Herlend jälle mäletas, kuidas tema oli seal käinud. Ta mäletas hiiglaslikku siseala. Mina oma puuduliku soome keelega ei lugenud kodulehelt seda kusagilt välja. Palusin Herlendil ise kodulehte lugeda. Loomulikult polnud tal seda vaja, sest tal olid omad mälestused.
Kohale jõudes ootas meid ees üllatus-üllatus: mingit siseala ei ole. On küll hotelli ujula moodi asi, kus on ka üks toru, aga selle saab lisaraha eest juurde osta. Ilm oli tõesti külm ja ma ei kujutanud ette, kuidas eriti beebiga välialal terve päev ollakse. Nii ostsimegi mõlemad piletid ja võtsin Herlendilt taaskord lubaduse, et järgmisel korral võiks enne veidi rohkem kodutööd teha, mitte mingile lapsepõlvemälestusele tugineda. Ja ennast usun ka järgmisel korral rohkem (millal ma selle lõpuks meelde jätan?)
Alustasime siseujulast. See oli väiksem kui Pärnu Terviseparadiisi veekeskus, aga külma ilma tõttu oli rahvast vähe ja meil oli sealgi täitsa vahva. Need pildid sees on tehtud pärast väljast tagasitulemist, kui kusagilt oli välja ilmunud ka suur hulk teisi inimesi:
Ja loomulikult ei jäänud väliala avastamata. Meie Herlendiga (eriti Herlend!) vette väga ei kippunud, aga lapsed möllasid ennastunustavalt. Nii istuski Herlend Christianiga päikesevõtmise toolil (mitte, et mingit päikest oleks olnud või ka lubanud!), lapsed möllasid ja mina jälitasin neid fotokaga:
Nii et paar tundi külmas vees möllamist, siis panime riidesse...ja suundusime välialale tagasi. Sellest järgmises postituses!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar