Kas mul on pohmakas või puhkus?

Täna hommikul käisime kolme väiksema lapsega Pärnu Kaubamajakas minu raamatute roll-up reklaami paigaldamas. Pärast seda jalutasime veidi ringi ja ühe kohtumise käigus küsiti:
,,Noh, puhkad, jah?"

Oi, kuu aega tagasi polnud ma ise ka ilmselt kindel, et kõik ilusti elusalt ja sirgelt tänasesse päeva jõuame, aga... siin me oleme. Tõesti tegus on see viimane maikuu olnud. Eriti viimane nädal. Seega oli see küsimus täiesti põhjendatud, kuna juba enne oli teada, et kui lõppevad kõik maikuu üritused, siis algab rahulikum periood.

Tegelikult aga ei tunne ma hetkel üldse ennast puhkuse lainel. No esiteks juba sellepärast, et tegelikult ma ikka ju töötan täiskohaga... lihtsalt kodus... laste kõrvalt... kellest praegu alates sellest nädalast on ainult kolm kodus ja alles järgmisest nädalast kõik viis... Teiseks aga sellepärast, et ega ma pole päriselt veel maikuust välja saanud. Ausalt, nagu täitsa pohmakas alles.

Ei jõua veel kohale, et kleiti-kingi-lilli-kingitusi-jms pole vaja otsida, sest Maria lasteaia lõpupidu on juba peetud. Ja pillilugu ei pea ka harjutama, sest me juba esinesime ära. Mul on siiani ülimalt hea meel, et mind mängima kutsuti. Jaa, mängida oli umbes viie noodi lugu... ja mu käed värisesid terve loo... aga nii äge oli teist korda elus koos oma lapsega lava jagada...

Jah, Maria mängis seegi kord lahtisi keeli... ei mingit suurt ja keerulist meloodiat, aga no kuueaastase kohta pole paha. Kogu selle ühise esinemise juures on minu jaoks oluline teadmine, et enne laste sündi teadsin, et ühel päeval saan taas rohkem muusikaga tegeleda, kui ise endale kaasmuusikud kasvatan... ja nüüd näen, et see toimib. Ehk et nüüd olen mina see, kes peab enda ja oma oskuste lihvimisega rohkem vaeva nägema.

Pohmakale vihjab ka see, et ma ikka veel mõtlen, et peaks vist valgeid tenniseid otsima minema. Aga siis tuleb meelde, et Marial on ka võimlemispeol juba käidud. Minu jaoks esmakordne kogemus, sest võimlema pole mu lapsed veel sattunud. Väga äge oli! Ja mul oli niiii hea meel Mariat ja tema rühma vaadata, sest õpetaja Elo on neile kava ikka väga hästi selgeks õpetanud.

Ja lõuna lähenedes ei peagi ma kella vaatama hakkama, et lastega ühte või teise trenni või ringi sõitma hakata... sest kõik on läbi! Tantsutrennidest tunnistused käes, jalg- ning korvpallis kommid söödud. Homme ja ülehomme tulevad ka muusikakooli tunnistused. 

Kogu selles kiirusest väljaastumise raames pean aga meeles pidama, et mu kaks koolilast käivad ikka selle nädala veel koolis ja peavad sinna õigeks ajaks ja õigete asjadega jõudma.

Nii ongi praegune olukord nagu mingi üleminekufaas- puhkan jooksvalt, nii et üldiselt mingit pikka puhkust mul pole, kuid aega võtan aegajalt teadlikult maha, samas püüan selle pohmaka käigus meenutada, et mingid asjas lähevad edasi.

Kuna mu käed taas üle hulga aja ka minuga koostööd teevad, siis käisin täna õhtul näiteks puid ladumas. See hunnik on meil juba pikalt õues seisnud, aga no... mul lihtsalt polnud käsi, millega seda siiani laduda. Kuna nüüd tean, et juba septembrikuuks sain taastusraviarstile numbri, siis võin kätega ka rohkem töid teha!!!

(olgu, olgu- tegelikult on mul ülihea masseerija, kes paar korda kuus mulle nii haiget teeb... et pärast on hirmus hea olla.... no ikka õigete punktide vajutamise teel... nii et mul on lootust ikka suvel ka kätega töötada... seal hulgas ka uusi raamatuid kirjutada...)


***

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase. 

Mina olen Heli Künnapas (37), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja  poliitikust ema viiele lapsele (10a, 8a, 6a, 4a ja täitsa tutikas). Poliitikas osalen Eesti Vabaerakonna ridades.

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 18 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi  http://midaheliluges.blogspot.com