Kes peaks lahendama 12 000-eurose küsimuse ja kas lastele on lapsepõlvekodu vaja?

Oleme lastega nüüd nädalavahetuse maal olnud. Kuuse talus. Majas, mida oleme pool aastat püüdnud müüa, aga keegi pole tahtnud. 

Ühelt poolt loomulikult tekitab see tunde, et mis mõttes me panustasime aastaid majja ning saime siin elatud ning nüüd nagu kellelegi ei sobi ... samas on arusaadav nii üldine majanduslik olukord, kui ka see, et siin ongi palju asju, mida on veel vaja teha. Samuti asju, millest keegi aru ei saa. Näiteks praegu pole selge, miks veel survet ei ole ja kuidas seda lahendada. Pidavat olema timmimise küsimus, aga kust ja mida siis teha tuleb ... üks ei ütle, teised ei tea. Maja endale ostes riskiksin sellega, et siin on veel tonnides küsimusi, mille vastuseid üks ei ütle ja teised ei tea ... 

Samuti on üheks võimaluseks, et maja ei tahagi, et lapsed oma lapsepõlvekodust ilma jääksid. See tähendab ka otsustamist, et kas mina tahan, et see maja minuga seotud oleks või oleks see minevikku kinnijäämine. Samas kui suur osa minevikust on muudetud, siis kas see on sama lugu või ongi siis teekond juba uus? 

Lastele lapsepõlvekodu säilitamine aga tähendab, et peaksin välja mõtlema, kuidas kolme päeva jooksul ära maksta 12 000-eurone pangalaen, et maja kohtutäituri kätte ei läheks. No praegu ma pole seda välja mõelnud. 

Ja kui selle välja mõtlen, siis tähendab, et maja kuuluks ikkagi meile eksabikaasaga kahe peale ja vaidlused sel teemal jätkuksid ... Selles mõttes oleks see muidugi lihtsam, et lapsed saaksid vähemalt jätkuvalt majas käia. See nädalavahetus on neile täitsa meeldinud, kuigi ... vett ei ole ... 

Seismine muidugi majale ei meeldi, aga ... no ma lihtsalt ka ei jõua kõigega korraga tegeleda ... ja ei peagi. Mingitel teemadel tuleb öelda, et ma lihtsalt ei jõua-saa-oska sellega tegeleda. 

Jah, usun, et kui olen 5 lapse igapäevase kasvatamise ja esimese kooliaastaga Tallinnas hakkama saanud, siis ei saa ma olla süüdi selles, et samal ajal ei suutnud välja mõelda, kuidas neile lapsepõlvekodu säilitada. Loomulikult on nad kogu selle aasta seda minu käest korda mööda palunud, aga samas õnneks saavad lapsed aru ka sellest, mida kõike ma OLEN teinud (see ei tähenda, et neil poleks etteheiteid, et ma ei suuda neile lapsepõlvekodu säilitada ...).

Sel nädalavahetusel lasin suurema osa õuest ära trimmerdada, sest no hein oli korralik. Kohe näha, et aastate jooksul korduvalt muru külvatud ja korralikult hooldatud. 

Ühe lapse õunapuu on kitsed õues vahepeal ära söönud. Koer-valveta maja värk. 

Osad lilled on õitsenud nii, et ma neid ei näinud, aga osad hakkavad ilusti õitsema. Ma tean täpselt, kust ja kelle käest ja miks nende seemned sain. 

Jasmiin, mille all iga lasteaialõpetaja peol pilti tegime, õitseb samuti. 

Nii et asjad on kodused ja samas ... tegelikult mitte. 

Viimastel päevadel oleme ka kohalikel sündmustel osalenud ja nii olen pidanud korduvalt vastama küsimusele, et kas olen õnnelik ja uute valikutega rahul. 

JAH, kindel vastus. Ma ei tea ühtegi põhjust, mille pärast tehtud valikuid kahetseda. See, et praegu maja pärast muretsen, ei ole sama, et ma valikuid kahetseks. 

Samuti nägin, kuidas tõesti sain selle kolimisega välja mitmetest mustritest, millesse olin aastaid takerdunud. Loomulikult on üleminekuperiood hetkel veel kummaline, aga hea on teada, et liikumine käib õiges suunas. Minu jaoks pole probleem ühegi inimesega suhelda, aga näen, et mitme puhul on mingeid takistusi. Nii ma ootan rahulikult ja ei trügi ise kuhugi. Eks aeg teeb need asjad selgeks. 

Igatahes - ma nüüd lähen teen heina edasi, sest tegelikult pole selge, kas ja kes peaks selle 12 000-eurose küsimuse lahendama. Üks variant on seda kõike ka õppetunnina võtta ning lihtsalt lahti lasta, aga  teine variant on ka oma laste eest lõpuni seista ning selleks kõiki variante kasutada ja ... see tuleb mul vist loomulikumalt välja. 

 ***

Mina olen Heli Künnapas (41), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (14a, 12a, 10a, 8a ja 4 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.