Kuidas Sisekaemuse kaardid mu lapse rääkima panid?

Peaaegu 5 aastat olen olnud koolilaste vanem. Algul siis ühe ja praeguseks kolme. Järgmisel aastal juba nelja koolilapse vanem. 

Selle aja jooksul on peetud palju arenguvestlusi. Nii koolis kui enne seda ka lasteaias. Lisaks erinevad nõustamisvestlused. 

Enamasti on need toimunud lapsevanema(te) ja õpetajate vahel. Mõnikord ka koos lapsega, kuid seda vähem. 

Sel aastal sain aga täitsa teistmoodi arenguvestluse kogemuse oma 2.klassis käiva tütre Mariaga. Nimelt oli õpetaja Abigail otsustanud kasutada Sisekaemuse kaarte. 

Enne seda arenguvestlust polnud ma sellistest kaartidest kuulnud. Jah, tean, et on erinevaid kaarte olemas, kuid ei teadnud, et neid saaks niiviisi arenguvestluses kasutada. 

Klassi astudes laudadel kaarte nähes see pigem isegi hirmutas natuke. Esiteks ei meeldi mulle arenguvestlused, kus lapsed täidavad küll ülesandeid, kuid tegelikult ma ei saa õpetajaga lapse arengust rääkida ning ei mõista seda. Tundus, et seekord läheb samamoodi. 

Tegelikult oli hoopis vastupidi. 

Õpetaja Abigail andis lapsele valge paberi, millele laps valis erinevatele küsimustele vastates loomi. Huvitav oli jälgida, keda ja kus ta pildid kujutas. Maria vastas küll kõik need ära, kuid vastas pigem tegude, mitte sõnadega. 

Siis tulidki mängu Sisekaemuse kaardid. Järgmistele küsimustele enda ja ümbritsevate inimeste kohta pidi Maria vastama nii, et valis sobivaid Sisekaemuse kaarte. Kui eelnevate teemade puhul oli raske lapselt mõnda sõnagi kätte saada, siis nüüd hakas jutt jooksma. Marial oli lihtne valida kaarte, mis kirjeldaks inimesi, kellest ta tahtis rääkida. Samuti oli tal lihtne lahti selgitada, miks just sellise kaardi valis ja mida sellel näeb. 

Õpetaja ei jätnud ka mind lapsevanemana lihtsalt pealt vaatama. Nii sain ka mina valida kaarte ning rääkida, miks just need valisin. Tundsin tõsist hasarti kasvamas, sest kaartide abil oli nii lihtne rääkida, mida öelda tahtsin. Seda nägin siis nii enda kui lapse pealt. 

Sisekaemuse kaardid ei andnud mulle ja Mariale ette juttu, mida peaksin rääkima. Need aitasid üles leida sõnad, mida öelda tahaksime. Panid mõtte tööle ja ka julgustasid. Tegelikult teadsime ju mõlemad, mida öelda tahaks, aga just kaartidel olevad pildid julgustasid, et need mõtted on väljaütlemist väärt ja õige suund. 

Kui tavapäraselt on arenguvestlustel oluline roll lapse hinnetel ehk akadeemilisel hakkamasaamisel, siis Sisekaemuse kaartide kasutamine aitas väga lihtsate küsimustega ka sotsiaalset osa puudutada. Kiiresti sai selgeks, et kuidas laps ennast klassis ja koolikeskkonnas tunneb, kes on ta sõbrad ning kellega on probleeme. Samuti, et kuidas ta ennast kodu ja pere suhtes tunneb. Kindlasti ei andnud sel vestlusel koostatud pilt  kõiki vastuseid, aga selle info, et kas ja kus on probleemid ning kui kiiresti peaks neid lahendama, sai sealt küll kätte. 

Kui arenguvestluse algus oli konarlik ning Maria väga rääkida ei julgenud/tahtnud, siis lõpuks pidin ta uksest välja tirima, sest ikka oli vaja veel mõni kaart valida ja jutt läks muudkui ühelt teemalt järgmisele. 

Ja ... mul endal oli sama lõbus. 

Valisime kaarte ka teineteise iseloomustamiseks. Igaüks valis ka enda kohta. Hämmastav, kui lihtne oli kaartidel nähtu abil sõnadesse panna asju, mida enda ja teiste kohta arvan, kuid ei oleks osanud välja öelda. Samas ei rääkinud me ju seda, mis oli kaartidel, vaid nähtu aitas lihtsalt endast välja tuua ja öelda need sõnad, mida nagunii oleks tahtnud. Ehk et kui öeldakse, et "see on mul keele peal, aga välja ei saa öelda", siis need kaardid aitavadki anda selle lükke, et saaks välja öelda selle, mida nagunii tahaks.

Sisekaemuse kaartide kasutamine oli minu jaoks uudne ning väga meeldiv kogemus. Selle ühe vestlusega sain lapse, enda, tema õpetaja ning erinevate arengute kohta teada rohkem, kui mitme eelmise arenguvestluse jooksul. 

Kõige olulisem on, et sain teada infot, mis on oluline. Jah, kirjutamine, arvutamine, lugemine jms on ülimalt olulised. Aga edaspidises elus on veelgi olulisem see, kuidas inimene tunneb ennast, tunnetab ümbritsevat ning oskab ennast ümbritsevasse paigutada. Sisekaemuse kaartide kasutamine aitas meid kindlasti sammukese edasi, et mõista, kus oleme ning kuidas edasi võiks liikuda.

Igal juhul julgen soovitada nii lapsevanematele kui õpetajatele Sisekaemuse kaartide kasutamise kohta rohkem uurida ning neid erinevates olukordades kasutada. Ise teen seda samuti, sest see oli tõesti äratav ning edasiviiv kogemus.

Aitäh, õpetaja Abigail, et meile sellise vahva kogemuse andsid ning uue maailma avasid! 

***

Foto autor Triin Künnapas

Mina olen Heli Künnapas (39), hariduse poolest personalijuht, praegu kirjanikust, kirjastajast ja koolitajast ema viiele lapsele (12a, 10a, 8a, 6a ja 2 a).  

Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme! 

Youtube´s on meie videod siin: Heli Künnapase videod. 

Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 21 raamatut (sealhulgas menukas noorteraamat ,,Mälestusteta suvi" ja romantilised lühiromaanid ,,Valss Pärnu rannaliival", ,,Helisevad ööd saarel" jne- see oli minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldasin ühe romantilise jutustuse üle kuu).

 

Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka  teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. 
Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.com