. Romantilisi hetki pakub endine koolivend Tanel. Kes ja kuidas selle kõige keskel koju jõuab, loe juba raamatust.
 
7.-9. Heli Künnapas "Tähtajaline elu" 1.osa- 3 tk
Saadaval ka e-raamatuna.

 Heli Künnapase kolmas noorsooromaan on esimene pool kaheosalisest teosest, mille peategelane Rebecca tegi õnnetu armastuse ja eneseotsingute tõttu otsuse minna aastaks Ameerikasse lapsehoidjaks. Suhted, võõras riigis hakkamasaamine, sõprus, reetmine- need on teemad, millega tal tuleb hakkama saada ning omad õppetunnid õppida. Kodumaale maha jäänud suhtekolmnurk ei tee elu kuidagi lihtsamaks.

7.-9. Kristiina K. "Toto tembutab jälle"- 3 tk
Heli Kirjastuse esimene lasteraamat. Peategelaseks on koerapoiss Toto ja tema sõbrad. Humoorikad lood lastele endale lugemiseks ning ettelugemiseks. Toto vahva uudis on see, et juba detsembrikuu keskpaigas tuleb sellele raamatule järg.
Uus raamat on kirjatähtedega. Lood aga sama lõbusad ja toredad. Toto uut raamatut saab praegu ette tellida hinnaga 12,5€. Ostusoovist kirjuta helikunnapas@gmail.com

Toto tegemistega saad kursis olla, kui liitud FB grupiga: Toto tembutab jälle!

Uue osa kaanepilt on selline:

5.-6. Margit Peterson "Westoffhauseni häärberi saladus"- 5 tk

Mereäärse väikelinna ajaloolises häärberis ristuvad õige mitmest ajastust pärit inimeste, nii elavate kui surnute saatused. Häärberi nüüdisaegne omanik, Mari-Liisi kasuisa Ralf, ei taha kummitustesse uskuda, kuna elu on nendetagi keeruline - tema armastatu, Mari-Liisi ema Marelle, kes tüdrukupõlves lahke ja armas oli, kaldub aina enam nii seksuaalsetesse kui alkoholist tingitud liialdustesse.
Kuidas on häärberiga seotud Miralda-memm, kes Mari-Liisile kõige raskemal ajal toeks oli? Mis on see saladus, mille ta endaga siit ilmast lahkudes kaasa viib? Kas vastab tõele, et lahkuja hing elab edasi mõnes ta lahkumise hetkel sündinud lapses, nagu Miralda-memm ise uskus?
Selgus saabub alles viimastel lehekülgedel.
(Anneli Sihvart, toimetaja) 

Margit Peterson on Pärnu kolumnist, literaat, poetess, kirjanik, Pärnu kirjandusõhtute peakorraldaja ja ema kahele täiskasvanud pojale. Igapäevastest tegemistest kirjutab blogis http://margitpeterson.blogspot.com

 5.-6. Heli Künnapas "Ütlemata sõnad"- 5 tk
Noorteromaan „Ütlemata sõnad“ jutustab loo 16-aastase Maria esimese armastuse keerulisest kujunemisest. Romaanis on palju segaseid tundeid ja ütlemata sõnu. Armastust ja selle puudumist... või liiga palju armastust. Eneseotsingute konarlikku rada on kujutatud põnevalt ja pinge ei vaibu teose lõpuni. Raamatu mitmekihilisus, hargnevad lood ja jutustamisvõtted aitavad näha ning mõista inimeste väliselt kummaliste tegude sügavamaid tagamaid. Teoses peegelduvad autori sügav inimesetundmine ja olulised inimeseks olemise väärtused.

4. Heli Künnapas "Saatmata kirjad"- 8 tk
Nüüd saadaval ka e-raamatuna!
Romantilise jutustuse "Saatmata kirjad" peategelane Miia juhib Tallinnas väikest tantsukooli ning kasvatab koos abikaasaga kahte last. Ootamatult saab naine teate, et on oma endise parima sõbra Simoni vanaemalt pärinud Pärnu-Jaagupis pool maja. Viisteist aastat tagasi tekkis noorte vahel ootamatu lõhe ja sellest ajast pole omavahel suheldud. Kuidas ootamatu uudis Miia elu muudab? Milliseid mälestusi ja tundeid äratab vana maja? Kuidas muudavad olevikku kirjad, mis minevikus jäid saatmata, kuid nüüd adressaadini jõuavad?

3. Heli Künnapas "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks"- 10 tk
Saadaval ka e-raamatuna.

Paar aastat tagasi Pärnu-Jaagupi lähedusse koos abikaasaga maamaja ostnud Ave avastab äkitselt, et on oma kahe poja ning üha kasvava majapidamisega üksi jäänud. Naise linnast pärit abikaasa Martin on ema õhutusel vanemate koju tagasi kolinud. Kange naine aga on otsustanud lootusetuna näivast olukorrast üksi välja rabeleda ning lastele jätkuvalt maal elamise rõõme pakkuda.
Pideva keerulise rahalise olukorra ja muude hädade tipuks lõpetab auto Avega koostöö. Nii satub naine kohaliku mehhaaniku Robini juurde. Esialgu ülbe ja üleolevana tunduv mees näitab aja jooksul ka oma teist külge, kuid Robinilgi on omad varjud ja haavad minevikust.
Kuidas naine, kes ei nuta, selle kõige keskel rikkaks saab, loe juba raamatust.

2. Heli Künnapas "Jõuluks koju"- 13 tk
Üllatuslik 2.koht. Ilmselt on asi selles, et raamatu hind on juba üsna madal. Või annab tunda, et jõulud hakkavad kätte jõudma? Igatahes on mul alati hea meel, kui raamatud leiavad uue kodu.
Saadaval ka e-raamatuna.

Romantiline jutustus “Jõuluks koju” algab Pärnus elava Anne-Mari neljanda lapse sünniga. Pool aastat tagasi avastas naine, et ta Soomes töötav mees polegi enam vaid tema mees. Ootamatult jäi naine ilma senisest elust ja kodust. Kas selline lugu saab kuidagi romantiliselt ja positiivselt lõppeda? Kas ema koos nelja lapsega jõuab jõuludeks koju?

 1. Harry Raudvere "Hüüdnimi Eestlane", 1.osa- 154 tk
Ilmunud raamatutest värskuselt eelviimane. Ehk põhimõtteliselt kõige uuem raamat. Minu "Mina, supernaine, jään ellu!" on veel värskem, kuid seetõttu hoopis edetabeli teises otsas. Harry raamatu muhul on megalahe olnud jälgida, kuidas see tõesti oma elu on elama hakanud. Kui käisin oktoobrikuus lugejatega kohtumas, siis ikka rääkisime ka Harry raamatust, sest kõik olid sellest juba kuulnud.
Nii ongi esimene trükk varsti läbi müüdud. Raamatu teine osa ilmub järgmise aasta algul. Siis on ilmselt võimalik ka 1.osa saada. Samas on aga võimalik praegu kiirelt raamatupoodi kiirustada ja 1.osa endale kohe soetada.

Minu pikem arvustus raamatu kohta on kirjas lugemisblogis Heli lugemisvara. 

Poodides ei ole enam saada minu tõsielulist raamatut "Minu ilus elu maal". Minu käest otse aga ühtteist ikka veel saab. Raamatu hinnaks on 5€. Ostusoovist kirjuta helikunnapas@gmail.com.

“Raamat "Minu ilus elu maal" algas pidevatest küsimustest, et "kuidas te selle kõigega hakkama saate?" Nende kaante vahel kirjeldatud perioodil oli meil veel vaid kolm last, paarsada küülikut ning igast otsast renoveerimist vajav maamaja. Proovisin siis enda ja teiste jaoks paberil järge pidada, et kuidas meie elu kulgeb. See ei ole roosamanna teos lilledest ja liblikatest, vaid reaalsetest olukordadest, probleemidest ja suurest hulgast rõõmudest, mida väikeste lastega maal elamine kaasa toob. Need leheküljed elust endast said kirja aga siiras lootuses, et mõnigi inimene pärast nende lugemist leiab endas soovi ja julgust proovilepanevasse, kuid hinge tasakaalustavasse maaellu sukeldumiseks.

Suurtel raamatusõpradel aga soovitan jätkuvalt raamatuid tellida otse kirjanikult või kirjastusest, sest nii on soodsam. Kui mõni eeltoodud teos sulle nüüd silma jäi ja soovid seda endale ka, siis kirjuta oma soovist helikunnapas@gmail.com. 

Mina aga panen järgmise edetabeli kirja juba mõne nädala pärast. Siis juba novembrikuu müügi kohta. 


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (kohe-kohe 9a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

Rehvihooaeg Heli Kirjastuses

(Kirjandus)lumi tuleb maha novembris! Ja nii igal aastal. Olen seda ka varem tundnud, aga alles seekord nii sügavuti.

Ehk siis mul on praegu rehvihooaeg- periood, mil tuleb välja, et jõulud ikka tulevadki ja õigeks ajaks on vaja mitu-mitu-mitu raamatut välja saada. Nii olengi blogist ja paljudest muudest kohtadest taaskord pikalt kadunud olnud.

Eelmisel nädalal jäi Mathias kooli nii mitmel hommikul hiljaks, et õpetaja juba küsis, kas Mathiase ema magab kogu aeg sisse? Eelmisel nädalal magasin küll. Nii ma hommikuti jälle teatasingi, et: "Mathias jääb kooli hiljaks, sest mina magasin sisse ja ilma minuta ta kooli ei pääse!" Tööpäevad lihtsalt venisid kella 2-3ni öösel ning seejärel oli väga raske kell 7.30 üles saada. Varasemalt, kui ma sellises tempos töötan, siis olen päeval maganud. Nüüd aga pole selleks ka aega olnud.

Täna aga läks trükki minu romantiliste lühiromaanide sarja "Mõni õhtu romantikat" 6.raamat "Kes kardab välgutüdrukut?" Selle kirjutamise otsas istusin ka üle nädala aja. No ja midagi oli ikka puudu. Siis aga andis elu mulle jälle kätte mitu niidiotsa, mida mööda tuli minema hakata. Ma siis läksingi. Nii sai selle looga jällegi mingi osa minu elust lahti räägitud ja midagi loomulikult sinna juurde mõeldud. Kõigi minu kirjatükkidega on nii- osa sellest on kuidagi minu eluga seotud, kuid kogu lugu tervikuna ikka väljamõeldud. Ärge siis seekord ka tohutuid seoseid tõmbama hakake.

"Kes kardab välgutüdrukut?" peaks seega lettidele jõudma juba nädalakese jooksul.

See tähendab, et ma olen tohutult ülekohtune oma eelmise raamatubeebi "Mina, supernaine, jään ellu!" suhtes. Nimelt eelmise kuu raamatute müügiaruandes on seda raamatut müüdud ainult üks. Lihtne põhjus- see jõudis alles kuu lõpus poodidesse. Ja mina räägin siin juba uuest... Lugege ikka supernaist praegu. Välgutüdruku saate varsti peale. Magustoiduks!

Peale selle on november Nanowrimo kuu. See tähendab, et kõik motivatsiooni vajavad kirjutajad annavad ennast Nanowrimo leheküljel üles ja ütlevad, millise romaani nad novembrikuu jooksul valmis kirjutavad. Oi, kuidas mulle meeldib see tähtaja peale kirjutamine ja tähtede lugemine. Eelmisel aastal kirjutasin nii "Portselanist tüdrukut". See on ikka lõpetamata, sest sel aastal tegin endale "Mõni õhtu romantikat" väljakutse.

"Kes kardab välgutüdrukut?" ongi tegelikult minu Nanowrimo raamat. Ehk selle väljakutse raames kirjutatud. Ma küll ei saa ennast võitjaks kuulutada, sest minu teoseke on vaid lühiromaan, kuid võitmiseks peab kirjutama 50 000 sõna (selgituseks- võidad vaid iseennast!).  Mina aga kirjutasin lühiromaani valmis ning hakkasin seejärel selle ja mitme teise raamatu kirjastamisega edasi tegelema.

Võimalik, et püüan novembrikuu lõpus siiski "Portselanist tüdrukuga" jätkata. Oleneb, kuidas vahepeal seisnud asjaajamise tööd järjele saan.

Seega olen hirmus-hirmus-hirmus tänulik kõigile, kes te olete viimase kuukese nii mõistvad olnud ja leppinud minimaalsete vastustega. Ükski lisaliigutus pole ajagraafikusse mahtunud.

Kõiki mu romantika sarja raamatuid saad minu käest otse ka tellida. Selleks kirjuta helikunnapas@gmail.com . Ja nüüd hakkan ka laialisaatmisega jätkuvalt tegelema. Seegi on mõnda aega seisnud, kuid nüüd olen paari päevaga oma võlgu juba vähendanud.

Viimaste nädalate jooksul on minu elus taas oma kohta leidmas trenn. Peale selle on meil nüüd blender, nii et smuutitame kogu aeg.

Üligigamegaäge 8-kuuline külluse seikluskoolitus Crystaliga on ka lõppemas. Sellest aga kirjutan pikemalt mõne aja pärast. Seal pean mõnda asja veel seedima. Selline mõnus kõhutäis on olnud, mis vajab veidi seedimist.

Viimasel ajal lähevad asjad kogu aeg paremaks nii suure hooga, et ma olen vahepeal kohe hirmus rahutu. Püüan aga ree peal püsida ja kõik selle hea ja õnne vastu võtta, mis praegu kogu aeg mu teel ees koperdab (õigemini minu poole voolab).

Tänulikkus! 

Õnn!

Armastus! 

Need on mu sees suure pesa ehitanud! Katsun hakkama saada ;) 

Kogu mu maailma on mu peopesa peal! 

Kallistan sind, kes sa siia postituse lõppu välja jõudsid! Tule varsti jälle mu blogisse!

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (kohe-kohe 9a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

Harry Raudvere esitles raamatut "Hüüdnimi Eestlane"

13.oktoobril ilmavalgust näinud 660-leheküljeline raamat "Hüüdnimi Eestlane" on nüüd tuurile saadetud. Raamatutena raamatukogudesse, raamatupoodidesse ja lugejateni. Elavas versioonis aga käib autor Harry Raudvere mööda Eestimaad raamatut tutvustamas.

Nii ongi suurepärane võimalus autoriga kohtuda juba homme, 4.novembril Tartu Kaubamaja Apollos ning 18.novembril Kuressaare Rahva Raamatus:

Kui ma eelmisel nädalal erinevates kohtades lugejatega kohtumas käisin, rääkisin enda kirjastatud raamatutest ka. Kõikjal kuulsin, kuidas info Harry raamatu kohta on juba nendeni jõudnud ja tahaks lugeda.

"Hüüdnimi Eestlane" räägin ühe noore mehe seiklustest nõukogude aja lõpus Venemaal ja Eestis. Nii on see hea pilguheit minevikku neile, kes seda aega ei mäleta ja vahva nostalgiline retk neile, kes ise sel ajal on elanud. Kuigi nõukogude aeg on minu jaoks alati kuidagi hirmutav olnud, siis raamatu "Hüüdnimi Eestlane" peategelane liugleb erinevatest olukordadest läbi vägagi sujuvalt.

Algselt on mõnigi raamatu 660 leheküljest ehmunud, kuid kätte võttes läheb lugemine kiiresti. Lugejad on öelnud, et kui juba kord alustasid, siis enam käest panna ei saa.

Ostusoovidega tasub kiirustada! Tänase päeva seis on see, et raamatud lähevad poest, nagu soojad saiad. Apollosse saatsin juba juurde. Kui nüüd esimene tiraaž otsa saab, siis kordustrükk tuleb alles koos teise osaga. Nii et kui huviline oled, siis ära jäta ennast raamatust ilma.

Harry Raudverega tule aga kohtuma:
4. novembril kell 13 Tartu Kaubamajas (FB üritus on siin)
18. novembril kell 13 Kuressaare Rahva Raamatus (FB üritus on siin)

Tallinnas Solarise keskuses nägi esitlus välja nii:

***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 13 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

Nägin Peetrit ja ikka postitan lund

Ojaa, ma nägin instagramis fotot Peetrist, kelle akna taga sadas samuti lund, aga kes ei pannud pilti sellest üles, sest ta teadis, et sõpradel on ka aknad.

Jah, minu sõpradel on ka aknad, aga äkki pole kõigil vahvaid lapsi, kes lund naudivad. Nii et meie tänane hommikupoolik esimeses lumes:

Ise ladusin taaskord mingi osa puid sisse. Jah, need võiks ammu sees olla, aga kui suurem osa nädalast läheb mul lastega ringisõitmisele (lasteaed-kool-trennid), selle kõrvalt teen oma kirjastuses täiskohaga tööd ja juhin firmat, siis lisategevusteks väga tihti aega ei jää.

Täna aga sain puudeladumise ning laste ja loomadega veedetud aja ühendada.

Praegu on raamatukogude nädal, mis tähendab, et ma lendan muudkui ringi. Eilsetest imelistest kohtumistest kirjutan varsti. Ütlen vaid nii palju, et just sellised kohtumised annavad jõudu ja motivatsiooni edasi tegutseda, näitavad, et olen õigel teel.

Eile andsin taas aru, et kuidas ma kõike jõuan? Lihtne- teen seda, mis paneb silma särama ja panustan oma aega ja energiat inimestesse, kes tahavad minuga koos olla ning kes panevad seega mu silma särama. Ei tohi ennast raisata! Mitte üheski valdkonnas. Nii jõuadki palju ning saad samal ajal õnnelik ka olla.

Katsu sa õnnetu olla, kui sul on kodus selline põhjapõder:

Homme aga liigun taas lõunaosariikidesse ehk kohtumised Kanepis ja Savernas!


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!

Kes kardab supernaist?

Täna on mul tõesti küsimus, et kes kardab supernaist ja miks?

Ise raamatute kirjastamise suurim pluss on see, et kõik käib kiiresti. Alati käibki. Eilse päeva info on aga see, et minu romantika sarja järgmine raamat "Mina, supernaine, jään ellu!" tuleb trükikojast heal juhul järgmise nädala algul.

Teate, millal see käsikiri valmis sai? No ammu. Septembrikuu esimestel päevadel. Ja siis hakkasid toppamised. Mitte keegi pole milleski süüdi. Seda ma öelda ei taha. Lihtsalt on kummaline, kuidas ühe raamatuga on äkitselt nii palju ootamist. Ei ole nagu probleeme. Lihtsalt igas etapis on midagi ees.

No alustame sellest, et ma tahtsin selle raamatu valmis saada augusti lõpuks, aga endal tuli õige inspiratsioon ja aeg kirjutamiseks alles septembris. Trükkimisega läheb tavaliselt aega nädalake. Nüüd aga üle kolme nädala ja raamatut ikka pole. Tahtsin trükikoda muuta. Tuli välja, et osa on siiski juba valmis tehtud, kuid mingi töölõigu jaoks on vaja masinat, mis on ülimalt hõivatud. Nii et peab ootama.

Trükikojast on nüüd ka info, et tegelikult on juba praegu saadaval suht viimased ajad raamatutele, mis valmivad jõuuluks. Mul on päris mitmed sellised töös (teiste autorite omad). Sellegi poolest ilmselt võtan siin vahel ka ise ühe pausi ja kirjutan ikka romantika järgmise raamatu ka valmis.

Tegelikult on asi lihtsalt selles, et ma ei jõua oodata, kui "Mina, supernaine, jään ellu!" lugejateni jõuab, sest see on veelgi võimsam raamat, kui eelmine üldse oli.

Sel nädalal saab ikka veel raamatut ette tellida hinnaga 7€. Soovist kirjuta helikunnapas@gmail.com. 

Jah, seekord on ettetellimise periood nii pikk, sest raamat on kõikjal kinni. Aga tuleb... tuleb... tulemata ta ei jää!

Veel veidi kannatust! 


***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 
Mina olen Heli Künnapas (35), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema neljale lapsele (8a, 6,5a, 5a ja 3a). Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 12 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com  

Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!