Minu dream team osales Pärnu Kaubamajakas suvetegevuste messil ja tutvustas ka Uulu laagrit. Sai ju otsustatud, et laager tuleb ja saame kõik korda. Tõstsime tuusiku hinna seekord 45 euroni. Samuti alustame talgutamisega Uulu kiriku juures juba 6.mail (kõik vabatahtlikud on oodatud!), aga laager tuleb. No ja meie pulmi korraldame ikka ka samal ajal, kui laagritki (need ei toimu samal ajal, vaid korraldamine on samal ajal).
Mina aga täna kodust välja ei läinud. Või noh, läksin, aga koos lastega. Herlend käis mu isaga Kurtna laadal. Meie lastega aga Pööraveres ratsavõistlusel. Püüan ikka lastele erinevaid kogemusi anda ning loomadega püüan neid ka ikka igal võimalikul juhul kokku panna. Nii nägi välja mu kodune dream team:
Meie kodu on viimastel aastatel väga palju ilma meieta elanud. Nii on mul (tänu pulmadele?) plaanis sel aastal ka lillepeenardama jõuda. Libatses jäi ühest tulevasest autoparklast lilletaimi üle. Nii vedasin pärast ratsavõistlust need enda juurde.
Herlend läks kodus väiksematega magama ja meie Mathiasega hakkasime õues tegutsema. Ikka seetõttu, et viimasel ajal on kogu aeg nii kiiiiire olnud, et kodu meid üldse ei näe. Pühapäevase pärastlõuna veetsin puulõhkumisega lõõgastudes. Mul oligi väga mõnus ja lõõgastav olla, kuni Mathias (7a) mulle appi tuli. Ta veeretas mulle ette kõik need suured pakud, mida ma siiani vältinud olin, sest arvasin, et ma ei jõua neid. Aga no kuidas sa lapsele vastu hakkad. Ja nii ma siis lõhkusin ja lõhkusin...
See töö jäi aga pooleli, sest alles on vaid saagimata pakud. Seda tööd ma aga tegema ei hakka. Mootorsaagi ma kardan. Ükskord metsas Herlend lasi mul küll proovida, aga see on minu jaoks liiga hirmus.
Jalanõudega on aga see lugu, et kaar tuleb ukseni välja. Ja kui meie kodus on näha sellist pilti, siis on koridoris käinud kas Maria (3,5a) või Christian (1a10k). Neil peavad asjad lihtsalt kõrvuti ja järjest olema:
Ilusat uue nädala algust teile kõigile! Mul on täna igatahes tunne, et korraga on käimas palju uusi algusi. Ühelt poolt on see väga värskendav ja ärev tunne, teisalt aga hirmutab. Ikka on ju hea, kui miski ei muutu ja kõik on nii, nagu on. Aga elus nii ei käi! Seisak on tagasiminek. Mõnikord tuleb millegi uue saamiseks midagi vana kaotada. Uue ukse avamiseks tuleb mõni vana sulgeda. Ja nii me muudkui liigume. Igasugu uutest asjadest aga varsti-varsti!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar