Tänan kõiki inimesi, kes mulle nende lugude kohta on tagasisidet andnud. Eriti neid, kes on välja käinud mõtteid, mis teemasid veel esile tõsta võiksin. Lubatud arvamusavaldused on plaanis ja tegutsen järjest, nii kuidas jõuan.
Loodan väga, et vähemalt mõnest siin esitatud artiklist on kasu olnud ja ma suudan mõnegigi inimese rohkem mõnele teemale mõtlema panna. Ma ei ütle, et mul on alati õigus, kuid minu põhiline eesmärk on näidata, et me ei saa ja ei pea nõustuma kõigega, mis meile ette visatakse. Ükskõik, millisel positisoonil, on meil võimalik kaasa rääkida! Jah, see võib aegaajalt enda poole tagasi pöörduda ning tunduda, et lihtsam on vait olla ja leppida, aga... minul küll vähemalt pole lihtsam olla kui tean, et olen lasknud käest võimaluse midagi paremaks ja loogilisemaks muuta. Kasvõi natukene!
***
2.05.2018 ilmus Pärnu Postimehes Anete Kruusimägi kirjutatud artikkel "Heli Künnapas kirjutab lühiromaani valmis kõigest paari päevaga". Selles siis juttu, kuidas, mida ja miks ma kirjanikuna kirjutan. Tähelepanu all ka minu eelmisel aastal alustatud sari "Mõni õhtu romantikat", mis on lugejate poolt väga hästi vastu võetud.
4.05.2018 avaldati Postimehe arvamusküljel mu lugu "Heategevus või loomade vastane kuritegu?", milles kirjutan tšintšiljade müügiaktsioonist, millesse pahatahtlikult haarati heategevuslik organisatsioon, mille liikmed arvasid, et päästavad loomi.
23.05.2018 kirjutasin Pere ja Kodu lehel sellest, et "Töö ja ettevõtlus on naise tagala". Isegi tänasel päeval on kuulda hääli, mis arvavad, et just naine peab kogu aeg lastega kodus olema ning naise ülesanne on vaid sünnitada, süüa teha ja koristada. Leian, et selline suhtumine ja olukord on ohtlik, sest on hea pinnas paljudele probleemidele, nagu näiteks koduvägivald. Loomulikult on iga pere otsustada, mis on neile parim, kuid üldiselt naiste töötamist tänasel päeval halvustada on väga vale. Kurb, et üldse selline suhtumine ikka eksisteerib.
23.05.2018 ilmus sarnasel teemal mu arvamus EPL/Delfi arvamusküljel: "Eesti mehed, kus on nüüd teie tõrvikud! Kes läheb tänavatele meie laste eest võitlema?". Olen kindel, et kui me ei suuda praegusel ajal Eestis suure osa laste turvalisust tagada, siis pole mõtet rääkida sellest, et meil on vähe lapsi. Meil leidub küll inimesi, kes turvalisest elukeskkonnast rääkides karjuvad üksikute sündmuste üle, mis toimuvad meist tuhandete kilomeetrite kaugusel, kuid märkamata jäävad sajad juhtumid, mis toimuvad meie kodusõues. Näiteks sellised, mille tagajärjel jõuavad lastemajadesse oma pereliikmete poolt väärkoheldud lapsed.
24.05.2018 Pärnu Postimehes kirjutasin "Ärge sünnitage! Sõitke bussiga!". Teemaks siis tasuta ühistransport ning Valga ja Põlva sünnitusosakondade sulgemine. Jätkuvalt on kurb, et inimesed ei mõista, et kui midagi saame tasuta, siis ilmselt tuleb see raha millegi muu arvelt. Ükskõik, kui palju püüad riigis rahakotte lahutada, siis ühtedele andes jäävad teised millestki ilma. Millised on meie prioriteedid? Leian, et meil ei arvestata tervikut, vaid käib rabelemine, kuidas otsusele enda nimi külge kleepida.
12.06.2018 kirjutasin Pärnu Postimehes "Lisakontroll probleemide lahendamise asemel?". Teemaks lasteaedade kohustuslikuks muutmine. Juba praegu oleme olukorras, kus lasteaedades pole tagatud tugiteenused, rühmad on liiga suured, pädevate lasteaiaõpetajate leidmine on vaevaline... Kohustuslikus lasteaias oleks seda kõike veel rohkem vaja. Rääkimata sellest, et lisakohustused tuleksid ka lapsevanemale. Alustades sellest, et kõrge kütusehinnaga tuleks rohkem lasteaia vahet sõita. Sel suvel on mu senisele artiklile lisandunud probleem, et tegelikult ei ole meie lasteaiad ju valmiski lapsi iga ilmaga vastu võtma, sest selle suve kuumuses ei suudetud tagada lastele vajalikku maksimaalset 26 kraadi. Kuidas saab lastele ohtliku koha kohustuslikuks teha?
16.06.2018 kirjutas ajakirjanik Kalev Vilgats juhtkirja "Kohustuslik lasteaed" ning mainis selles ka minu mõtteid.
20.06.2018 kirjutas ajalehe Raplamaa Sõnumid ajakirjanik minust artikli "Heli Künnapas lahkab oma raamatutes inimhinge". Avalikult ma seda artiklit netiavarustest kahjuks ei leidnud.
26.06.2018 avaldas Hiiu Leht minu mõtted elatisraha süsteemi muutmisest. Pealkirjaks "Reinsalu plaan on üksikvanema suhtes selgelt pahatahtlik ja küüniline". Seda samuti netist kahjuks avalikult lugeda ei saagi.
27.06.2018 avaldati Õhtulehes arvamus, mida nad ise minult lasteaedade teemal küsisid. Loo pealkirjaks: "Keda aitab kohustuslik lasteaed?" Kinnitan selles, et alusharidusse tuleks rohkem raha paigutada, kuid et kohustuslik lasteaed oleks pigem kontrollmeetod lapsevanemale. Lasteaia eesmärk on siiski aidata lapsevanemal tööl käia, mitte lisakohustuse tekitamine.
28.06.2018 ilmus Pärnu Postimehes minu artikkel "Arvete tasumine vastavalt võimalustele", milles avaldan nördimust, et elatisraha miinimumist rääkides esitas Justiitsministeerium väite, et praegune kord käib paljudele elatise maksjatele üle jõu, mitte ei räägita laste vajadustest ja huvidest. Ehk siis sellist suhtumist arvestades võime edaspidi kõik maksta arveid vastavalt maksevõimekusele? Nii et kui kodulaenuga ostetud koju lisandub uusi pereliikmeid, siis pere maksevõimekus väheneb ja võib vähem pangalaenu tagasi maksta???
29.06.2018 tõi ülimalt oodatud head uudised. Uudises "Laenutushüvitiste edetabelis troonib taas Erik Tohvri" on kirjas, et 2017.a olin ma laenutushüvitist saanud kirjanike seas Eestis 9.kohal ning üldarvestuses kõigist laenutatud kirjanikest 16.kohal. Blogis kirjutasin oma tänusõnad pikemalt postitusse "Piilu kirjaniku rahakotti ehk minu 9585 tänu!" Mul on tõesti ülimalt hea meel, et minu raamatud on aasta aastalt leidnud üha rohkem tee lugejate südametesse. Sel aastal pole ma väga midagi jõudnud kirjutada, kuid selline tagasiside annab kindla teadmise, et mu teoseid on vaja ja luban, et neid tuleb varsti-varsti veel!
2.07.2018 ilmus Vabauudised.ee lehel video-intervjuu: "Kirjanikust nelja-lapse ema Heli Künnapas: aitama peab päriselt hädasolijaid!" Selles kinnitan, et kõik ei pea kõigile tasuta olema ning riigi ülesanne on pigem aidata siiski neid, kellel seda abi päriselt vaja on. Samuti selgitan, miks ma olen Vabaerakonna liige ning just koos nende inimestega poliitikas osalen.
16.07.2018 kommenteerisin olukorda, millega püüti vaigistada sünnitusosakondade sulgemisega seonduvad probleemid. EPL/Delfi avaldas mu arvamuse "Kas olemegi jõudnud vaikivasse ajastusse, kus kiirabitöötaja peab lunastama Mäggi eksimuse?" Teemaks siis hämmastav olukord, kus taheti lahti lasta kiirabitöötaja, kes asjaosaliste nõusolekul jagas pilti maantee ääres sündinud beebist ja tema vanematest.
27.07.2018 oli selge, et jälle on saadaval üks ministrikoht, aga keegi ei taha. Minu repliik Õhtulehes: "Kes tahab saada ministriks?" Loomulikult sisaldub selles artiklis taaskord ettepanek, et topeltministrid võiks ära kaotada ja taastada olukorra, kus ühes ministeeriumis on üks minister.
31.07.2018 avaldasin Pärnu Postimehes arvamust: "Ärge nõustuge suveleitsakus tehtud rumalustega!" Teemadeks taaskord ka ühistransport, kuid enam hämmastav uudis Töötukassa ja Haigekassa nimevahetusest, viimase valitsuse ajal pidevalt vahetuvad ministrid ning meeldetuletus, et raiskamist riigis on võimalik lõpetada väikestest muudatustest. Hakkame lihtsalt kusagiltki pihta!
See lugu on loetav ka Vabauudised lehelt.
10.08.2018 avaldas EPL/Delfi mu arvamuse "Riigikogulased töötagu tasuta ja tehku ruumi nõunikele? See ei paranda midagi." Minu jaoks on hämmastav, kui palju seda lugu on jagatud. Loodan lihtsalt väga, et inimesed artikli ka lõpuni läbi on lugenud ja mõistavad ikka, et ma ei toeta riigikogulaste tasuta töötamist, vaid ütlen, et inimesed peavad olema pädevad oma tööd tegema. Ei ole mõtet, et maksame esindusnäona suurt palka riigikogulasele ja veel tema mitmele nõunikule, kes mõtlevad välja, mida riigikogulane võiks rääkida. Nii et tasuta töötamine meid kindlasti ei päästaks, vaid hoopis pädevamad riigikogulased.
Kui mõni mu siinsetest mõtetest sulle sobib, siis võid rahulikult neid artikleid jagada! Tänan väga juba ette. Mitmed siinsed artiklid on olemas www.vabauudised.ee lehel, kust saab neid samuti soovi korral jagada.
Jaa, olen ikka veel kindel, et maailma muudetaksegi väikeste tükikeste kaupa! Minu jaoks on kirjutamine ja probleemide tõstatamine üks viis, kuidas seda teha! Asjad muutuvad siis, kui piisavalt suur hulk inimesi sarnaselt mõtleb ja ühes suunas liigub! Nii ongi!
***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Minu "sulest" on praeguseks ilmunud 15 raamatut (sealhulgas menukas noortekas "Ütlemata sõnad" ja romantilised jutustused "Jõuluks koju", "Mu koju tood sa" ja "Saatmata kirjad" jne- see on minu 2017.aasta väljakutse, mille käigus avaldan ühe romantilise jutustuse üle kuu).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar