kolmapäev, 31. august 2016

Heli ja Herlendi laulatus (pulmad 16.07.16 #6)

Minu blogis on jätkuvalt käimas suur pulmaloos, mille võitja saab vähemalt 140€ eest pulmakorralduses vajalikke kingitusi. Läbirääkimised on pooleli veel ühe fotoäriga ja ürituste korralduse firmaga, kes pakub kingitusena paar tundi lastega tegelemist.

Meie enda pulmadest on nüüd pea 1,5 kuud möödas, aga kõigest pole ikka veel rääkinud.

Ettevalmistused ja ilupildid tehtud, algas päeva olulisim osa- laulatus Kivi-Vigala kirikus. Jaanuse tehtud videokokkuvõtet laulatusest näed siit: Heli ja Herlendi laulatus.

Kuigi olime juba tükk aega kiriku vastas tiigi kaldal ilupilte teinud, siis ametlikult polnud me ennast ju veel ilmutanud. Nii pakkisimegi ennast autosse ja sõitsime uhkelt kiriku ette. Vastavalt kokkuleppele tulid pruutneitsi Veronika ja peiupoiss Rasmus meie lastega meile vastu. Nende nägudest oli näha, et laste üleandmine oli nende jaoks vist pulmade õndsaim hetk. Kuulsin hiljem, et poisid olid juba jõudnud oma mustad püksid-vestid ja punased särgid kusagil kiriku seina vastas valgeks hõõruda. Üldse ei üllata! Aga Veronika ja Rasmus ja meie vanemad said hästi hakkama ja meie saime endale puhtad lapsed. Väga närvilised, aga puhtad.

Lastega kohtudes oli mul neist küll ülimalt kahju. Näha oli, et nad ei saanud jätkuvalt aru, mis toimub ja nad tahtsid lihtsalt meiega koos olla. Jäi vaid loota, et nad veel veidi meiega koostööd teevad ja siis on pulmatrall möödas ja pere jälle pingevaba. Jah, olgu need pulmad nii ilusad kui tahes, siis lastega koos ja nende kõrvalt on ikka päris pingeline pulmi korraldada.

Aga see-eest saab koos lastega teha just sellist kirikusse sissekõndi, nagu meie tegime:


Ojaaa- see oli hetk, millele olin kõige rohkem mõelnud- kuidas jõuda altarini nii, et kogu meiki maha ei vesista. Aga polnud probleemi. Kuigi teadsime täpselt, et väiksemd lapsed kõnnivad kahekesi ees ja suuremad järgi... või vastupidi... no igatahes olid paarid selged, siis ukse taga tuli välja, et see ei tööta. Orel juba mängis, aga meie vaidlesime, et kes kellega käib. Hakkas tunduma, et me ei jõua loo lõpuks veel kusagile. Saime siis ikka kokkuleppele, et teeme suured-väiksed segapaarid. Nii läks Mathias koos Mariaga ees. Aga Maria kavalused polnud lõppenud- milleks kirikusse kõndida, kui võib ka tantsida. Maria sissetantsu näed Jaanuse tehtud videost siit: Heli ja Herlendi laulatus.

Ei mingeid pisaraid. Pidev itsitamine hoopis käis kogu kõndimise aja. Hoidsime Herlendiga hinge kinni, et Maria päris diskoks kätte ära ei läheks. Vanaema Maie püüdis esireast sõrmega vibutada, aga loobus ka kiirelt, sest nägi, et Maria ei hooli sellest nagunii. Tänu Mariale jäi seega meik pisaratest täitsa puutumata. Kirikuõpetaja Tiina Janno tervitas meid. Veronika ja Rasmus saatsid lapsed vanavanemate juurde istuma... või istumist teesklema.

Eks me kuulsime laste hääli veel hiljemgi, eriti just 2-aastase Christiani, kuid tundub, et vanavanemad said nendega hästi hakkama. Nii hästi kui pulmapingest murduvate lastega on võimalik saada.

Meie astusime altari ette ja põlvitasime...raksudes. Jah, esimese asjana suutsin kontsaga oma puhvavuhva kleiti nii kinni jääda, et üle kiriku kostus kõva raks. Jaanuse tehtud videos on see täitsa olemas. Võite korduvalt seda sealt kuulata, kui soovi. Itsitamine jätkus. Aga no kuna ma teadsin, et tõesti olen sel päeval ilus, siis üldse vahet polnud, et ma ei osanud oma kleiti hiiglama hästi hoida. Ma tõesti polnud põlvitamist sellega enne proovinud. Ainult kõndimist ja istumist proovisin. Järgmistele kirikus abielluvatele pruutidele soovitan kindlasti eelnevalt kleidiga ka põlvitamist katsetada.

Kirikuõpetaja Tiina Janno viis läbi väga südamliku laulatuse. Kõnes rääkis ta sellest, et meie elus on olulisel kohal meie lapsed, nii nagu ka kirikusse sisenedes nad sel päeval meie ees käisid. See oli üks hetk, mis küll pisara silma tõi. Kui kõik Jumala jaoks vajalik tehtud sai, siis tuli ka riigi jaoks vajalik ära teha. Nii andsime allkirjad abielutunnistusele, mille järgi said meist peale abiellumist abikaasad Herlend Kruusmann ja Heli Künnapas.


Ja oligi aeg kirikust väljuda. Otse loomulikult hakkasid taas läbirääkimised, mis tundusid jälle orelilooga sama pikaks venivat. Nii said lapsed hoopis Veronika ja Rasmuse käe kõrvale või sülle.

Kirikust välja jõudes oli pilt selline:

Hommikune tusane ilm oli muutunud mõnusaks päikesepaisteliseks, seega toimus õnnitlemine õues. Väga armas oli näha neid, kes olid täitsa ise omast soovist meid õnnitlema tulnud. Ja loomulikult ka kõiki neid, keda kutsusime. See oligi ju tegelikult esimene hetk kui nägime, et kes tegelikult kohal on. Tõsine õnnesoovide ja kallistuste ralli oli. Salvestasime kõik teie head soovid ja kallistused ja kasutame neid nüüd järgnevatel aastatel õiglaselt doseeritud kogustes.

Aitäh!

Lõpuks tegime oma väikese ja suure perega pilte ka:

Kellele aga endal pulmad tulemas, siis soovitan osaleda meie suures pulmaloosis, milles võid võita kingitusi vähemalt 140€ eest (lisandub veel!).

Kui sa tahad kõik need asjad endale võita, siis:
1. pane "meeldib" meie facebooki lehele Minu ilus elu maal
2. jaga seda postitust enda FB lehel
3. kirjuta selle postituse kommentaariks siia blogisse, millist toodet kõige rohkem sooviksid

ja meie FB lehe 1000 meeldivuse täitumisel loosimegi ühe õnneliku võitja välja!



Pulmadest kirjutan veel siin:
Suur pulmaloos: võida 140€ eest kingitusi

Kust tellida pulmadeks ametimärgid ja külalisteraamat? (pulmad #5)

Heli ja Herlendi ilupildid (pulmad #4)

Heli ja Herlendi pulmad Reporteris (pulmad #3)

Ettevalmistused ja pulmapäeva hommik (pulmad #2)

16.07.16 sai meist ametlikult perekond Künnapas-Kruusmann (pulmad #1)

Meie küll rohkem kunagi ei abiellu (pulmakorraldus #10)