esmaspäev, 29. mai 2017

Joonas ja kuri takjas

Täna tuleb taas üks lugemissoovitus. Praegu on lasteaedade lõpetamise aeg. Kristiina kirjutas väga vahva raamatu koerpoiss Toto ja tema sõprade seiklustest. See on trükitähtedega teos, mida on lasteaia viimases rühmas käivatel või lõpetavatel lastel tore ise lugeda.

Meie lapsed loevad Toto lugusid hea meelega ning naeravad neid nalju ja juhtumisi pärast tükk aega. 

Toto raamatut saad tellida siit:
Rahva Raamat
Apollo



Või kirjutades otse kirjastuse aadressil: helikunnapas@gmail.com (otse ostes on alati soodsam!)

Siin üks pisike sissevaade raamatusse:



Joonas ja kuri takjas

Tere! Mina olen Joonas ning ma räägin teile täna väga koleda loo. Õigupoolest on see lausa õuduslugu, nii et pange pea teki alla ja võtke oma koer julgustuseks kõrvale.

Jalutasime siis meie ilusti issiga mööda kevadist teed, taevas oli sinine, rohi roheline ning linnud röökisid nagu oleksid nad lauluvõistlusel.

Äkitselt tundsin, et midagi kahtlast on toimumas. Võtsin oma kõige kaunima bassihääle kaukast välja ning lasin sel kõlada. Issi kohe pahandas, et jäägu ma vait. No aru ma ei saa, miks laps peab kogu aeg vait olema? Mul on ju nii palju rääkida!

Igatahes sain aru, et selle ähvardava hädaohuga pean ma ise tegelema. Üldiselt on see kõikide asjadega nii: kui tahad, et midagi tehtud saaks, siis tuleb see ise ära teha. Peatselt sain ma aru, mis on toimumas.

Kuri takjas tahtis meid rünnata ning selle ilusa kevadpäeva ära rikkuda. Mõtle, me polekski kunagi enam koju jõudnud ning tuba on ju nii tühi ilma toredate lasteta...

Otsustasin, et oma kalli pere nimel ma ohverdan end ning viskusin takjaga käsivõitlusesse.
Oi, see oli kole! Kõigepealt kargas takjas mulle tagajala külge. Tantsisin hoolega steppi ning issi märkas seda. Ta hakkas mulle lähenema. Üritasin küll hõigata, et ärgu tulgu... saan ise hakkama, aga ta tuli ikka appi. Takjas jäi minu ette lebama ning otsustasin seda hammastega rünnata. Ega takjas veel omadega läbi olnud. Hoobilt kargas ta mulle lõua külge. Heitlesin tükk aega, enne kui issi mind jälle päästis ning takja kraavi heitis.

Näitasime pärast koos Totoga uppuvale takjale keelt ning kõndisime ärevate mõtetega koju.
Kuidas kaitsta maailma takjate eest? Ehk peaks viima koerte seas läbi koolituse juhuks, kui kuri takjas tuleb teidki ründama?

Mõtteid ja ideid on palju, olge ettevaatlikud!

Siiralt teie,
väike vapper sõdur Joonas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar