neljapäev, 28. juuli 2016

Heli ja Herlendi ilupildid (pulmad 16.07.2016 #4)

Maagiline esmakohtumine tehtud, istusime Herlendiga pulmaautosse ning sõitsime laulatuseks valitud Vigala kiriku teisele kaldale ilupilte tegema.

Teoreetiliselt mulle ei meeldi mõte, et enne laulatust kokku saada ja abiellunutena poseerida. Minu jaoks on pildistamised ja muu taoline siiski laulatuse järgsed tegevused. Kuna aga nelja lapse kõrvalt abiellumine ise ka pole väga traditsiooniline, siis see oli veel üks enda põhimõtetele järeleandmine. Nii tegimegi enne laulatust kiriku lähedal sillal ja tiigi ääres mõned klõpsud.

Vahva oli näha, kuidas teisel kaldal inimesed (meie iseomaenda külalised) meid vaatama jäid. Meie lapsed tahtsid meie juurde joosta, kuid käskisime nad kiriku juurde tagasi viia, sest nad oleks seganud. Kusjuures lõpuks olidki lastega pildid need, mida me pulmadest väga ei saanud. Ma olin alati ette kujutanud, et mul on pärast pulmi hunnik pilte, kus ma olen imearmas pruut ja siis olen kas ühe või mitme lapsega kuidagi armsalt koos. Aga meie lapsed polnud laulatuse lõpuks väga koostöövõimelised ning sundima me neid ei hakanud. Pulmapeol olid neil ka muud tegemised ja ega endal ei tulnud ka meelde selliseid pilte korraldada. Eks ma vaatan jätkuvalt teiste pruutide pilte lastega, sest need on nii armsad. Enda ja oma lastega pildistan aga mõnel muul päeval. Õnneks neid meil jagub.

Mitteabiellunud Künnapas ja Kruusmann nägid aga välja sellised:


Vahepeal tegime ühe väga poseeritud ilupildi ka (kes irooniast aru ei saa, siis tegelikult ühe elusa päris pildi):

Järgmised ilupildid tegime juba abikaasadena ehk siis pärast laulatust kodus. Fotograaf Meelis Tomson sai õige kiiresti aru, et puuriidad on minu teema ja neist mööda ei saa. Nii kasutasime minu armastusega laotud ja ka ladumata jäetud puud ilusti ära:

Viljapõllule tippisime väga ettevaatlikult. Ausalt. Selleks ajaks olin oma pulmadeks ostetud kontstel trampinud tükk maad mööda tiigi kallast, seisnud pool tundi kiriku ees murul ja püüdnud mitte mulla sisse vajuda ning nüüd siis pikk matk viljapõllule, sest fotograafi arvates polnud me ikka piisavalt kaugel. Peale selle sai selgeks, et mu üliilus kleit toimib ülimalt hea putukavõrguna. Kleidi kihid vangistasid enda alla ilusti kõik putukad, keda tee peal kohtasin. Vähemalt teised said minu ümber siis putukavaba elu nautida.

Viljapõllul nägime välja sellised:

Ma pole kunagi suudluse ajal nii palju rääkinud, kui selle viimase pildi jaoks suudeldes. No sellest pildist on vist 101 erinevat võtet ehk siis me suudlesime kaua...kaua... Ei, mul pole midagi oma abikaasa suudlemise vastu, aga fotograafi nina alla nõuetele vastavalt suudelda on veidi midagi muud.

Sellised saidki ilupildid meie pulmas!



Pulmadest kirjutan veel siin:
Heli ja Herlendi pulmad Reporteris (pulmad #3)

Ettevalmistused ja pulmapäeva hommik (pulmad #2)

16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann (pulmad #1)

Meie küll rohkem kunagi ei abiellu (pulmakorraldus #10)