Kaks koolilast, kolm muusikakoolilast ja neli trennilast

Tänase päeva seisuga on meil peres kaks koolilast, kolm muusikakoolilast ja neli trennilast. Ahjaa- üks beebi ka, kes kogu seda logistilist hullumaja korraldada aitab. Kui nüüd liitmise tehe ära teha, siis kokku teeb see järelikult ikkagi viis last.

Tunnistan- viimased päevad on suht närvilised olnud, sest mul oli kogu aeg ees nimekiri asjadest, mida kooli alguseks veel ei ole. Täna on aga veidi lihtsam olla, sest esimese päeva aktused on tehtud. Kool on alanud. Homme tuleb küll linnas pikem osturetk teha, sest... esimeseks pikaks koolipäevaks on ikka enamus asju puudu...

Täna aga rõõmustam! Sest see on Joosepi esimene koolipäev!

Vanaema ja vanaisa käisid juba päev varem tähistamas. Nii et torti saime kohe mitu päeva järjest. Vanaema tegi seekord PÄRIS torti ka, mida ma nii kaua olen igatsenud. Nii et väääga hea oli! Tordi pealt lugesin ma küll korduvalt välja lühendatud Joosep (JSEP)... aga tuli välja, et see on ikka 1.sept. Näide sellest, kuidas soovmõtlemine töötab :)  

Oi, kuidas Joosep kooliaega ootas. Ta oleks vist juba paar aastat tagasi koos Mathiasega kooli tulnud. No ja kui kevadel lasteaed läbi sai, siis ta oli küll pettunud, et mingisugune suvevaheaeg vahele tuli. Täna siis lõppes kogu see ootus ja mu teine pojake saab ka lõpuks koolis käia. Kui ma näen, millise rõõmuga ta kõike uut endasse ahmib, siis ennustan, et seda koolirõõmu jätkub pikemaks ajaks.

Koolis on tehtud ilus remont, nii et klasside ees koridoris on mõnusad ronimiskohad. Mulle väga sobib. Esimene koolipäev läks ka seetõttu lihtsamalt, et Maria ja Christian said sel ajal ronida, kui mina Joosepi klassis esmaseid juhiseid kuulasin. Christianiga muidugi oli aktusel väga keeruline olla. Sain hästi aru, miks Mathiase esimesel koolipäeval käisin üksinda...  Aga no õnneks ei jäänud siiski seegi kord midagi nägemata ja tegemata.

Ootamatu oli minu jaoks, et seekord ei saanudki lapsed nö kommiporgandit ehk et suurt tuutut kommidega. Arvasin, et see on traditsioon... aga ilmselt enam mitte. Aga no me sõime ju torti nagunii :)

Muusikakoolis oleme viimasel ajal läinud seda teed, et lapsed viivad õpetajatele lillede asemel šokolaadi. Oleme praktilised.  Muusikakoolis käib Joosep nüüd eelklassis, mis tähendab, et lisanduvad ka solfedžo ja rütmika tund. Maria on ikka veel eel-eelklassis. Kasvanud ka väga ei ole, nii et sai oma eelmise aasta viiuli ka tagasi.

Mathias on nüüd siis koolis 3.klassis ja muusikakooli 2.klassis. Esimene ööbimisega trompetiüritus on ka juba kalendris kirjas.

Nii et ratas on keerlema lükatud. Meie pere kolmas kooliaasta mitme kooli-, muusikakooli- ja huviringide lapsega saab tegus olema. Mõnusat kooliaastat meile!

***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Mina olen Heli Künnapas (36), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja poliitikust ema viiele lapsele (9a, 7a, 6a, 4a ja täitsa tutikas).

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 15 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com