Kas distantsõppe 3.päev lõpuks oleme otsaga hullumajas või hakkavad asjad paremaks minema?

Harjutamine teeb meistriks!

Täpselt nii võiks täna hõisata. Enamus töid saime peaaegu ettenähtud kellaajaks tehtud. Arvuti ja tahvli vahel saime tööajad ilusti jagatud. Kuna igas seadmes on nüüd kasutatud 100 inimese e-maile ning e-kooli, siis käib üks pidev sisse-välja logimine, et õiget infot näha.

Üks viielapselise koduõppe eripära on ka see, et õppimistingimused muutuvad seoses pisema magamisgraafikuga. Nimelt kui alustad tööd pisikese uneajal, kuid ta poole pealt ärkab, siis võib ühel hetkel õppetöö näha välja selline:

Millised olid tänase päeva plussid ja miinused? 

- segadus, et kuidas midagi esitada. Nii mitut asja tuli teha mitu korda. Kui tööülesande kõrval polnud kohe kirjas, et kuidas tuleb esitada, tegi laps töö kodulehel ära. Pärast selle lõpetamist tuli välja, et õpetaja sealt seda tegelikult ei näe ja tuleb hoopis teha pilt ekraanist ja saata. Teeme homme uuesti.

- segadus erinevate programmidega. Ühes klassis on meil kasutusel 101 erinevat programmi, mida kasutama õpime. See tähendab, et ühte teksti lindistasime mitu korda, sest tegime seda algul tahvlis, aga sealt ei saanud jagada. Nii tuli lindistada uuesti, et saaks edastada.

- segased tööjuhised- ühel lapsel oli e-koolis sada rida, sest oli kirjas ülesanne, mida teha ja siis, et järgmises ülesandes on link, mille juures teine ülesanne... no et mingi ülesande duubeldamine. Nii ma siis katsetasin korduvalt oma lugemisoskust, et aru saada, et kas ma nüüd pean lingi ise kusagilt leidma või see ongi see, või on järgmine see.... Aga vist saime lõpuks hakkama.

- kooli poolt (või on see kõikjal?) seatud ajalimiit, et kl 16ks peavad olema tööd esitatud, on mõistetamatu. Minu lapsed üksi kogu selles rägastikus hakkama ei saaks. Seega kui mõni vanem püüab ikka tööl käia, siis kuidas nemad tehtud saavad?

+ töödega olime tänases päevas juba enamvähem ajas. Kokkuvõttes läks päev ikka küll pikaks, aga seda pigem seetõttu, et tuli asju mitu korda teha.

+ lapsed saavad rohkem tähelepanu ja kuna nende tööd vaadatakse nüüd ühekaupa läbi, saavad selgeks asjad, millega varem on looderdada saanud. Näiteks õpib üks lastest nüüd õigesti tehteid lahendama. 

+ rohkem vabadust oma aja planeerimisel. Mulle meeldib see, et saame nüüd lastega pikemaid õhtujutte lugeda, sest pole nii, et peab õigeks ajaks magama jõudma, sest hommikul on kindlasti õigel ajal vaja üles tõusta. Samuti saavad lapsed valgel ajal rohkem õues olla. Täna näiteks ühildasid nad loodusõpetuse, tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunni õuesõppega. See nägi välja nii:

Tulemuseks ehitati lastest paremal paistvast asjast mingi kindluse moodi asi. Pisike preili Rohetäpp vaatas kõike aknast pealt.


+kinnitust sai, et pilliõpe läbi skype ja FB messingeri toimib ilusti.

+ jätkuvalt on õpetajate poolt palju tagasisidet ja tähelepanu. See on väga vahva. Samas tundub, et õpetajatel on samuti praegu tööd ikka rohkem.
 

Kuidas mul isiklikult läheb? 

Eile öösel käisin korraks tööl ja maksin firma arveid.

Veidi ärevalt käin muudkui vaatamas, kui palju on e-raamatuid ostetud või kui palju on Heli Kirjastuse kodulehel paberraamatute tellimusi, sest raamatupoed on ju kinni. Samuti vähendati raamatupoodides uute raamatute tellimusi. See teeb veidi ärevaks küll. Samas, et vastu tulla kõigile, kes praegu kodus vahvat lugemisvara vajavad, on meil järgmiseks nädalaks tasuta transport:

Samas eelmisel nädalal olin nende 1700 seas, kes jooksis viimase võimaluse peale Pärnu Keskraamatukogusse... aga naiivsus hakkab kaduma- loevad ilmselt praegu need, kes ei koduõpeta.  Või noh- lapsed on küll tegelikult ka lugenud rohkem kui tavaliselt. Samuti lastele õhtujutuks loetavaid raamatuid läheb praegu rohkem, sest igaõhtune lugemise aeg on pikem.

Kuna haigla taastusravi protseduurid on kinni, siis teen hetkel enda peal inimkatseid, et kui palju võib võtta valuvaigisteid nii, et valu väheneks, aga... No et voodist välja saaks. Ehk et isiklikult olen olukorras, kus eriolukorra tõttu on takistatud teenused, mida oleks mul vaja, et mu käsi ja kael koostööd teeks... aga samas pean oma kehalt ja vaimult nõudma mitmekordset pingutust, et kõiki aineid kõigile lastele õpetada ja samal ajal tuulerõugekat põetada... Nii palju kui olen uurinud, siis ei osatagi mulle mitte midagi hetkel muud soovitada, kui valuvaigisteid (isegi, kui need ei toimi...). Nõme on haige olla, kui sa pole seda elu jooksul väga praktiseerinud ja ei oska. 

Ehk et 3.päeva lõpuks on tunne päris hea.

Ja hetkel on tunne, et homme õhtul olen selle sõnumiga ka TVs. Kutsuti rääkima. Kui kõik toimib, siis homme TVs kohtume.

Homsele lähme vastu väga optimistlikult.

Täna sai üles ka video Joosepi viimasest loetud raamatust. Kuidagi ajakohane... või mis?

***

Foto autor Triin Künnapas

Mina olen Heli Künnapas (38), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (11a, 9a, 7a, 5a ja 1,5 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod. 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com