Kas mul päriselt ka on plaanis need järgmised nädalad ellu jääda?

Kas sa tead, mitu päeva on hetkeni, mil hinded välja pannakse? 

Aga viimase koolipäevani? 

No mina küll tean. Loen päevi. Peaaegu minuteid. 

Sõltuv ja sõltumatu

Vahepeal mõtlen, et me ei jõua selleni mitte kunagi ... siis jälle otsustan, et jääme ikka kõik ellu ja teeme kõik ära ... Kõige keerulisem kooliasjade juures on aga see, et ma ei saa neid ise teha. Nii, kui "üks on loll ja teine on laisk" kätte jõuab, siis ongi käed püsti, sest minust ei sõltu mitte midagi. 

Pean veel harjutama oskust, et kuidas enda mõtted ja tunded ka vabaks saada, kui pean rahulikult kõrvalt vaatama, kuidas mõni oma potentsiaali raiskab, sest ... tal on vaja ise läbi käia need kohad, kus tuleb ärkamine ja märkamine ning motiveeritud teekond jätkub. 

Jah, ma tean, et ise valisin 5 last ... ise valisin sellised lapsed ... ise valisin koos lastega neile tee ... ise valisin, et ei anna alla ... jne. 

Sellegi poolest on praegu täiesti koolilõpu ärevus maad võtmas, sest ... ikkagi on veel lastel nii palju teha. Ja mul endal samal ajal vaja hoopis teises suunas joosta. 

Tegelikult on ülipalju asju laualt maas. Eksamitest ja arvestustest on lastel jäänud kamba peale vaid üks eriala eksam ning üks üldklaveri ettemäng. Suuremad värisemised seega möödas. Kuigi ... pillimängus on hinded olnud väga head siis ... see ei välista ikkagi väristamist ka järgmisel korral.

Saage hakkama!

Kooli osas olen sel aastal korduvalt võtnud seisukoha, et "vaadake ise, mis teist saab, sest endale õpite". Kohati ka toimib. Siis aga oleme jälle mõnega ilged augud läbi käinud. Samal ajal, kui ühega auke läbi koperdad, siis kukuvad auku need, kes seal enne polnud. Üks ema, noh. Kõikjale ei jätku. 

Vahel pean õpetajatega igasugu järeltööde ja vastamiste jms osas kirjavahetust rohkem kui raamatuid kirjutan. 

Jällegi - võiks öelda, et "tehke ise, pole minu asi". Siis aga tean jälle, et mu lapsed on päriselt jätkuvalt keerulisemas perekondlikus olukorras, kui keskmised lapsed on ning mina olen meist ainus täiskasvanu, seega mina saan olukorda paremini korraldada, juhtida ning meie kõigiga arvestada, kui lapsed oma olemasolevate oskuste ja võimete juures seda saaksid ja peaksid. 

Loovus ja logelemine

Loen praegu Jaan Aru raamatut "Loovusest ja logelemisest". Läbi veel pole, aga juba praegu olen vaimustunud. Kõige rohkem ongi praeguses hetkes ilmselt kõnetanud mõtted selles osas, et meil on palju asju, mida teha tahame, aga kas see meile ka hea on. Näiteks lapsed saaksid oma heaolutunde kätte ka heroiinist, aga kas see on päriselt valikus? 

Ehk et kindlasti teeksid lapsed parema meelega muid asju, kui koolitöid ja õppimist ja harjutamist, aga ... kas need valikud oleksid pikemas perspektiivis targad? Ja kas saab valida millegi vahel, kui sa nö teises servas pole käinud ja ei teagi, mis seal teisel poolel on, mis on võimalik saavutada, kui sa kõik vajaliku ära teed? 

Jaan Aru raamatus on oluline mõte selles osas, et näiteks nutiseade annab inimesele küll kiire rahulolu ja rõõmutunde, aga ta ei õpi oma aju kasutama. Seega nr 1 on õppida aju kasutama ja seejärel lisada sinna see, mis nutiseadmel head on anda. Lastega kooliteed planeerides see mõte tõesti julgustab.  

Tulevik on ... tulemas!

Ühel hetkel .... ühel päeval, kui me oleme selle kõik-kõik-kõik läbi teinud, siis on mu lapsed julgemad, tugevamad ja osavamad, kui kõik need, kellel selliseid kogemusi ei ole. Aga praegu ... oleme teel! 

Hetkel viib tee ikkagi teise Tallinnas veedetud kooliaasta lõpetamise poole. Lootust on! Tegeleme. 

Nipp on selles, et keskenduda sellele, mida hetkel vaja on, inimestele, kes hetkel aitavad edasi, mitte tagasi viia ning valedesse kohtadesse-inimestele-sündmustele-sõnadele energiat mitte kulutada. Ellujäämisrežiim või miskit. 

Kuulge, paar aastat tagasi julgesin vaid unistada, et tänasel päeval selles kohas olen. 

Suvekuude plaan on mul igatahes A3 paberile valmis joonistatud. Motiveeriv. 

Nüüd tuleb aga selleni jõuda ...  

***

Mina olen Heli Künnapas (42), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (15a, 13a, 11a, 9a ja 5 a).  

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud üle 30 raamatu. Kirjutan noortele, lastele, ajaviiteromaane ning enesearengu teemal. Ehk paberile saavad kõik lood, mille puhul on tunne, et need võiks kellelegi kasulikud olla ning vähemalt mõne inimese maailma kuidagi paremaks teha.

 

Minu kirjutatud raamatud leiad siit: Heli raamatud. 

 

Minu kirjastuses avaldatud raamatud leiad siit: Heli Kirjastuse raamatud.  

 

Raamatutest, mida ise loen, kirjutan lugemisblogis siin: Mida Heli luges.  

 

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod.  

FB grupis Lugedes Rikkaks jagan oma teadmisi ja kogemusi enesearengu- ja ajajuhtimise teemal. Sel teemal olen välja andnud ka mitmeid raamatuid ja märkmikke. Need leiad siit: enesearengu materjalid.