Täpselt nädal aega tagasi käisime koos Margit Petersoniga (ja tema pojaga) Siimusti raamatukogus Jõgevamaal ja olime kirjanikud. Praegu saab mõned nädalad veel kirjutada, et mis maakonnas me käisime. Kes pärast valimisi enam teab, kus käidud sai (iroonia-aroonia hetk sai ka tehtud!).
Ajalugu tegin ka: tuli ära minu esimene "Vaata mu sööki!" pilt. Seda seetõttu, et kogemata sattusime Imavere kõrtsi, kust avastasime vähem kui 4€ eest kolmekäigulise lõuna. Olime kõik hirmus vaimustunud. Ja siis see juhtuski- foto "Heli ja söök":
Kui kõik on hästi, siis saab ainult paremaks minna. Nii oligi!
Siimusti raamatukogu uksest sisse astudes saime nii sooja, koduse ja armsa vastuvõtu osaliseks. Raamatukoguhoidja Tiina Mihhailov jagas meile esimesest hetkest alates oma positiivset energiat. Tõsiselt eriline kohtumine. Kohv, võileivad, maiustused- kõik olid ootamas. Meil oli Imavere toit küll alles kõhus, kuid hävitasime Tiina pakutu hea meelega pärast kohtumist.
Sama hästi võtsid meid vastu kõik kuulajad. Mõnus ja soe õhkkond kestis kogu aja. See tähendas, et jõudsime Margitiga oma arutlustes väga vaimsete teemadeni.
Kui kuulajateks on suuremas osas inimesed, kes võiks mulle vanaemaks-vanaisaks olla, siis on mul aegajalt suht imelik neile rääkida asju, mida mina elu ja inimeste kohta olen õppinud. On selline "muna õpetab kana" tunne. Aga nii kui saan tagasisidet oma raamatute ja räägitu kohta ja näen, et see inimestele loeb, siis saan aru, et asi pole vanuses, vaid selles, et millised on kellegi eeldused. Mul on eeldusi mõndadest asjadest teisiti aru saada, neid analüüsida ja edastada ja sellepärast ma kirjanik saangi olla. Ja ma olen tänulik selle ande eest. Ning kui ma sellele mõtlen, siis suudan neid tänuväärseid pilke publiku seas veel rohkem hinnata.
Tiina Mihhailov tegi meist Margitiga esinemise ajal sellise pildi ka:
Kuulajate seas oli üks murelik härra, kes tahtis teada, miks minu sarja "Mõni õhtu romantikat" raamatute mehed kõik sead on? Vastasin, et mina pole kunagi öelnud, et mehed on sead. Lihtsalt valed inimesed on omavahel kokku sattunud ja siis suhted ei toimi. See ei tähenda, et üks pool oleks siga, vaid seda, et see kooslus ei toimi ja ei hakkagi kunagi toimima.
Kuna sarja "Mõni õhtu romantikat" üks põhimõte on see, et lood lõppevad hästi, siis peab igas raamatus olema ka nö hea mees ehk siis see, kes ühegi kriteeriumi järgi siga ei ole. Nii et mingil juhul pole minu sõnum, et mehed on sead.
Kuu aega tagasi kirjutasin sellest ka Pere ja Kodu blogis. Artiklit loe siit: "Kirjanik: "Tavapäraseim nutmise põhjus on kooselu inimesega, kes ei toeta mitte mingil viisil sinu unistusi ja tegemisi."
Tiina oli meie raamatutest ja meist endist teinud vahva väljanäituse. See oli lihtsalt nii armas. Peale selle oli see minu jaoks mõnus äratus: meil on Margitiga nii palju raamatuid juba välja antud! Arvutamise käigus selgus, et mõlemal on praeguseks väljas 12 raamatut. Iga uus raamat tähendab ju seda, et eelmisel on olnud lugejaid ja uue vastu on huvitundjaid. Armsad lugejad- te ei tea, kui eriline see teadmine on, et sinu looming inimesi puudutab.
Suur-suur tänu, armas Tiina, selle imelise kohtumise korraldamise eest. Vastuvõtt oli nii soe ja armas, et ma usun, et kohtume kindlasti veel. Tänan väga ka kõiki teisi kuulajaid, kes meiega mõnusa poolteist tundi veetsid.
Kodu poole sõites nägime Margitiga korraga taevas ägedat roosat inglit. Pidasin auto kohe kinni ja imetlesime vaatepilti. Ju siis oli hoitud ja õnnistatud sõit see meie jaoks.
Suvel oli lugejatega kohtumistest pikk paus. Ei osanud nagu puudust tundagi ... aga pärast Siimusti kohtumist oli sees ikka tõsine energiasööst. Mõnus äratus taaskord! Kirjaniku töö on üksildane, omas nurgakeses. Kui su ümber on veel inimesed, kes su teoseid ei hinda (ei loe!), siis tundub vahest, et midagi on nagu valesti ... Kui aga taas jõuad inimeste juurde, kes teavad, millega tegeled ja kuidas samm sammu haaval endast maailmale midagi annad... huh, see on eriline tunne.
Minu kalendris on kirjas, et:
4.oktoobril kohtun Iisaku õpilastega, Kuremäe ja Iisaku täiskasvanud lugejatega
(6.oktoobril soovitan kell 9.40 Pärnu Tre Raadios päeva muusikapala)
25.oktoobril kohtun lugejatega Habaja ning Ardu raamatukogudes
27.oktoobril olen Saverna raamatukogus
Kõige paremini saad eesootavate kohtumistega kursis olla Heli Künnapase loomingu lehelt facebookis.
Kohtumistele saab mind üksi või koos mõne teise mu kirjastuse autoriga kutsuda kirjutades helikunnapas@gmail.com.
Veelkord suur-suur tänu Tiinale ning Siimusti rahvale, muidugi Margitile ja Germole mõnusa seltskonna eest ning loodan ülimalt vahvaid kohtumisi ka kõigist planeeritud ja veel tulevatest kohtumistest!
***
Tule liitu ka meie facebooki lehega Minu ilus elu maal. Siis saad edaspidigi kohe teada, kui midagi uut ja vahvat teeme!
Hetkel juhin ja arendan Heli Kirjastust, mis avaldab mu enda ja nüüd ka teiste kirjanike raamatuid. Suviti korraldan lastelaagreid. Meie maaelu rikastavad veel koerad, lambad ja kassid. Muudest loomadest oleme hetkel mõneks ajaks loobunud. Lisaks siinsele blogile kirjutan lugemisblogi http://midaheliluges.blogspot.
Minu viimasest menukast romantilisest lühiromaanist, saad lugeda siit: "Naine, kes ei nuta, saab rikkaks". Selle raamatuga algas ka vinjettide kogumise mäng. Selle kohta loe samast postitusest!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar