Aga nii kurb ja raske, kui see ka pole, siis enam ei ole mul mingit tähtajalist elu. Jah, minu noorteromaani "Tähtajaline elu" 2.osa käsikiri sai valmis. Ikka see sama raamat, mille aluseks on mu enda 2002-2003 Ameerikas lapsehoidjana veedetud aasta, kuid mis ometigi ei ole otse elust maha kirjutatud. Ikka kirjandus.
Viimastel nädalatel kirjutasin 5-10 lehekülge päevas, millega võis väga rahule jääda. Kui mõelda, et suurem osa neist päevadest oli vähemalt üks lastest (ja mõnikord ka kõik) kodus, siis ei ole mõtet väga kurta. Eks see tähendas, et kui kõik olid kodus, siis kirjutamise aeg hakkas ikka laste uneajal. Mõni päev olid aga kõik koolis-lasteaias ja sain valge inimese moodi kell 9 päeval tööpäevaga pihta hakata ja muudkui kirjutada-kirjutada...kuni tuli uuesti transpordiministriks hakata.
Nüüd tuleb mul endal lugu veelkord läbi lugeda. Arvutis on üle 100 lehekülje, nii et raamatusse tuleb umbes 250. "Tähtajaline elu" 1.osas oli 158 lehte.
Need, kes ei taha mitmeosalist raamatut lugeda enne, kui kõik osad on olemas, võivad nüüd siis esimest osa lugema hakata, sest paari kuu jooksul tuleb järg ka. Nüüd on kindel.
Margiti arvamust esimesest osast võid lugeda siit: Margit Petersoni kirjalaegas.
Loe, mida ma "Tähtajaline elu" 2.osa kirjutamisest rääkisin juba 21.septembril 2015 (pildid ka!!!) ja kuidas ma 3.06.2015 Pere ja Kodu blogis rõõmustasin, et valmis sai "Tähtajaline elu" 1.osa.
Minu tähtajalise elu fotosid saad vaadata aga minu facebooki lehelt siit!
Kuna raamatu lõpukirjutamise periood hakkab jälle läbi saama, siis luban, et lähipäevil loen oma e-mailid läbi (nii mailboxis kui facebooks) ja püüan kõigile vastata. Samal ajal on käimas läbirääkimised mitme raamatu kirjastamise teemal. Eelmisel nädalal mahtus kirjutamise ja laste kooli-lasteaeda-huviringidesse tassimise vahele ka mitu tööalast kohtumist Eestimaa erinevates otstes.
Tänane kohtumine pidi nädalavahetusel taas nohusse jäänud Christiani tõttu ära jääma, kuid lahendasime selle skype vestlusena. Ma olen siiani hirmus skype kartja olnud. Mulle kuidagi tundub, et selle kaudu ei saa ma teisest inimesest vajalikku infot, mida läbirääkimiste õnnestumiseks on vaja. Tänane lisafaktor oli siis Christian, kes peaaegu hetkekski mu sülest ei lahkunud, sest tädi teisel pool ekraani oli nii vahva. No ja see, et emme ja Christian ka "telekas" olid, tõstis veel tema huvi. Esimese tervitusega aga hirm kadus ja kohtumine voolas, nagu mind hirmutavat skype polekski meie vahel. Sain jälle kinnitust, et õiged asjad juhtuvad õigel ajal, õiged inimesed satuvad meie teele õigel ajal ja kui teed seda, mis on õige nüüd ja siin ja praegu, siis kõik kulgeb isegi suurema lükkamiseta.
Christian tõestas minu töövestluse ajal aga taaskord, et ta lihtsalt on üks hurmav ja armas päikesepoiss (ojaaaa... meil on praegu käimas nõudlik ja lärmakas hullu kahese aeg, kus solvumine on kallistuste saatel segatud lausetega "emme, sa oled niiiii armas!") :
Minu enda töölaual on aga selline nimekiri teoseid (kõik ei mahtunud tegelikult lehele ära):
Nende kõigi kohta on arvutis fail avatud ja midagi kirjutatud. Mõnest isegi pea pool raamatut. Nüüd tuleb hakkama saada kodus töötamise võlude ja valudega, millest kirjutasin Pere ja Kodu blogis, et ise ja teised ka aru saaks, et ma käin kodus tööl.
Õnneks saan üha paremini aru, mis on see, mida ma tegema pean ja milles hea olen, seega kaob ära vajadus ennast teistele tõestada. See annab võimaluse keskenduda olulisele. Ja üks järjekordne minu jaoks oluline tegevus oli noorteromaani Tähtajaline elu kirjutamine, mille 2.osa lähipäevil toimetaja ning varsti ka teie poole teele tuleb.
Nii kaua lugege mu teisi raamatuid!
***
Osale meie blogi ja koostööpartnerite SUURES PULMALOOSIS, milles võid võita 400 € eest kingitusi!!! Kliki siia ja loe edasi, kuidas osaleda!
Kui sa soovid infot minu järgmise postituse kohta, siis hakka meie lehe facebooki sõbraks siin: Minu ilus elu maal facebookis. . Tsitaate minu raamatutest ja muud kirjutamisega seotut loe facebookis Heli Künnapase loomingu lehelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar